Sisukord
38 suhted: Aili-Reet Käärik, Aino Käärik, Andres Käärik, Andres Mathiesen, Austraalia, Balti Arhiiv, Balti Humanistlik Ühing, EÜS Põhjala, Eesti Keemiaselts, Eesti Rahvusfond, Eesti Rahvusnõukogu, Eesti Teaduslik Selts Rootsis, Grenoble, Jakob Westholmi Gümnaasium, Kuninglik Tehnikainstituut, Lõuna-Aafrika, Liberaalid (Rootsi partei), Pärnu, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Skogskyrkogården, Stockholm, Suurbritannia, Tallinna Tehnikaülikool, Theodor Käärik, Uraan, Vanaadium, 14. märts, 1917, 1935, 1944, 1945, 1950, 1951, 1982, 1984, 2008.
Aili-Reet Käärik
Aili-Reet Käärik (sündinud 30. jaanuaril 1957 Stockholmis) on eesti rahvusest Rootsi bioloog ja keskkonnateadlane.
Vaata Kaljo Käärik ja Aili-Reet Käärik
Aino Käärik
Aino Käärik (neiuna Aino Mathiesen; 20. novembril 1918 Selja küla – 15. juuli 2021 Rootsi) oli eesti päritolu Rootsi botaanik, mikrobioloog ja puiduseente eriteadlane.
Vaata Kaljo Käärik ja Aino Käärik
Andres Käärik
Andres Lembit Käärik (27. jaanuar 1954 Stockholm – 20. oktoober 2007 Stockholm) oli eesti rahvusest Rootsi poliitik ja eesti aktivist Rootsis.
Vaata Kaljo Käärik ja Andres Käärik
Andres Mathiesen
Andres Mathiesen (kuni 1932 Andrei Mathiesen; 19. november / 1. detsember 1890 Sindi – 3. mai 1955 Stockholmi lähistel) oli eesti metsateadlane.
Vaata Kaljo Käärik ja Andres Mathiesen
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Vaata Kaljo Käärik ja Austraalia
Balti Arhiiv
Balti Arhiiv on arhiiv Rootsis Stockholmis, kuhu on kogutud materjale eestlaste, lätlaste ja leedulaste tegevuse kohta Rootsis.
Vaata Kaljo Käärik ja Balti Arhiiv
Balti Humanistlik Ühing
Balti Humanistlik Ühing (rootsi keeles Baltiska Humanistiska Förbundet) Balti riikide ühine abistamisorganisatsioon, mis asutati 1943 Rootsis.
Vaata Kaljo Käärik ja Balti Humanistlik Ühing
EÜS Põhjala
Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala (lühendatult EÜS Põhjala) on 13. novembril 1884 Peterburis asutatud Eesti vanim üliõpilaste segaselts.
Vaata Kaljo Käärik ja EÜS Põhjala
Eesti Keemiaselts
Mittetulundusühing Eesti Keemiaselts (lühend EKS) on Eesti Keemikute Seltsi ja Eesti Keemia Seltsi õigusjärglane.
Vaata Kaljo Käärik ja Eesti Keemiaselts
Eesti Rahvusfond
Eesti Rahvusfond (lühend ERF) oli aastal 1946 Stockholmis asutatud fond.
Vaata Kaljo Käärik ja Eesti Rahvusfond
Eesti Rahvusnõukogu
Eesti Rahvusnõukogu oli eesti pagulaste poliitiline organisatsioon Rootsis.
Vaata Kaljo Käärik ja Eesti Rahvusnõukogu
Eesti Teaduslik Selts Rootsis
Eesti Teaduslik Selts Rootsis on eesti pagulaste poolt Stockholmis 15. veebruaril 1945 asutatud teaduslik selts.
Vaata Kaljo Käärik ja Eesti Teaduslik Selts Rootsis
Grenoble
Grenoble on linn Prantsusmaal Kagu-Alpides Rhône'i lisajõe Isère'i kaldal, Isère'i departemangu halduskeskus.
Vaata Kaljo Käärik ja Grenoble
Jakob Westholmi Gümnaasium
Koolihoone Kevade tn 8. Vaade kooliõuelt 1913. aastal valminud maja, mida kasutab tänapäeval Tallinna Kunstikool Jakob Westholmi Gümnaasium on üldhariduskool Tallinnas aadressil Kevade tänav 8.
Vaata Kaljo Käärik ja Jakob Westholmi Gümnaasium
Kuninglik Tehnikainstituut
Kuninglik Tehnikainstituut (ka Kuninglik Tehnoloogiainstituut, Kuninglik Tehnikaülikool, Stockholmi Tehnikaülikool, Stockholmi Tehnikainstituut; rootsi keeles Kungliga Tekniska högskolan, lühend KTH) on ülikool Rootsis Stockholmis.
Vaata Kaljo Käärik ja Kuninglik Tehnikainstituut
Lõuna-Aafrika
Lõuna-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja Lõuna-Aafrika Arengukogukond (heleroheline) Lõuna-Aafrika on regioon, mis hõlmab Aafrika mandri lõunaosa.
Vaata Kaljo Käärik ja Lõuna-Aafrika
Liberaalid (Rootsi partei)
Liberaalid (rootsi keeles Liberalerna, lühend L) on Rootsi liberaalne erakond.
Vaata Kaljo Käärik ja Liberaalid (Rootsi partei)
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Kaljo Käärik ja Pärnu
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Kaljo Käärik ja Prantsusmaa
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Kaljo Käärik ja Rootsi
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Kaljo Käärik ja Saksamaa
Skogskyrkogården
Skogskyrkogården (eesti keeles Metsakalmistu) ehk Stockholmi Metsakalmistu on 1994.a UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud kalmistu, mis asub Stockholmi lõunaosas Enskede linnajaos.
Vaata Kaljo Käärik ja Skogskyrkogården
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla.
Vaata Kaljo Käärik ja Stockholm
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Kaljo Käärik ja Suurbritannia
Tallinna Tehnikaülikool
Tallinna Tehnikaülikool (eestikeelne lühend TTÜ, rahvusvaheline lühend TalTech, varem TUT; Eesti NSV-s Tallinna Polütehniline Instituut, lühend TPI) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas.
Vaata Kaljo Käärik ja Tallinna Tehnikaülikool
Theodor Käärik
Theodor Andreas Käärik (10. november 1889 Kärksi küla Viljandi vald Liivimaa – 3. detsember 1940 Tallinn Eesti) oli eesti riigiametnik ja Eesti sõjaväe looja.
Vaata Kaljo Käärik ja Theodor Käärik
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Vaata Kaljo Käärik ja Uraan
Vanaadium
Ülipuhas vanaadium (99,95%) Vanaadium on keemiline element järjekorranumbriga 23.
Vaata Kaljo Käärik ja Vanaadium
14. märts
14.
Vaata Kaljo Käärik ja 14. märts
1917
1917.
Vaata Kaljo Käärik ja 1917
1935
1935.
Vaata Kaljo Käärik ja 1935
1944
1944.
Vaata Kaljo Käärik ja 1944
1945
1945.
Vaata Kaljo Käärik ja 1945
1950
1950.
Vaata Kaljo Käärik ja 1950
1951
1951.
Vaata Kaljo Käärik ja 1951
1982
1982.
Vaata Kaljo Käärik ja 1982
1984
1984.
Vaata Kaljo Käärik ja 1984
2008
2008.
Vaata Kaljo Käärik ja 2008