Sisukord
71 suhted: Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp), Ahrensburg, Austria keisririik, Austria-Preisi sõda, Bad Segeberg, Dithmarschen, Eutin, Flensburg, Frederik IV, Frederiksborgi loss, Helsingborgi lahing (1710), Herzogtum Lauenburgi kreis, Holstein, Holsteini hertsogkond, Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf), Kiel, Kreis, Kreisivaba linn, Läänemeri, Lübeck, Liidumaa, Magnus Stenbock, Napoleoni sõjad, Neumünster, Norderstedt, Oldenburgi dünastia, Põhja-Friisimaa kreis, Põhja-Schleswig, Põhjameri, Põhjasõda, Pealinn, Peeter III, Personaalunioon, Pinneberg, Preisi kuningriik, Provints, Ratzeburg, Rügen, Referendum, Rendsburg, Rendsburg-Eckernförde, Saksa Liit, Saksamaa, Schleswig, Schleswig-Holstein (laev), Schleswig-Holsteini vapp, Schleswigi hertsogkond, Sjælland, Taani Kuningriik, Taani riigipeade loend, ... Laienda indeks (21 rohkem) »
- Saksamaa liidumaad
Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp)
Hertsog Adolf. Tundmatu kunstniku maal 1586. aastast Adolf I (25. jaanuar 1526 – 1. oktoober 1586) oli Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsog aastast 1544 kuni surmani.
Vaata Schleswig-Holstein ja Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp)
Ahrensburg
Ahrensburg on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaa edelaosas, Stormarni kreisi suurim linn.
Vaata Schleswig-Holstein ja Ahrensburg
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Vaata Schleswig-Holstein ja Austria keisririik
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Vaata Schleswig-Holstein ja Austria-Preisi sõda
Bad Segeberg
Bad Segeberg on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Schleswig-Holstein ja Bad Segeberg
Dithmarschen
thumb Dithmarscheni kreis on haldusüksus (kreis) ja ajalooline piirkond Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Schleswig-Holstein ja Dithmarschen
Eutin
Eutin on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Ostholsteini kreisi keskus.
Vaata Schleswig-Holstein ja Eutin
Flensburg
Flensburg (taani Flensborg, friisi Flansborj) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal Lõuna-Schleswigis.
Vaata Schleswig-Holstein ja Flensburg
Frederik IV
Frederik IV (11. oktoober 1671 – 12. oktoober 1730) oli Taani-Norra kuningas alates 1699.
Vaata Schleswig-Holstein ja Frederik IV
Frederiksborgi loss
Frederiksborgi loss Frederiksborgi loss on loss Taanis Hillerødis, mis ehitati Christian IV ametlikuks residentsiks; praegu asub lossis Taani Ajaloomuuseum.
Vaata Schleswig-Holstein ja Frederiksborgi loss
Helsingborgi lahing (1710)
Helsingborgi lahing on 10. märtsil 1710 (Juliuse kalendri järgi 27. veebruaril, Rootsi kalendri järgi 28. veebruaril) toimunud Põhjasõja lahing Taani ja Rootsi vägede vahel Skånelandi alade üle.
Vaata Schleswig-Holstein ja Helsingborgi lahing (1710)
Herzogtum Lauenburgi kreis
Asend Schleswig-Holsteini liidumaal Herzogtum Lauenburg on 2. järgu haldusüksus (kreis) Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Schleswig-Holstein ja Herzogtum Lauenburgi kreis
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Vaata Schleswig-Holstein ja Holstein
Holsteini hertsogkond
Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Schleswig-Holstein ja Holsteini hertsogkond
Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)
Hertsog Karl Friedrich (saksa keeles Karl Friedrich, Herzog zu Holstein-Gottorp); 30. aprill 1700 Stockholm Rootsi – 18. juuni 1739, Rolfshagen Alam-Saksimaa Saksamaa) oli Saksa päritolu Schleswig-Holsteini hertsogiriigi hertsog, Rootsi kuninga Karl XII õepoeg, Venemaa keisri Peeter I ja keisrinna Katariina I tütre (Anna Petrovna) abikaasa ning Venemaa keisri Peeter III isa.
Vaata Schleswig-Holstein ja Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)
Kiel
Kieli raekoda 2019. aasta sügisel Kiel on linn Saksamaal, Schleswig-Holsteini pealinn.
Vaata Schleswig-Holstein ja Kiel
Kreis
Kreis (saksa keeles Kreis) on Saksamaa kommunaalõiguse järgi valdade ühendus ja territooriumide koondis (Nordrhein-Westfaleni ja Schleswig-Holsteini liidumaal, Landkreis teistel liidumaadel).
Vaata Schleswig-Holstein ja Kreis
Kreisivaba linn
Kreisivaba linn (saksa keeles kreisfreie Stadt) on Saksamaa Liitvabariigis 3. järgu haldusüksus, kreisiga võrdsustatud linn.
Vaata Schleswig-Holstein ja Kreisivaba linn
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Schleswig-Holstein ja Läänemeri
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Schleswig-Holstein ja Lübeck
Liidumaa
Liidumaa (Bundesland, mitmuses Bundesländer) on Saksamaa kui liitriigi liikmesriikide nimetus.
Vaata Schleswig-Holstein ja Liidumaa
Magnus Stenbock
Krahv Magnus Stenbock Krahv Magnus Stenbock (12. mai 1664 Stockholm – 23. veebruar 1717 Kopenhaagen) oli Rootsi väepealik.
Vaata Schleswig-Holstein ja Magnus Stenbock
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Vaata Schleswig-Holstein ja Napoleoni sõjad
Neumünster
Neumünster on kreisivaba linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Schleswig-Holstein ja Neumünster
Norderstedt
Norderstedt on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal Segebergi kreisis.
Vaata Schleswig-Holstein ja Norderstedt
Oldenburgi dünastia
Oldenburgi dünastia oli Põhja-Saksamaa valitsejasuguvõsa, mis valitses Oldenburgi krahvkonda alates 11. sajandist.
Vaata Schleswig-Holstein ja Oldenburgi dünastia
Põhja-Friisimaa kreis
thumb Põhja-Friisimaa kreis on haldusüksus (kreis) Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Schleswig-Holstein ja Põhja-Friisimaa kreis
Põhja-Schleswig
Põhja-Schleswig on kaardil märgitud helepunasega ja Lõuna-Schleswig kollakaspruuniga Põhja-Schleswig (saksa keeles Nordschleswig, taani keeles varem Nordslesvig, praegu Sønderjylland 'Lõuna-Jüütimaa') on ajaloolise Schleswigi hertsogkonna ja hilisema Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsi põhjaosa, mis 1920.
Vaata Schleswig-Holstein ja Põhja-Schleswig
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Vaata Schleswig-Holstein ja Põhjameri
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Schleswig-Holstein ja Põhjasõda
Pealinn
Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.
Vaata Schleswig-Holstein ja Pealinn
Peeter III
Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III. Peeter III (21. veebruar (10. veebruar vkj) 1728 Kiel Saksamaa – 17. juuli (6. juuli vkj) 1762 Ropša Venemaa) oli Venemaa keiser 1762.
Vaata Schleswig-Holstein ja Peeter III
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Vaata Schleswig-Holstein ja Personaalunioon
Pinneberg
Pinneberg on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Pinnebergi kreisi keskus.
Vaata Schleswig-Holstein ja Pinneberg
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Schleswig-Holstein ja Preisi kuningriik
Provints
Provints on suurem (enamasti 1. järgu) haldusüksus paljudes riikides.
Vaata Schleswig-Holstein ja Provints
Ratzeburg
Ratzeburg on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Schleswig-Holstein ja Ratzeburg
Rügen
Rügen satelliidifotol Kriidikaljud Rügenil Caspar David Friedrichi maal "Kriidikaljud Rügenil" Rügen (ladina ja poola keeles Rugia) on saar Läänemere lõunarannikul, Saksamaa suurim saar.
Vaata Schleswig-Holstein ja Rügen
Referendum
Referendum (ka rahvahääletus, rahvaküsitlus, plebistsiit) on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele.
Vaata Schleswig-Holstein ja Referendum
Rendsburg
Rendsburg on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal Lõuna-Schleswigis.
Vaata Schleswig-Holstein ja Rendsburg
Rendsburg-Eckernförde
Rendsburg-Eckernförde kreis on haldusüksus Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Vaata Schleswig-Holstein ja Rendsburg-Eckernförde
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Vaata Schleswig-Holstein ja Saksa Liit
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Schleswig-Holstein ja Saksamaa
Schleswig
Schleswig (alamsaksa Sleswig, taani Slesvig) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Schleswig-Flensburgi kreisi keskus.
Vaata Schleswig-Holstein ja Schleswig
Schleswig-Holstein (laev)
Schleswig-Holstein oli Saksamaa soomuslaev, mis osales nii Esimeses kui ka Teises maailmasõjas.
Vaata Schleswig-Holstein ja Schleswig-Holstein (laev)
Schleswig-Holsteini vapp
pisi Schleswig-Holsteini vapp on Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaa vapp.
Vaata Schleswig-Holstein ja Schleswig-Holsteini vapp
Schleswigi hertsogkond
Schleswigi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schleswig, taani keeles Hertugdømmet Slesvig, anglosaksi keeles Sliaswic) oli Taani kuninga vasallriik 1866.
Vaata Schleswig-Holstein ja Schleswigi hertsogkond
Sjælland
Sjælland on Taani suurim saar.
Vaata Schleswig-Holstein ja Sjælland
Taani Kuningriik
''Taani Kuningriik'', mis koosneb Taanist, Fääri saartest ja Gröönimaast Taani Kuningriik (taani keeles Kongeriget Danmark) ehk Taani Riik (taani keeles Danmarks Rige) on riik, mis tänapäeval hõlmab Põhja-Euroopas asuvat Taani riiki ning omavalitsusega piirkondadena Fääri saari Atlandi ookeani põhjaosas ja Gröönimaad Põhja-Ameerikas.
Vaata Schleswig-Holstein ja Taani Kuningriik
Taani riigipeade loend
Taani riigipeade loend loetleb Taani kuningad ja kuningannad alates Taani kuningriigi tekkimisest 10. sajandil.
Vaata Schleswig-Holstein ja Taani riigipeade loend
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Schleswig-Holstein ja Venemaa Keisririik
11. sajand
11.
Vaata Schleswig-Holstein ja 11. sajand
1460
1460.
Vaata Schleswig-Holstein ja 1460
1544
1544.
Vaata Schleswig-Holstein ja 1544
1586
1586.
Vaata Schleswig-Holstein ja 1586
1587
1587.
Vaata Schleswig-Holstein ja 1587
1590
1590.
Vaata Schleswig-Holstein ja 1590
16. mai
16.
Vaata Schleswig-Holstein ja 16. mai
1616
1616.
Vaata Schleswig-Holstein ja 1616
1659
1659.
Vaata Schleswig-Holstein ja 1659
1695
1695.
Vaata Schleswig-Holstein ja 1695
1697
1697.
Vaata Schleswig-Holstein ja 1697
1702
1702.
Vaata Schleswig-Holstein ja 1702
1712
1712.
Vaata Schleswig-Holstein ja 1712
1721
1721.
Vaata Schleswig-Holstein ja 1721
1739
1739.
Vaata Schleswig-Holstein ja 1739
1762
1762.
Vaata Schleswig-Holstein ja 1762
1864
1864.
Vaata Schleswig-Holstein ja 1864
1866
1866.
Vaata Schleswig-Holstein ja 1866
1920
1920.
Vaata Schleswig-Holstein ja 1920
3. juuni
3.
Vaata Schleswig-Holstein ja 3. juuni
Vaata ka
Saksamaa liidumaad
- Alam-Saksi
- Baden-Württemberg
- Baieri
- Berliin
- Brandenburg
- Bremeni liidumaa
- Hamburg
- Hessen
- Liidumaa
- Mecklenburg-Vorpommern
- Nordrhein-Westfalen
- Rheinland-Pfalz
- Saarimaa
- Saksi-Anhalt
- Saksimaa
- Schleswig-Holstein
- Tüüringi
Tuntud ka kui Schleswig-Holsteini liidumaa.