Sisukord
27 suhted: Asemäärsõna, Üldküsilause, Öeldis, Eesti keel, Inglise keel, Küsilause, Kõne, Kõrvallause, Kommunikatiivsed lausetüübid, Lauseliige, Määruslause, Mõjutamine, Näitav asesõna, Omadus, Pealause, Relatiivlause, Saksa keel, Sõnaühend, Seisund, Seotud laiend, Sidend, Sidesõna, Teadmine, Tegusõna käändelised vormid, Tegusõna pöördelised vormid, Vaimsed protsessid, Väitlause.
Asemäärsõna
Asemäärsõna e proadverb on muutumatu sõna, mis esineb lauses adverbiaalina ning viitab kontekstist selguvale ja tekstis täistähendusliku määrsõnaga tähistatavale tunnusele, noomenile või suuremale süntaktilisele üksusele või ka kõnesituatsiooni elemendile.
Vaata Komplementlause ja Asemäärsõna
Üldküsilause
Üldküsimus eeldab jaatavat või eitavat vastust ja küsimuse mõjualaks on terve lause.
Vaata Komplementlause ja Üldküsilause
Öeldis
Öeldis ehk predikaat ehk grammatiline predikaat on lauseliige, mis väljendab tegevust; vastab üldistavalt küsimusele mida teeb?.
Vaata Komplementlause ja Öeldis
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Komplementlause ja Eesti keel
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Komplementlause ja Inglise keel
Küsilause
Küsilause väljendab küsimust.
Vaata Komplementlause ja Küsilause
Kõne
MRT Kõne ehk kõnelemine ehk rääkimine on inimeste poolt hääle kasutamine keelelises suhtluses.
Vaata Komplementlause ja Kõne
Kõrvallause
Kõrvallause on lausekujuline moodustaja, mille ülesanne on täpsustada pealauset või kõrgema astme kõrvallauset.
Vaata Komplementlause ja Kõrvallause
Kommunikatiivsed lausetüübid
Kommunikatiivsed lausetüübid on lausetüübid, mida eristatakse suhtluseesmärgi järgi.
Vaata Komplementlause ja Kommunikatiivsed lausetüübid
Lauseliige
Lauseliige on lause moodustaja süntaktiline funktsioon lauses.
Vaata Komplementlause ja Lauseliige
Määruslause
Määruslause on kõrvallause, mis on pealause moodustaja vaba laiend.
Vaata Komplementlause ja Määruslause
Mõjutamine
Mõjutamine on psühholoogia mõiste, millega tähistatakse inimese tunnete, arvamuste või käitumise teadlikku, üldjuhul mittevägivaldset muutmist teise inimese poolt.
Vaata Komplementlause ja Mõjutamine
Näitav asesõna
Näitav asesõna ehk demonstratiivpronoomen on asesõna, mis viitab mingile situatsioonist või teistest lausetest selguvale asjale, omadusele või tegevusele.
Vaata Komplementlause ja Näitav asesõna
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Vaata Komplementlause ja Omadus
Pealause
Pealause on põimlause osa, mis on seda täpsustava kõrvallausega alistusseoses: Ma jooksin staadionil (pealause), MILLAL?: kui Mari mulle helistas (kõrvallause).
Vaata Komplementlause ja Pealause
Relatiivlause
Relatiivlause (ingl relative clause) on kõrvallause, mis algab relatiivpronoomeni või -adverbiga ning mis laiendab pealause nimisõnafraasi.
Vaata Komplementlause ja Relatiivlause
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Komplementlause ja Saksa keel
Sõnaühend
Sõnaühend on grammatiliselt seostuvate täistähenduslike ehk iseseisvate sõnade ühendus.
Vaata Komplementlause ja Sõnaühend
Seisund
Seisund ehk olek (saksa keeles Zustand) on entiteedi ajutiste omaduste komplekt.
Vaata Komplementlause ja Seisund
Seotud laiend
Tegusõna seotud laiend on laiend, mis sõltub lauses nii sisuliselt kui vormiliselt tegusõnast.
Vaata Komplementlause ja Seotud laiend
Sidend
Sidend on lause ühe- või mitmesõnaline element, mis vormistab moodustajate grammatilise seose.
Vaata Komplementlause ja Sidend
Sidesõna
Sidesõna ehk konjunktsioon on muutumatu sõna, mille ainsaks süntaktiliseks funktsiooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata.
Vaata Komplementlause ja Sidesõna
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Vaata Komplementlause ja Teadmine
Tegusõna käändelised vormid
Tegusõna käändelised vormid on tegusõna vormid, mis väljendavad üldist tegevust, kuid mis ei väljenda kõneviisi, isikut ega arvu.
Vaata Komplementlause ja Tegusõna käändelised vormid
Tegusõna pöördelised vormid
Tegusõna pöördeline vorm ehk finiitvorm ehk finiitne vorm on tegusõna vorm, mis võib esineda lauses iseseisvalt öeldisena ja milles avalduvad tegusõna morfoloogilised kategooriad.
Vaata Komplementlause ja Tegusõna pöördelised vormid
Vaimsed protsessid
Vaimsed protsessid ehk mentaalsed protsessid ehk psüühilised protsessid on kognitiivsed protsessid, afektiivsed protsessid ehk emotsionaalsed protsessid ja motivatsioonilised protsessid ehk tahtelised protsessid.
Vaata Komplementlause ja Vaimsed protsessid
Väitlause
Väitlause ehk jutustav lause on sisult ja vormilt markeerimata lausetüüp.
Vaata Komplementlause ja Väitlause