Kiiremini kui brauser!
56 suhted: Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp), Adolf VIII (Holstein), Amt, Asehaldur, Askania dünastia, Austria keisririik, Austria-Preisi sõda, Christian I, Christian III, Christian IX, Dithmarschen, Eider, Esimene Schleswigi sõda, Frederik III, Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Hertsogkond, Holstein, Holstein-Glückstadt, Holstein-Gottorp, Holstein-Itzehoe, Holstein-Kiel, Holstein-Pinneberg, Holstein-Plön, Holstein-Rendsburg, Holstein-Segeberg, Holsteini hertsogkond, Ida-Frangi riik, Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf), Karl Suur, Karolingide impeerium, Kiel, Lään, Läänemeri, Nicolai Abildgaard, Oldenburgi dünastia, Oldenburgi krahvkond, Paul I, Põhjasõda, Peeter III, Preisi kuningriik, Rantzau krahvkond, Rendsburg, Saksa Liit, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa kuningriik, Saksi sõjad, Saksi-Lauenburg, Schauenburgi ja Holsteini krahvid, Schleswig, ..., Schleswig-Holstein, Schleswigi hertsogkond, Suveräänsus, Taani kuningas, Venemaa keiser, Viini kongress. Laienda indeks (6 rohkem) »
Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp)
Hertsog Adolf. Tundmatu kunstniku maal 1586. aastast Adolf I (25. jaanuar 1526 – 1. oktoober 1586) oli Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsog aastast 1544 kuni surmani.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Adolf I (Schleswig-Holstein-Gottorp) · Näe rohkem »
Adolf VIII (Holstein)
Adolf VIII pitser umbes aastast 1447 Adolf XI (alamsaksa: Alef või Alv, saksa: Adolf von Schauenburg, taani: Adolf 8. af Holsten-Rendsborg) (1401 – 4. detsember 1459) kui Schleswigi hertsog Adolf I ja kui Holstein-Rendsburgi krahv Adolf VIII oli Taani kuningriigi vägevaim vasall.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Adolf VIII (Holstein) · Näe rohkem »
Amt
Amt on teatud haldusüksus omavalitsuste rühma juhtimiseks, tänapäeval vaid Saksamaal, kuid varem üldiselt ka teistes Põhja-Euroopa maades.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Amt · Näe rohkem »
Asehaldur
Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Asehaldur · Näe rohkem »
Askania dünastia
Askania dünastia oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Askania dünastia · Näe rohkem »
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Austria keisririik · Näe rohkem »
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Austria-Preisi sõda · Näe rohkem »
Christian I
Christian I (1426 – 21. mai 1481) oli Taani kuningas alates 1448, Norra kuningas alates 1450 kuni surmani ja Rootsi kuningas 1457–1464.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Christian I · Näe rohkem »
Christian III
See lehekülg räägib Taani kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata: Christian III (täpsustus) ---- Christian III Christian III (eestipäraselt ka Kristian III; 12. august 1503 – 1. jaanuar 1559) oli Taani kuningas 1534–1559 ja Norra kuningas 1537–1559.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Christian III · Näe rohkem »
Christian IX
Christian IX Christian IX (8. aprill 1818 – 29. jaanuar 1906) oli Taani kuningas 1863–1906.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Christian IX · Näe rohkem »
Dithmarschen
thumb Dithmarscheni kreis on haldusüksus (kreis) ja ajalooline piirkond Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Dithmarschen · Näe rohkem »
Eider
thumb Eider (saksa; taani Ejderen) on jõgi Põhja-Euroopas Jüüti poolsaare lõunaosas.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Eider · Näe rohkem »
Esimene Schleswigi sõda
Aunimekiri sõjale Schleswigi toomkirikus Esimene Schleswigi sõda (saksa keeles Schleswig-Holsteinischer Krieg) või Kolmeaastane sõda (taani keeles Treårskrigen) oli esimene raund sõjalisest konfliktist Lõuna-Taanis ja Põhja-Saksamaal Schleswig-Holsteini küsimuses, vaidlustades, kes peab kontrollima Schleswigi ja Holsteini hertsogkonda.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Esimene Schleswigi sõda · Näe rohkem »
Frederik III
pisi Frederik III (18. märts 1609 Haderslev – 9. veebruar 1670 Kopenhaagen) oli Taani ja Norra kuningas 1648.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Frederik III · Näe rohkem »
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Hertsogkond
Hertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Hertsogkond · Näe rohkem »
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Holstein · Näe rohkem »
Holstein-Glückstadt
Holstein-Glückstadt või Schleswig-Holstein-Glückstadt on historiograafiline nimi, samuti kaasaegne lühinimi Schleswigi ja Holsteini hertsogkondade osadele, mida valitsesid Taani kuningad Schleswigi ja Holsteini hertsogite ülesannetes, seega tuntud ka kui Kuninglik Schleswig-Holstein.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Holstein-Glückstadt · Näe rohkem »
Holstein-Gottorp
Holstein-Gottorp või Schleswig-Holstein-Gottorp on historiograafiline nimi, samuti kaasaegne lühinimi Schleswigi ja Holsteini hertsogkondade osadele (tuntud ka kui Hertsoglik Holstein), mida valitsesid Schleswig-Holstein-Gottorpi hertsogid.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Holstein-Gottorp · Näe rohkem »
Holstein-Itzehoe
Holstein-Itzehoe oli krahvkond, mis moodustati 1261.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Holstein-Itzehoe · Näe rohkem »
Holstein-Kiel
Holstein-Kieli krahvkond oli Schauenburgi ja Holsteini krahvide liin aastatel 1261–1390.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Holstein-Kiel · Näe rohkem »
Holstein-Pinneberg
Holstein-Pinnebergi krahvkond oli väike territoorium aastatel 1290–1640, keskusega Pinnebergis tänapäeva Schleswig-Holsteinis Saksamaal.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Holstein-Pinneberg · Näe rohkem »
Holstein-Plön
Holstein-Plön oli 1110./11.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Holstein-Plön · Näe rohkem »
Holstein-Rendsburg
Holstein-Rendsburg oli aastatel 1290–1459 krahvkond, mida valitses Schauenburgi ja Holsteini krahvide liin.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Holstein-Rendsburg · Näe rohkem »
Holstein-Segeberg
Holstein-Segebergi krahvkond oli krahvkond Holsteinis aastatel 1273–1308 ja Schauenburgi ja Holsteini krahvide liin.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Holstein-Segeberg · Näe rohkem »
Holsteini hertsogkond
Lipp Vapp Holsteini hertsogkond 1789. aastal Holsteini hertsogkond (saksa: Herzogtum Holstein, taani: Hertugdømmet Holsten) oli Saksa-Rooma riigi põhjapoolseim osariik, paiknedes tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Holsteini hertsogkond · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)
Hertsog Karl Friedrich (saksa keeles Karl Friedrich, Herzog zu Holstein-Gottorp); 30. aprill 1700 Stockholm Rootsi – 18. juuni 1739, Rolfshagen Alam-Saksimaa Saksamaa) oli Saksa päritolu Schleswig-Holsteini hertsogiriigi hertsog, Rootsi kuninga Karl XII õepoeg, Venemaa keisri Peeter I ja keisrinna Katariina I tütre (Anna Petrovna) abikaasa ning Venemaa keisri Peeter III isa.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf) · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karolingide impeerium
Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843 Karl Suurele omistatud lipp 9. sajandi mosaiigis Karolingide keisririik (800–888) on historiograafiline mõiste, mida kasutatakse varakeskaegsel Frangi riigil Karolingide võimu all.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Karolingide impeerium · Näe rohkem »
Kiel
Kieli raekoda 2019. aasta sügisel Kiel on linn Saksamaal, Schleswig-Holsteini pealinn.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Kiel · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Lään · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Läänemeri · Näe rohkem »
Nicolai Abildgaard
Nicolai Abraham Abildgaard (11. september 1743 Kopenhaagen – 4. juuni 1809) oli taani maalikunstnik, skulptor ja arhitekt.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Nicolai Abildgaard · Näe rohkem »
Oldenburgi dünastia
Oldenburgi dünastia oli Põhja-Saksamaa valitsejasuguvõsa, mis valitses Oldenburgi krahvkonda alates 11. sajandist.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Oldenburgi dünastia · Näe rohkem »
Oldenburgi krahvkond
Oldenburgi krahvkond oli Saksa-Rooma riigi krahvkond.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Oldenburgi krahvkond · Näe rohkem »
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Paul I · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Peeter III
Holstein-Gottorpi hertsog Karl Peter Ulrich, hilisem Venemaa keiser Peeter III. Peeter III (21. veebruar (10. veebruar vkj) 1728 Kiel Saksamaa – 17. juuli (6. juuli vkj) 1762 Ropša Venemaa) oli Venemaa keiser 1762.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Peeter III · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Rantzau krahvkond
Rantzau riigikrahvkond (saksa: Reichsgrafschaft Rantzau) oli otse keisrile alluv riik Saksa-Rooma riigis.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Rantzau krahvkond · Näe rohkem »
Rendsburg
Rendsburg on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal Lõuna-Schleswigis.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Rendsburg · Näe rohkem »
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Saksa Liit · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »
Saksi sõjad
Saksi sõjad olid kampaaniad ja ülestõusud rohkem kui 30 aasta jooksul aastast 772, kui Frangi riigi kuningas Karl Suur esmakordselt sisenes Saksimaale kavatsusega vallutada, aastani 804, kui viimane rahulolematute hõimlaste mäss oli purustatud.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Saksi sõjad · Näe rohkem »
Saksi-Lauenburg
Saksi-Lauenburgi hertsogkond (14.–17. sajandini kutsuti ka Niedersachsen (Alam-Saksi)), hiljem tuntud ka kui Lauenburgi hertsogkond, oli otse keisrile alluv hertsogkond, mis eksisteeris 1296–1803 ja 1814–1876 praeguse Schleswig-Holsteini liidumaa äärmises kaguosas.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Saksi-Lauenburg · Näe rohkem »
Schauenburgi ja Holsteini krahvid
Jüütimaa ja põhjapoolseim Saksamaa, kus Schleswig ja Holstein on tänasel Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal. Schauenburgi ja Holsteini krahvid olid Frangi riigi tiitlid.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Schauenburgi ja Holsteini krahvid · Näe rohkem »
Schleswig
Schleswig (alamsaksa Sleswig, taani Slesvig) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal, Schleswig-Flensburgi kreisi keskus.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Schleswig · Näe rohkem »
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Schleswig-Holstein · Näe rohkem »
Schleswigi hertsogkond
Schleswigi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schleswig, taani keeles Hertugdømmet Slesvig, anglosaksi keeles Sliaswic) oli Taani kuninga vasallriik 1866.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Schleswigi hertsogkond · Näe rohkem »
Suveräänsus
Suveräänsus on võim, millel on kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkusastmega.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Suveräänsus · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Viini kongress
"Viini kongress", Jean-Baptiste Isabey, 1819. Kuigi kutsutud olid esindajad kõigist riikidest, kes sõdades osalesid, viis peamisi läbirääkimisi läbi "suur nelik" (Suurbritannia, Venemaa, Preisimaa ja Austria), hiljem lisandus kuninglik Prantsusmaa Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815.
Uus!!: Holsteini hertsogkond ja Viini kongress · Näe rohkem »
