Kiiremini kui brauser!
77 suhted: Aizkuja mõis, Alūksne, Alsviķi mõis, Atsele ordulinnus, Aumeisteri mõis, Ādami mõis, Cesvaine mõis, Dolokivi, Eestlased, Elisabet, Gustav II Adolf, Hopa piirkond, Jāzeps Vītols, Käsijalgsed, Küla (Läti), Koiva jõgi, Koivaliina, Koivaliina kihelkond, Koivaliina kirik, Koivaliina kirikumõis, Koivaliina mõis, Koivaliina vald, Latgalid, Lään, Läti, Läti keel, Lübeck, Liivi sõda, Liivimaa ordu, Liivlased, Lode mõis, Marssal, Mäekristall, Mergel, Ojārs Vācietis, Ordulinnus, Paljand, Pļaviņase lade, Põhjasõda, Peeter I, Pihkva, Poola-Rootsi sõda (1600–1629), Riia, Rootsi kuningas, Saksa keel, Smiltene piirkond, Suur reduktsioon, Suurtükk, Tālava, Vare, ..., Venemaa, Vidzeme, Zvārtava, 1111, 1224, 1236, 1238, 1342, 1558, 1560, 1600, 1602, 1625, 1720. aastad, 1745, 1761, 1780, 1784, 18. sajand, 1818, 1890, 1892, 19. sajand, 1922, 1943, 1944, 1988. Laienda indeks (27 rohkem) »
Aizkuja mõis
Aizkuja mõis (saksa keeles Aiskuje, läti keeles Aizkujas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.
Uus!!: Koivaliina ja Aizkuja mõis · Näe rohkem »
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Uus!!: Koivaliina ja Alūksne · Näe rohkem »
Alsviķi mõis
Alsviķi mõis (saksa keeles Alswig, läti keeles Alsviķu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aluliina kihelkonnas.
Uus!!: Koivaliina ja Alsviķi mõis · Näe rohkem »
Atsele ordulinnus
Müürilõik Atsele ordulinnuse varemetest Vapp Atsele ordulinnus (eesti keeles ka Koivalinna, võru murdes Koivaliina, läti Gaujiena, saksa Adzel, Adsel an der Aa), mis kuulus Liivi ordu Aluliina (Aluksne, Marienburg) komtuuri alluvusse, asub Lätis Hopa piirkonnas (Ape piirkond, Apes novads) Koivalinna vallas (Gaujienas pagasts) Koiva jõe parempoolsel ehk idakaldal ja väikese oja sügava sälkoru lõunaserval ning Koivalinna alevi edelaküljel.
Uus!!: Koivaliina ja Atsele ordulinnus · Näe rohkem »
Aumeisteri mõis
Aumeisteri mõis ehk Cirgaļi mõis (saksa keeles Serbigal, varem Hofmeistershof, läti keeles Aumeisteru muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aumeistri kihelkonnas.
Uus!!: Koivaliina ja Aumeisteri mõis · Näe rohkem »
Ādami mõis
Vanahärra Ādami mõisas Ādami mõis (saksa keeles Schwarzbeckshof, läti keeles Ādamu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Zeltiņi kihelkonnas.
Uus!!: Koivaliina ja Ādami mõis · Näe rohkem »
Cesvaine mõis
Cesvaine loss 2013. aastal Cesvaine mõis (saksa keeles Schloß Seßwegen, läti keeles Cesvaines muiža, ka Cesvaines pils) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.
Uus!!: Koivaliina ja Cesvaine mõis · Näe rohkem »
Dolokivi
porsumise tõttu on kivi ääred teist värvi Dolokivi lõikamine 1994. aastal Dolokivi ehk dolomiit on valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim.
Uus!!: Koivaliina ja Dolokivi · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Koivaliina ja Eestlased · Näe rohkem »
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.
Uus!!: Koivaliina ja Elisabet · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Koivaliina ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Hopa piirkond
Hopa piirkond (läti keeles Apes novads) oli 1. järgu haldusüksus Lätis.
Uus!!: Koivaliina ja Hopa piirkond · Näe rohkem »
Jāzeps Vītols
pisi Jāzeps Vītols (saksapäraselt Joseph Wihtol, 26. juuli 1863 Valmiera – 24. aprill 1948 Lübeck) oli läti helilooja, dirigent ja pianist.
Uus!!: Koivaliina ja Jāzeps Vītols · Näe rohkem »
Käsijalgsed
Käsijalgsed ehk brahhiopoodid (Brachiopoda) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad bentilised selgrootud.
Uus!!: Koivaliina ja Käsijalgsed · Näe rohkem »
Küla (Läti)
Lätis on küla (läti keeles ciems või ciemats) linna ja talu kõrval üks kolmest asulatüübist.
Uus!!: Koivaliina ja Küla (Läti) · Näe rohkem »
Koiva jõgi
Koiva on jõgi Lätis.
Uus!!: Koivaliina ja Koiva jõgi · Näe rohkem »
Koivaliina
Koivaliina (eesti keeles ka: Koivalinn; läti keeles Gaujiena; kunagine nimi Atzele; saksakeelne nimi Adsel) on küla (lielciems) Lätis Smiltene piirkonnas, Koivaliina valla halduskeskus.
Uus!!: Koivaliina ja Koivaliina · Näe rohkem »
Koivaliina kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Koivaliina kihelkond ehk Gaujiena kihelkond (Adsel Kirchspiel, läti keeles Gaujienas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Koivaliina ja Koivaliina kihelkond · Näe rohkem »
Koivaliina kirik
Koivaliina kirik oli luteri kirik Lätis Smiltene piirkonnas Koivaliinas.
Uus!!: Koivaliina ja Koivaliina kirik · Näe rohkem »
Koivaliina kirikumõis
Koivaliina kirikumõis ehk Gaujiena kirikumõis (saksa keeles Adsel Pastorat, läti keeles Gaujienas mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas.
Uus!!: Koivaliina ja Koivaliina kirikumõis · Näe rohkem »
Koivaliina mõis
Koivaliina mõisa peahoone (2016) Koivaliina mõis ehk Gaujiena mõis (saksa keeles Schloß Adsel, läti keeles Gaujienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas.
Uus!!: Koivaliina ja Koivaliina mõis · Näe rohkem »
Koivaliina vald
Koivaliina vald Koivaliina vald (läti keeles Gaujienas pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas.
Uus!!: Koivaliina ja Koivaliina vald · Näe rohkem »
Latgalid
Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.
Uus!!: Koivaliina ja Latgalid · Näe rohkem »
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Uus!!: Koivaliina ja Lään · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Koivaliina ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Koivaliina ja Läti keel · Näe rohkem »
Lübeck
Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõjapõgenike mälestusmärk Lübecki Vorwerkeri kalmistul Lübeck (varem eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal.
Uus!!: Koivaliina ja Lübeck · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Koivaliina ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Koivaliina ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivlased
Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.
Uus!!: Koivaliina ja Liivlased · Näe rohkem »
Lode mõis
Lode mõis (saksa keeles Lohdenhof, läti keeles Lodes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Skujene kihelkonnas.
Uus!!: Koivaliina ja Lode mõis · Näe rohkem »
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Uus!!: Koivaliina ja Marssal · Näe rohkem »
Mäekristall
Mäekristallidruus Mäekristall on läbipaistev ja värvitu kvartsi erim.
Uus!!: Koivaliina ja Mäekristall · Näe rohkem »
Mergel
Mergel on peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim.
Uus!!: Koivaliina ja Mergel · Näe rohkem »
Ojārs Vācietis
Ojārs Vācietise mälestusmärk Koivaliinas. Ojārs Vācietis (13. november 1933 Trapene vald, Hopa piirkond – 28. november 1983 Riia) oli läti luuletaja.
Uus!!: Koivaliina ja Ojārs Vācietis · Näe rohkem »
Ordulinnus
Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558 Marienburgi ordulinnus Malborkis Ordulinnus oli Eestis ja Lätis Liivi ordule kuulunud sõjaline tugipunkt ja ordukonvendi asukoht, mida valitses komtuur või foogt.
Uus!!: Koivaliina ja Ordulinnus · Näe rohkem »
Paljand
Põhja-Eesti klint Paldiski lähedal Paljand on ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid.
Uus!!: Koivaliina ja Paljand · Näe rohkem »
Pļaviņase lade
Peetri jõe ääres on Eesti devoni lubjakivide kõige paremini vaadeldavaid paljandeid Pļaviņase lade on ülemdevoni ladestiku regionaalne lade.
Uus!!: Koivaliina ja Pļaviņase lade · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Koivaliina ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Uus!!: Koivaliina ja Peeter I · Näe rohkem »
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Uus!!: Koivaliina ja Pihkva · Näe rohkem »
Poola-Rootsi sõda (1600–1629)
Rootsi-Poola sõda oli pikaajaline sõjaline konflikt Rootsi ja Rzeczpospolita vahel aastail 1600–1629.
Uus!!: Koivaliina ja Poola-Rootsi sõda (1600–1629) · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Koivaliina ja Riia · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Koivaliina ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Koivaliina ja Saksa keel · Näe rohkem »
Smiltene piirkond
Smiltene piirkond on 1.
Uus!!: Koivaliina ja Smiltene piirkond · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Koivaliina ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Suurtükk
Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.
Uus!!: Koivaliina ja Suurtükk · Näe rohkem »
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Uus!!: Koivaliina ja Tālava · Näe rohkem »
Vare
Otepää linnuse varemed (juuli 2004) Vare (enamasti kasutatakse mitmuses: varemed) on põlenud või purunenud ehitise jäänused.
Uus!!: Koivaliina ja Vare · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Koivaliina ja Venemaa · Näe rohkem »
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Uus!!: Koivaliina ja Vidzeme · Näe rohkem »
Zvārtava
Zvārtava (eestipäraselt Vaartu) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Gaujiena (Koivalinna) lähedal, mis kuulub Smiltene piirkonda Koivaliina valda.
Uus!!: Koivaliina ja Zvārtava · Näe rohkem »
1111
1111.
Uus!!: Koivaliina ja 1111 · Näe rohkem »
1224
1224.
Uus!!: Koivaliina ja 1224 · Näe rohkem »
1236
1236.
Uus!!: Koivaliina ja 1236 · Näe rohkem »
1238
1238.
Uus!!: Koivaliina ja 1238 · Näe rohkem »
1342
1342.
Uus!!: Koivaliina ja 1342 · Näe rohkem »
1558
1558.
Uus!!: Koivaliina ja 1558 · Näe rohkem »
1560
1560.
Uus!!: Koivaliina ja 1560 · Näe rohkem »
1600
1600.
Uus!!: Koivaliina ja 1600 · Näe rohkem »
1602
1602.
Uus!!: Koivaliina ja 1602 · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: Koivaliina ja 1625 · Näe rohkem »
1720. aastad
1720.
Uus!!: Koivaliina ja 1720. aastad · Näe rohkem »
1745
1745.
Uus!!: Koivaliina ja 1745 · Näe rohkem »
1761
1761.
Uus!!: Koivaliina ja 1761 · Näe rohkem »
1780
1780.
Uus!!: Koivaliina ja 1780 · Näe rohkem »
1784
1784.
Uus!!: Koivaliina ja 1784 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Koivaliina ja 18. sajand · Näe rohkem »
1818
1818.
Uus!!: Koivaliina ja 1818 · Näe rohkem »
1890
1890.
Uus!!: Koivaliina ja 1890 · Näe rohkem »
1892
1892.
Uus!!: Koivaliina ja 1892 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Koivaliina ja 19. sajand · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: Koivaliina ja 1922 · Näe rohkem »
1943
1943.
Uus!!: Koivaliina ja 1943 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Koivaliina ja 1944 · Näe rohkem »
1988
1988.
Uus!!: Koivaliina ja 1988 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Adsel, Atzele, Gaujiena, Koivalinn.
