Ava Google MapsisSisukord
144 suhted: Adam Smith, Alam-Austria, Alam-Reini suurhertsogkond, Alam-Sileesia vojevoodkond, Alexander von Humboldt, Anhalt, Aquileia, August von Kotzebue, Austria keisririik, Austria Rannikumaa, Austria-Preisi sõda, Austria-Ungari, Ülem-Austria, Badeni suurhertsogiriik, Baieri kuningas, Baieri kuningriik, Berliini Humboldti Ülikool, Braunschweigi hertsogkond, Bremen, Burgenland, Carl Friedrich Gauss, Frankfurdi rahvuskogu, Frankfurt, Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher, Friedrich Ludwig Jahn, Friedrich Wilhelm IV, Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Gorizia provints, Habsburgid, Habsburgid-Lotringid, Hamburg, Hannover, Hannoveri kuningas, Hannoveri kuningriik, Heinrich Heine, Hessen-Homburgi maakrahvkond, Hesseni suurhertsogkond, Hohenzollernid, Holstein, Holsteini hertsogkond, Horvaatia, Istra maakond, Istria, Izola, Jülich-Kleve-Bergi provints, Jean-Jacques Rousseau, John Locke, Junkur, Kärnteni hertsogkond, ... Laienda indeks (94 rohkem) »
- 19. sajand Saksamaal
- Preisimaa ajalugu
- Saksamaa uusaeg
Adam Smith
raamita Adam Smith (ristitud 16. juuni (vkj 5. juuni) 1723 Kirkcaldy – 17. juuli 1790 Edinburgh) oli šoti filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane.
Vaata Saksa Liit ja Adam Smith
Alam-Austria
Alam-Austria on Austria idapoolseim liidumaa.
Vaata Saksa Liit ja Alam-Austria
Alam-Reini suurhertsogkond
Alam-Reini suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Niederrhein) või lihtsalt Alam-Reini provints (saksa keeles Provinz Niederrhein) oli Preisi kuningriigi provints ja eksisteeris aastatel 1815 kuni 1822.
Vaata Saksa Liit ja Alam-Reini suurhertsogkond
Alam-Sileesia vojevoodkond
Alam-Sileesia vojevoodkond on vojevoodkond Edela-Poolas.
Vaata Saksa Liit ja Alam-Sileesia vojevoodkond
Alexander von Humboldt
Alexander von Humboldt, kodanikunimega Friedrich Wilhelm Heinrich Alexander von Humboldt (14. september 1769 Berliin, Preisi kuningriik – 6. mai 1859 Berliin, Preisi kuningriik) oli saksa loodusteadlane, füüsilise geograafia rajaja, polühistor.
Vaata Saksa Liit ja Alexander von Humboldt
Anhalt
Anhalti hertsogiriigi lipp Anhalti hertsogiriigi vapp Anhalti asend Saksa Riigis Anhalti hertsogkonna kaart (1863–1918) Anhalt oli Kesk-Saksamaal asuv suveräänne riik (pärast aastat 1806 hertsogiriik), mis paiknes Harzi mägede ja Elbe jõe vahel.
Vaata Saksa Liit ja Anhalt
Aquileia
Aquileia basiilika Aquileia (friuli Olee/Olea/Acuilee/Aquilee/Aquilea; veneetsia Aquiłeja/Aquiłegia) on Vana-Rooma linn Itaalias Aadria mere tipus laguunide servas u. 10 km merest Natiso (nüüd Natisone) jõe ääres, mille säng on Rooma aegadest saati mõnevõrra muutunud.
Vaata Saksa Liit ja Aquileia
August von Kotzebue
August von Kotzebue August Friedrich Ferdinand von Kotzebue (vene keeles Август Карлович Коцебу) (3. mai (ukj) 1761 Weimar – 23. märts (ukj) 1819 Mannheim) oli saksa näitekirjanik, prosaist, publitsist, teatrijuht.
Vaata Saksa Liit ja August von Kotzebue
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Vaata Saksa Liit ja Austria keisririik
Austria Rannikumaa
Austria Rannikumaa (saksa: Österreichisches Küstenland, itaalia: Litorale Austriaco, sloveeni: Avstrijsko primorje, horvaadi: Austrijsko primorje, ungari: Tengermellék) loodi aastal 1849 Austria keisririigi kroonimaana (Kronland).
Vaata Saksa Liit ja Austria Rannikumaa
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Vaata Saksa Liit ja Austria-Preisi sõda
Austria-Ungari
| nimi.
Vaata Saksa Liit ja Austria-Ungari
Ülem-Austria
Ülem-Austria on Austria liidumaa.
Vaata Saksa Liit ja Ülem-Austria
Badeni suurhertsogiriik
Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaardi lehel aastast 1861 Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal Reini idakaldal.
Vaata Saksa Liit ja Badeni suurhertsogiriik
Baieri kuningas
Baieri kuningas oli Baieri kuningriigi valitseja tiitel kuningriigi loomisest 1806.
Vaata Saksa Liit ja Baieri kuningas
Baieri kuningriik
Baieri kuningriik (saksa keeles Königreich Bayern) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1806–1918.
Vaata Saksa Liit ja Baieri kuningriik
Berliini Humboldti Ülikool
Humboldti Ülikooli peahoone Berliini Humboldti Ülikool (saksa keeles Humboldt-Universität zu Berlin) on Berliini vanim ülikool, asutatud 1810.
Vaata Saksa Liit ja Berliini Humboldti Ülikool
Braunschweigi hertsogkond
Braunschweigi hertsogkond oli ajalooline riik Saksamaal.
Vaata Saksa Liit ja Braunschweigi hertsogkond
Bremen
Bremen (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Breemen) on linn Saksamaal, mis moodustab koos Bremerhaveni linnaga iseseisva Bremeni liidumaa.
Vaata Saksa Liit ja Bremen
Burgenland
Burgenland (ungari Őrvidék; horvaadi Gradišće; austrobaieri Burgnland; sloveeni Gradiščanska) on Austria kõige idapoolsem liidumaa.
Vaata Saksa Liit ja Burgenland
Carl Friedrich Gauss
Johann Carl Friedrich Gauss (30. aprill 1777 Braunschweig – 23. veebruar 1855 Göttingen) oli saksa matemaatik, astronoom ja füüsik.
Vaata Saksa Liit ja Carl Friedrich Gauss
Frankfurdi rahvuskogu
Frankfurdi Rahvuskogu istung Pauli kirikus (Ludwig von Elliotti värvijoonistus, 1848) Frankfurdi Rahvuskogu mälestustahvel Frankfurdi Pauli kiriku seinal Frankfurdi Rahvuskogu, ka Frankfurdi parlament (saksa keeles Frankfurter Nationalversammlung), oli Saksamaa esinduskogu Saksa märtsirevolutsiooni ajal 1848–1849.
Vaata Saksa Liit ja Frankfurdi rahvuskogu
Frankfurt
Frankfurt ehk Maini-äärne Frankfurt ehk Frankfurt Maini ääres (saksa keeles Frankfurt, Frankfurt am Main, Frankfurt/Main) on linn Saksamaal Hesseni liidumaal.
Vaata Saksa Liit ja Frankfurt
Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher
Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher (21. november 1768 – 12. veebruar 1834) oli saksa teoloog ja filosoof.
Vaata Saksa Liit ja Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher
Friedrich Ludwig Jahn
Friedrich Ludwig Jahn (1852) Friedrich Ludwig Jahn (11. august 1778 – 15. oktoober 1852) oli saksa võimlemispedagoog, võimlemise isa (Turnvater).
Vaata Saksa Liit ja Friedrich Ludwig Jahn
Friedrich Wilhelm IV
Friedrich Wilhelm IV (1847) Friedrich Wilhelm IV (15. oktoober 1795 Berliin – 2. jaanuar 1861 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1840.
Vaata Saksa Liit ja Friedrich Wilhelm IV
Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik
Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik oli kroonimaa Habsburgide monarhia (1867. aastast Austria-Ungari) idaosas pealinnaga Lvivis.
Vaata Saksa Liit ja Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik
Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.
Vaata Saksa Liit ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Gorizia provints
Gorizia provints oli provints Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas.
Vaata Saksa Liit ja Gorizia provints
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata Saksa Liit ja Habsburgid
Habsburgid-Lotringid
Habsburgid-Lotringid olid Habsburgide valitsejasoo haru, mille esindajad olid 1745–1806 Saksa-Rooma keisrid, 1804–1918 Austria keisrid, 1780–1918 Ungari ja Böömimaa kuningad ning 1737–1859 Toscana suurhertsogid.
Vaata Saksa Liit ja Habsburgid-Lotringid
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Vaata Saksa Liit ja Hamburg
Hannover
Hannoveri uus raekoda Hannover Leine jõe ääres on Alam-Saksi liidumaa (Niedersachsen) pealinn ja suurim linn.
Vaata Saksa Liit ja Hannover
Hannoveri kuningas
Hannoveri kuningas oli Hannoveri kuningriigi valitseja.
Vaata Saksa Liit ja Hannoveri kuningas
Hannoveri kuningriik
Hannoveri kuningriik 1815. aastal 100-taalrine pangatäht 1857. aastast Hannoveri kuningriik (saksa Königreich Hannover) loodi oktoobris 1814 Viini kongressil, kui George III-le tagastati pärast Napoleoni ajastut tema Hannoveri territooriumid.
Vaata Saksa Liit ja Hannoveri kuningriik
Heinrich Heine
Christian Johann Heinrich Heine (sünninimi Harry Heine; arvatavasti 13. detsember 1797 Düsseldorf – 17. veebruar 1856 Pariis) oli juudi päritolu Saksamaa luuletaja, publitsist ja ajakirjanik, üks 19.
Vaata Saksa Liit ja Heinrich Heine
Hessen-Homburgi maakrahvkond
Hessen-Homburg moodustati eraldi maakrahvkonnaks aastal 1622 Hessen-Darmstadti maakrahvi poolt.
Vaata Saksa Liit ja Hessen-Homburgi maakrahvkond
Hesseni suurhertsogkond
Hesseni ja Reini juures suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen und bei Rhein), või aastatel 1806 kuni 1816 Hesseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Hessen), oli sõltumatu riik ja Saksa Liidu liikmesriik alates 1806.
Vaata Saksa Liit ja Hesseni suurhertsogkond
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Vaata Saksa Liit ja Hohenzollernid
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Vaata Saksa Liit ja Holstein
Holsteini hertsogkond
Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Saksa Liit ja Holsteini hertsogkond
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Vaata Saksa Liit ja Horvaatia
Istra maakond
Istra maakond on 1. järgu haldusüksus Horvaatias.
Vaata Saksa Liit ja Istra maakond
Istria
400x400px Istria on poolsaar Aadria meres Trieste ja Kvarneri lahe vahel, suurim poolsaar Aadria mere ääres.
Vaata Saksa Liit ja Istria
Izola
Izola (itaalia keeles Isola, eesti keeles 'saar') on linn Sloveenias Aadria mere rannikul Istria poolsaarel.
Vaata Saksa Liit ja Izola
Jülich-Kleve-Bergi provints
Jülich-Kleve-Bergi provints (saksa Provinz Jülich-Kleve-Berg) oli Preisi kuningriigi provints aastatel 1815–22.
Vaata Saksa Liit ja Jülich-Kleve-Bergi provints
Jean-Jacques Rousseau
Jean-Jacques Rousseau (ka Jean Jacques Rousseau; 28. juuni 1712 Genf, Genfi Vabariik – 2. juuli 1778 Ermenonville, Prantsusmaa) oli prantsuse filosoof ja kirjanik.
Vaata Saksa Liit ja Jean-Jacques Rousseau
John Locke
John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.
Vaata Saksa Liit ja John Locke
Junkur
Junkur (alamsaksa junker, juncherre "Eesti keele seletav sõnaraamat", "Õigekeelsussõnaraamat" Viimasega on seotud ka Vene õukonna madalaim tiitel kammerjunkur. Kõnekeeles on junkruks sõna saksakeelse algtähenduse "noorhärra" mõjul nimetatud ka üldiselt noormehi või kavalere.
Vaata Saksa Liit ja Junkur
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Vaata Saksa Liit ja Kärnteni hertsogkond
Kleinstaaterei
1789. aasta Saksa-Rooma riigi kaart Kleinstaaterei on saksakeelne sõna, mida kasutatakse peamiselt poliitilise situatsiooni kirjeldamiseks Saksamaal ja naaberpiirkondades Saksa-Rooma riigi ajal (eriti pärast Kolmekümneaastase sõja lõppu) ja Saksa Liidu ajal.
Vaata Saksa Liit ja Kleinstaaterei
Koper
Koper (itaalia keeles Capodistria) on linn Sloveenia edelaosas Aadria mere rannikul.
Vaata Saksa Liit ja Koper
Kraini hertsogkond
Kraini hertsogkond (sloveeni Vojvodina Kranjska, saksa Herzogtum Krain) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mis loodi aastal 1364.
Vaata Saksa Liit ja Kraini hertsogkond
Landau
Landau on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.
Vaata Saksa Liit ja Landau
Lääne-Pomorze vojevoodkond
Lääne-Pomorze vojevoodkond on 1.
Vaata Saksa Liit ja Lääne-Pomorze vojevoodkond
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Saksa Liit ja Lübeck
Leopold von Ranke
Leopold von Ranke (21. detsember 1795 – 23. mai 1886) oli Saksa ajaloolane, keda peetakse ka moodsa ajalooteaduse isaks.
Vaata Saksa Liit ja Leopold von Ranke
Liège'i provints
Liège'i provints (hollandi keeles Luik) on prantsuskeelne provints Belgia idaosas Valloonias.
Vaata Saksa Liit ja Liège'i provints
Liberalism
Liberalism (ladina sõnast liberalis) on isikuvabadusi pooldav hoiak ja poliitiline filosoofia (mitte elufilosoofia), mille eesmärk on kindlustada isikuvabaduse teostamiseks tarvilikud poliitilised tingimused.
Vaata Saksa Liit ja Liberalism
Liechtenstein
Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.
Vaata Saksa Liit ja Liechtenstein
Limburgi hertsogkond (1839–1867)
Limburgi hertsogkond loodi ja moodustati Limburgi provintsi idaosast Londoni lepinguga aastal 1839.
Vaata Saksa Liit ja Limburgi hertsogkond (1839–1867)
Limburgi provints (Holland)
Limburgi provints on Hollandi 1. järgu haldusüksus.
Vaata Saksa Liit ja Limburgi provints (Holland)
Linnriik
Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.
Vaata Saksa Liit ja Linnriik
Lippe vürstkond
Lippe kaart aastal 1918 Vürstiloss Detmoldis Lippe (hiljem Lippe-Detmold ja siis taas Lippe) oli ajalooline riik Saksamaal, mida valitses Lippe vürstlik perekond.
Vaata Saksa Liit ja Lippe vürstkond
Lombardia-Veneetsia kuningriik
Lombardia ja Veneetsia ning kuningriigi peamised linnad. Lombardia-Veneetsia kuningriik loodi Viini kongressil, tunnistades Habsburgide-Lotringite õigusi Lombardiale ja endisele Veneetsia vabariigile pärast aastal 1805 väljakuulutatud Napoleoni Itaalia kuningriigi kokkukukkumist.
Vaata Saksa Liit ja Lombardia-Veneetsia kuningriik
Louis-Philippe I
Louis-Philippe I Louis-Philippe I (6. oktoober 1773 – 26. august 1850) oli Orléansi dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastatel 1830–1848.
Vaata Saksa Liit ja Louis-Philippe I
Lubuszi vojevoodkond
Lubuszi vojevoodkond on vojevoodkond (haldusüksus) Poolas.
Vaata Saksa Liit ja Lubuszi vojevoodkond
Ludwig Börne
Karl Ludwig Börne (sünninimi Loeb Baruch; 6. mai 1786 Frankfurt – 12. veebruar 1837 Pariis) oli juudi päritolu saksa ajakirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik ja satiirik.
Vaata Saksa Liit ja Ludwig Börne
Luksemburg
Luksemburg (ametlikult Luksemburgi Suurhertsogiriik) on merepiirita väikeriik Euroopas Madalmaade ajaloolises piirkonnas.
Vaata Saksa Liit ja Luksemburg
Luksemburgi hertsogkond
Luksemburgi hertsogkond (letseburgi keeles Lëtzebuerg, saksa keeles Luxemburg) oli Saksa-Rooma riigi osariik, iidne Luksemburgide aadlisuguvõsa kodumaa.
Vaata Saksa Liit ja Luksemburgi hertsogkond
Luksemburgi suurhertsog
Luksemburgi suurhertsog on sõltumatu monarhi tiitel, mida kannab alates 15. märtsist 1815 Luksemburgi riigipea.
Vaata Saksa Liit ja Luksemburgi suurhertsog
Luxembourg
Luxembourg on Luksemburgi pealinn ning Luxembourgi ringkonna ja Luxembourgi kantoni keskus.
Vaata Saksa Liit ja Luxembourg
Madalmaade ühendkuningriik
Madalmaade ühendkuningriik (1815–1839) (hollandi Verenigd Koninkrijk der Nederlanden, prantsuse Royaume uni des Pays-Bas) on mitteametlik nimi, mida kasutati viitamisel Madalmaade kuningriigile (hollandi Koninkrijk der Nederlanden, prantsuse Royaume des Belgiques) pärast Prantsuse esimese keisririigi osadest loomist ja enne uue Belgia kuningriigi eraldumist sellest aastal 1830.
Vaata Saksa Liit ja Madalmaade ühendkuningriik
Madalmaade kuningas
Madalmaade kuningas (või kuninganna) on Madalmaade Kuningriigi riigipea.
Vaata Saksa Liit ja Madalmaade kuningas
Main
Main on jõgi Euroopas Saksamaal.
Vaata Saksa Liit ja Main
Mainz
Mainz on linn Saksamaal, Rheinland-Pfalzi liidumaa pealinn.
Vaata Saksa Liit ja Mainz
Martin Luther
Martin Luther (sünninimi "Martin Luder"; 10. november 1483 Eisleben – 18. veebruar 1546 Eisleben) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust.
Vaata Saksa Liit ja Martin Luther
Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond
Lipp Vapp Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond aastal 1910. Schwerini loss. Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Mecklenburg-Schwerin) oli territoorium Põhja-Saksamaal Mecklenburgide valduses, kes asusid Schwerinis.
Vaata Saksa Liit ja Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond
Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond
Lipp Vapp Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond (saksa keeles Großherzogtum Mecklenburg-Strelitz) oli aastatel 1815–1918 eksisteerinud Saksa riik, mis kuulus Saksa Liitu, Põhja-Saksa Liitu ja Saksa keisririiki.
Vaata Saksa Liit ja Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogkond
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Saksa Liit ja Napoleon I
Nassau hertsogkond
Nassau hertsogkond (saksa: Herzogtum Nassau) või lihtsalt Nassau oli aastatel 1806 kuni 1866 sõltumatu riik, paiknedes tänapäevastel Rheinland-Pfalzi ja Hesseni liidumaadel.
Vaata Saksa Liit ja Nassau hertsogkond
Oldenburgi hertsogkond
Oldenburgi hertsogkond (saksa Herzogtum Oldenburg) — saanud nime oma pealinna, Oldenburgi linna järgi — oli riik tänapäeva Loode-Saksamaal.
Vaata Saksa Liit ja Oldenburgi hertsogkond
Opatija
Opatija on linn Horvaatias lääneosas, Aadria mere rannikul Istria poolsaarel ning on üks vanimaid turismisihtkoht Horvaatias.
Vaata Saksa Liit ja Opatija
Opole vojevoodkond
Opole vojevoodkond on 1.
Vaata Saksa Liit ja Opole vojevoodkond
Otto von Bismarck
Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 – 30. juuli 1898) oli Preisimaa ja Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler.
Vaata Saksa Liit ja Otto von Bismarck
Pazin
Pazin on linn Horvaatias, Istra maakonna halduskeskus.
Vaata Saksa Liit ja Pazin
Põhja-Saksa Liit
Põhja-Saksa Liit (saksa keeles Norddeutscher Bund) oli 1866–1871 sõltumatu riik, mis koosnes 22 Põhja-Saksamaa riigist.
Vaata Saksa Liit ja Põhja-Saksa Liit
Piran
Piran (sloveeni keeles: Piran; itaalia keeles: Pirano) on linn Sloveenias Primorska piirkonnas, Pirani valla keskus.
Vaata Saksa Liit ja Piran
Poseni suurhertsogkond
Poseni suurhertsogkond (punane) aastal 1848 Poseni suurhertsogkond (saksa: Großherzogtum Posen; poola: Wielkie Księstwo Poznańskie) oli Preisi kuningriigi osa, mis loodi Preisimaa poolt pärast Poola jagamisi annekteeritud territooriumitest, ja ametlikult loodi pärast Napoleoni sõdu aastal 1815.
Vaata Saksa Liit ja Poseni suurhertsogkond
Prantsuse 1848. aasta revolutsioon
Louis-Philippe I, prantslaste viimane kuningas Louis Blanc, üks kahest tööliste esindajast Teise vabariigi Rahvusassamblees 1848.
Vaata Saksa Liit ja Prantsuse 1848. aasta revolutsioon
Prantsuse revolutsioon
Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.
Vaata Saksa Liit ja Prantsuse revolutsioon
Prantsuse-Preisi sõda
Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.
Vaata Saksa Liit ja Prantsuse-Preisi sõda
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Saksa Liit ja Preisi kuningriik
Rahvuslus
Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia ja käitumisvorm, mille objektiks on rahvus.
Vaata Saksa Liit ja Rahvuslus
Reini Liit
Reini Liit (saksa Rheinbund, prantsuse États confédérés du Rhin ja Confédération du Rhin) oli 19.
Vaata Saksa Liit ja Reini Liit
Reini provints
Reini provints (saksa: Rheinprovinz), ka Reini Preisimaa (Rheinpreußen) või Reinimaa (Rheinland), oli aastatel 1822 kuni 1946 Preisimaa kuningriigi ja Preisimaa Vaba Riigi läänepoolseim provints Saksa Riigis.
Vaata Saksa Liit ja Reini provints
Romantism
Caspar David Friedrich"Rügeni kriidikaljud" Romantism on ühiskonnas, kunstis ja teaduses üldmõiste lõdvalt seotud kogumile sotsiaal-poliitilistele ideedele ja kunstistiilidele, mida iseloomustas mineviku ilustamine, eemaldumine reaalsusest, individualism ja väljamõeldiste eelistamine.
Vaata Saksa Liit ja Romantism
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Saksa Liit ja Saksa keisririik
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Vaata Saksa Liit ja Saksa Liit
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Saksa Liit ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Vaata Saksa Liit ja Saksamaa ajalugu
Saksi-Altenburgi hertsogiriik
Saksi-Altenburgi hertsogiriik (saksa Herzogtum Sachsen-Altenburg) oli hertsogiriik Saksamaal 1603–1672 ja 1826–1918, üks ernestiinide hertsogkondadest.
Vaata Saksa Liit ja Saksi-Altenburgi hertsogiriik
Saksi-Hildburghauseni hertsogiriik
Saksi-Hildburghauseni hertsogiriik (saksa Herzogtum Sachsen-Hildburghausen) oli hertsogiriik Saksamaal 1680–1826, üks ernestiinide hertsogkondadest.
Vaata Saksa Liit ja Saksi-Hildburghauseni hertsogiriik
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Vaata Saksa Liit ja Saksi-Lauenburg
Saksi-Meiningeni hertsogiriik
Saksi-Meiningeni hertsogiriik (saksa Herzogtum Sachsen-Meiningen) oli hertsogiriik Saksamaal 1680–1918, üks ernestiinide hertsogkondadest.
Vaata Saksa Liit ja Saksi-Meiningeni hertsogiriik
Saksimaa kuningas
Saksimaa kuningas oli Saksi kuningriigi valitsejate tiitel aastatel 1806–1918.
Vaata Saksa Liit ja Saksimaa kuningas
Saksimaa kuningriik
Saksimaa kuningriik oli aastatel 1806–1918 tänapäeva Saksimaa liidumaa territooriumil eksisteerinud riik.
Vaata Saksa Liit ja Saksimaa kuningriik
Saksimaa provints
Saksimaa provints (sks Provinz Sachsen) oli Preisimaa kuningriigi ja hiljem Preisimaa vaba riigi provints aastatel 1816–1945.
Vaata Saksa Liit ja Saksimaa provints
Schleswig
Schleswig (alamsaksa Sleswig, taani Slesvig) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Schleswig-Flensburgi kreisi keskus.
Vaata Saksa Liit ja Schleswig
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Vaata Saksa Liit ja Schleswig-Holstein
Schleswigi hertsogkond
Schleswigi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schleswig, taani keeles Hertugdømmet Slesvig, anglosaksi keeles Sliaswic) oli Taani kuninga vasallriik 1866.
Vaata Saksa Liit ja Schleswigi hertsogkond
Sileesia vojevoodkond
Sileesia vojevoodkond on Poola haldusüksus (vojevoodkond).
Vaata Saksa Liit ja Sileesia vojevoodkond
Sloveenia
Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.
Vaata Saksa Liit ja Sloveenia
Steiermargi hertsogkond
Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Vaata Saksa Liit ja Steiermargi hertsogkond
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik oli Suurbritannia ametlik nimi 1.
Vaata Saksa Liit ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Saksa Liit ja Taani
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Vaata Saksa Liit ja Taani kuningas
Tarvisio
Tarvisio on vald Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas.
Vaata Saksa Liit ja Tarvisio
Tšehhi kuningriik
Tšehhi kuningriik oli riik, mis paiknes Tšehhia regioonis Kesk-Euroopas ja mille territooriumist enamik paikneb tänapäevases Tšehhi vabariigis.
Vaata Saksa Liit ja Tšehhi kuningriik
Tirooli krahvkond
Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osa, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.
Vaata Saksa Liit ja Tirooli krahvkond
Trentino-Alto Adige
Trentino-Alto Adige (ametlikult Trentino-Alto Adige/Südtirol) on maakond Kirde-Itaalias.
Vaata Saksa Liit ja Trentino-Alto Adige
Trieste
Trieste on linn ja vald Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas Sloveenia piiri ning Aadria mere Trieste lahe ääres.
Vaata Saksa Liit ja Trieste
Trieste provints
Trieste provints oli provints Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas.
Vaata Saksa Liit ja Trieste provints
Udine provints
Udine provints oli provints Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas.
Vaata Saksa Liit ja Udine provints
Ulm
Ulm on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal.
Vaata Saksa Liit ja Ulm
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Vaata Saksa Liit ja Ungari kuningriik
Valgustusajastu
Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.
Vaata Saksa Liit ja Valgustusajastu
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Saksa Liit ja Venemaa Keisririik
Versailles
Versailles on linn Prantsusmaal, Yvelinesi departemangu keskus.
Vaata Saksa Liit ja Versailles
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Vaata Saksa Liit ja Viini kongress
Voltaire
Voltaire (sünninimi François-Marie Arouet; 21. november 1694 – 30. mai 1778) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujusid.
Vaata Saksa Liit ja Voltaire
Vorarlberg
Vorarlberg on Austria liidumaa.
Vaata Saksa Liit ja Vorarlberg
Waterloo lahing
Lahingusse liikumise skeem Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815 Prantsuse ja Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel, mille moodustasid peamiselt Briti, Madalmaade ja Preisimaa väed.
Vaata Saksa Liit ja Waterloo lahing
Württembergi kuningas
Württembergi kuningakroon Württembergi kuningas oli Württembergi kuningriigi valitseja tiitel kuningriigi loomisest 1806.
Vaata Saksa Liit ja Württembergi kuningas
Württembergi kuningriik
Württembergi kuningriik (saksa Königreich Württemberg) oli riik Saksamaal, mis eksisteeris aastatel 1806–1918, paiknedes tänapäeva Baden-Württembergi territooriumil.
Vaata Saksa Liit ja Württembergi kuningriik
Wilhelm I
Wilhelm I ehk Wilhelm Suur (saksa Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin – 9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861.
Vaata Saksa Liit ja Wilhelm I
1806
1806.
Vaata Saksa Liit ja 1806
1815
1815.
Vaata Saksa Liit ja 1815
1837
1837.
Vaata Saksa Liit ja 1837
1848
1848.
Vaata Saksa Liit ja 1848
1850
1850.
Vaata Saksa Liit ja 1850
1866
1866.
Vaata Saksa Liit ja 1866
1867
1867.
Vaata Saksa Liit ja 1867
1871
1871.
Vaata Saksa Liit ja 1871
Vaata ka
19. sajand Saksamaal
- Baieri kuurvürstkond
- Drang nach Osten
- Esimene Schleswigi sõda
- Põhja-Saksa Liit
- Püha Liit
- Saksa Liit
- Saksa keisririik
- Saksa tolliliit
- Saksimaa kuningriik
Preisimaa ajalugu
- Brandenburg-Preisimaa
- Chronicon terrae Prussiae
- Hansa Liit
- Kaliningradi oblast
- Malborki linnus
- Preisi Riigiarhiiv
- Preisi kuningriik
- Preisimaa hertsogiriik
- Saksa Liit
- Saksa ordu riik
Saksamaa uusaeg
- Badeni suurhertsogiriik
- Hessen-Homburgi maakrahvkond
- Kolmas riik
- Põhja-Saksa Liit
- Saksa Liit
- Saksa keisririik
- Saksamaa ühendamine
- Saksamaa ajalooliste riikide loend
- Saksimaa kuningriik
- Väike-Saksamaa
- Weimari vabariik
Tuntud ka kui Deutscher Bund, Saksa Konföderatsioon, Saksa Liidu liikmesriigid.