Ava Google MapsisSisukord
79 suhted: Abel (Taani kuningas), Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp), Adolf VIII (Holstein), Christian I, Delmenhorst, Dithmarschen, Erik IV Adraraha, Esimene Schleswigi sõda, Euroopa Liit, Flensburg, Gerhard III (Holstein-Rendsburg), Gerhard VI (Holstein-Rendsburg), Gerhard VII (Holstein), Heinrich II (Holstein-Rendsburg), Heinrich IV (Holstein), Holstein, Holstein-Rendsburg, Holsteini hertsogkond, Jarl, Jüütimaa, Kopenhaagen, Lõuna-Schleswig, Nikolaus (Holstein-Rendsburg), Norra kuningas, Oldenburgi dünastia, Põhja-Schleswig, Personaalunioon, Rootsi kuningas, Saksa keel, Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Schleswig, Schleswig-Holstein, Taani, Taani keel, Taani kuningas, Taani Kuningriik, Taani riigipeade loend, Valdemar I, Valdemar II, 1058, 1080, 1095, 11. sajand, 1120, 1130, 1134, 1152, 1170, ... Laienda indeks (29 rohkem) »
Abel (Taani kuningas)
Kuningas Abel Abel (1218 – 29. juuni 1252) oli Schleswigi hertsog aastail 1232–1250 ja Taani kuningas aastail 1250–1252.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Abel (Taani kuningas)
Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp)
Hertsog Adolf. Tundmatu kunstniku maal 1586. aastast Adolf I (25. jaanuar 1526 – 1. oktoober 1586) oli Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsog aastast 1544 kuni surmani.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp)
Adolf VIII (Holstein)
Adolf VIII pitser umbes aastast 1447 Adolf XI (alamsaksa: Alef või Alv, saksa: Adolf von Schauenburg, taani: Adolf 8. af Holsten-Rendsborg) (1401 – 4. detsember 1459) kui Schleswigi hertsog Adolf I ja kui Holstein-Rendsburgi krahv Adolf VIII oli Taani kuningriigi vägevaim vasall.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Adolf VIII (Holstein)
Christian I
Christian I (1426 – 21. mai 1481) oli Taani kuningas alates 1448, Norra kuningas alates 1450 kuni surmani ja Rootsi kuningas 1457–1464.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Christian I
Delmenhorst
Delmenhorst on kreisivaba linn (Kreisfreie Stadt) Alam-Saksimaal Saksamaal.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Delmenhorst
Dithmarschen
thumb Dithmarscheni kreis on haldusüksus (kreis) ja ajalooline piirkond Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Dithmarschen
Erik IV Adraraha
Erik IV Adraraha (taani keeles Erik Plovpenning; u 1216 – 10. august 1250) oli aastast 1241 kuni enda surmani Taani kuningas.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Erik IV Adraraha
Esimene Schleswigi sõda
Aunimekiri sõjale Schleswigi toomkirikus Esimene Schleswigi sõda (saksa keeles Schleswig-Holsteinischer Krieg) või Kolmeaastane sõda (taani keeles Treårskrigen) oli esimene raund sõjalisest konfliktist Lõuna-Taanis ja Põhja-Saksamaal Schleswig-Holsteini küsimuses, vaidlustades, kes peab kontrollima Schleswigi ja Holsteini hertsogkonda.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Esimene Schleswigi sõda
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Euroopa Liit
Flensburg
Flensburg (taani Flensborg, friisi Flansborj) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal Lõuna-Schleswigis.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Flensburg
Gerhard III (Holstein-Rendsburg)
Krahv Gerhard III pitser Gerhard III (u.1292 – 1. aprill 1340), mõnikord Gerhard Suur ja Taanis ka krahv Gert või den kullede greve ("kiilas krahv"), oli Saksa vürst Schauenburgi suguvõsast, kes valitses Holstein-Rendsburgi ja 1332.–40.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Gerhard III (Holstein-Rendsburg)
Gerhard VI (Holstein-Rendsburg)
Gerhard VI pitser umbes aastast 1392 Gerhard VI (u. 1367–1404) oli Holstein-Rendsburgi krahv 1382.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Gerhard VI (Holstein-Rendsburg)
Gerhard VII (Holstein)
Gerhard VII pitser umbes aastast 1422 Gerhard VII (1404 – 24. juuli 1433) oli Holstein-Rendsburgi krahv ja nõudega ka Schleswigi hertsog Gerhard III.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Gerhard VII (Holstein)
Heinrich II (Holstein-Rendsburg)
Heinrich II pitser umbes aastast 1343 Heinrich II (hüüdnimega Raudne Heinrich; u.1317 – u.1384) oli Holstein-Rendsburgi krahv ja Lõuna-Schleswigi pandihärra.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Heinrich II (Holstein-Rendsburg)
Heinrich IV (Holstein)
Heinrich IV (1397 – 28. mai 1427) oli Holstein-Rendsburgi krahv ja Schleswigi hertsog 1404.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Heinrich IV (Holstein)
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Holstein
Holstein-Rendsburg
Holstein-Rendsburg oli aastatel 1290–1459 krahvkond, mida valitses Schauenburgi ja Holsteini krahvide liin.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Holstein-Rendsburg
Holsteini hertsogkond
Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Holsteini hertsogkond
Jarl
Jarl oli varakeskajal sellise kõrgüliku, kes juhtis suurt piirkonda või oli kuninga lähim mees (”parem käsi”), ametinimetus.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Jarl
Jüütimaa
Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Jüütimaa
Kopenhaagen
Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Kopenhaagen
Lõuna-Schleswig
Lõuna-Schleswig Põhja-Schleswig on kaardil märgitud helepunasega ja Lõuna-Schleswig kollakaspruuniga Lõuna-Schleswig (saksa keeles Südschleswig, taani keeles Sydslesvig) on ajaloolise Schleswigi hertsogkonna lõunaosa, hilisema Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsi osa, mis 1920.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Lõuna-Schleswig
Nikolaus (Holstein-Rendsburg)
Holsteini Nikolause pitser aastatest u.1342-1343 Nikolaus (ka Holsteini Klaus; 1321 – 8. mai 1397) oli Schauenburgi titulaarkrahv.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Nikolaus (Holstein-Rendsburg)
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Norra kuningas
Oldenburgi dünastia
Oldenburgi dünastia oli Põhja-Saksamaa valitsejasuguvõsa, mis valitses Oldenburgi krahvkonda alates 11. sajandist.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Oldenburgi dünastia
Põhja-Schleswig
Põhja-Schleswig on kaardil märgitud helepunasega ja Lõuna-Schleswig kollakaspruuniga Põhja-Schleswig (saksa keeles Nordschleswig, taani keeles varem Nordslesvig, praegu Sønderjylland 'Lõuna-Jüütimaa') on ajaloolise Schleswigi hertsogkonna ja hilisema Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsi põhjaosa, mis 1920.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Põhja-Schleswig
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Personaalunioon
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Rootsi kuningas
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Saksa keel
Saksa-Rooma riigi territooriumite loend
See on peaartikkel riikide loendist, mis olid Saksa-Rooma riigi osad, tähestikuliste linkidega ülal, igal ajal keisririigi eksisteerimise kestel aastatel 962 kuni 1806.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Saksa-Rooma riigi territooriumite loend
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Saksamaa
Schleswig
Schleswig (alamsaksa Sleswig, taani Slesvig) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Schleswig-Flensburgi kreisi keskus.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Schleswig
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Schleswig-Holstein
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Taani
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Taani keel
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Taani kuningas
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Taani Kuningriik
Taani riigipeade loend
Taani riigipeade loend loetleb Taani kuningad ja kuningannad alates Taani kuningriigi tekkimisest 10. sajandil.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Taani riigipeade loend
Valdemar I
Valdemar I ehk Waldemar I ja Valdemari (Waldemari) nime all on tuntud mitu valitsejat.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Valdemar I
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja Valdemar II
1058
1058.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1058
1080
1080.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1080
1095
1095.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1095
11. sajand
11.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 11. sajand
1120
1120.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1120
1130
1130.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1130
1134
1134.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1134
1152
1152.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1152
1170
1170.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1170
1173
1173.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1173
1183
1183.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1183
12. sajand
12.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 12. sajand
1209
1209.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1209
1216
1216.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1216
1232
1232.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1232
1254
1254.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1254
1260
1260.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1260
1272
1272.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1272
1283
1283.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1283
1312
1312.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1312
1325
1325.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1325
1330
1330.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1330
1364
1364.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1364
1375
1375.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1375
1386
1386.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1386
1404
1404.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1404
1448
1448.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1448
1450
1450.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1450
1457
1457.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1457
1460
1460.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1460
1464
1464.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1464
1474
1474.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1474
1544
1544.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1544
1848
1848.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1848
1851
1851.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1851
1864
1864.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1864
1866
1866.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1866
1920
1920.
Vaata Schleswigi hertsogkond ja 1920