Kiiremini kui brauser!
26 suhted: Aeglased kõikuvliikumised, Anjou saared, Arktiline kõrb, Belkovski saar, Bunge maa, Faddejevi saar, Hedenströmi laht, Hermann Walter, Ida-Siberi meri, Ivan Ljahhov, Jakuudi keel, Kildad, Kotelnõi saar, Bunge maa ja Faddejevi saar, Laptevite meri, Lubjakivi, Malakatõn-Tass, Mammut, Pantsir, Põhja-Jäämeri, Saar, Sannikovi väin, Uus-Siberi saared, Väike-Ljahhovi saar, Vene keel, Zarja väin, 1773.
Aeglased kõikuvliikumised
Aeglased kõikuvliikumised on maakoore väga aeglane kerkimine või vajumine, mis toimub aastasadade ja -tuhandete jooksul kogu maakeral.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Aeglased kõikuvliikumised · Näe rohkem »
Anjou saared
Anjou saarte asukoht Anjou saared (on kasutatud nimekuju Anžu saared) on saared Põhja-Jäämeres, osa Uus-Siberi saartest.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Anjou saared · Näe rohkem »
Arktiline kõrb
Arktiline kõrb on värvitud halliga Arktiline kõrb on põhjapoolkera jäävöötmele iseloomulik bioom, mis paikneb arktilises geograafilises vöötmes.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Arktiline kõrb · Näe rohkem »
Belkovski saar
350px Belkovski on Venemaale kuuluv saar Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Belkovski saar · Näe rohkem »
Bunge maa
thumb Bunge maa (vene Земля Бунге, jakuudi Улахан кумах'suur liiv' või Бунге сирэ) on maismaa osa, mis ühendab omavahel Anjou saarte koosseisu kuuluvat Kotelnõi saart Faddejevi saarega.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Bunge maa · Näe rohkem »
Faddejevi saar
thumb Faddejevi saar (vn остров Фаддеевский) on saar Põhja-Jäämeres Venemaa Sahha territooriumil, kuulub Uus-Siberi saarestikku Anjou saarte koosseisu.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Faddejevi saar · Näe rohkem »
Hedenströmi laht
Hedenstromi laht Bunge maa ja Faddejevi saare vahel. Uus-Siberi saarte asend Põhja-Jäämeres. Uus-Siberi saared Philippe Vandermaeleni kaardil (''ca'' 1820), kus Kotelnõi saare kolm osa on kujutatud eraldi saartena, Hedenströmi "väin" aga paikneb kahe idapoolse saare vahel. Hedenströmi laht (jakuudi keeles Геденштром хомото, vene keeles залив Геденштрома) on laht Kotelnõi saarel Bunge maa ja Faddejevi saare vahel, Uus-Siberi saartel Ida-Siberi meres.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Hedenströmi laht · Näe rohkem »
Hermann Walter
Hermann Walter Hans Herrmann Eduard von Walter, tuntud eelkõige kui Hermann Walter (ka Herman Walter; vene Герман Эдуардович Вальтер; 3. november (21. oktoober vkj) 1864 Härgmäe – 3. jaanuar 1902 (21. detsember 1901 vkj) Kotelnõi saar (Uus-Siberi saarte kõige suurem saar) oli arst-bakterioloog ja zooloog (ornitoloog), Eduard von Tolli reisikaaslane ja laevaarst. Hermann Walter sündis Johann Eduard Herrman ja Johanna Margaretha Elisabeth von Walteri (sündinud vabapreili Krüdener) pojana. Ta õppis 1883-1891 Tartu ülikoolis meditsiini ning sai arstiteaduse doktoriks (dissertatsiooni kuupäev 8.05.1892). 1890ndatel sõbrunes ta Eduard von Tolliga. Hellenurmes käisid nad koos jahil. Aastatel 1900–1902 osales Hermann Walter laevaarstina Eduard von Tolli ekspeditsioonil kuunaril "Zarja". Sannikovi maad otsinud ekspeditsiooni käigus suri ta 3. jaanuaril 1902 ilmavaatluse ajal. Walter maeti Kotelnõi saare Walteri neemele kaks päeva hiljem. Aasta pärast jäi arvatavalt sama saarerühma kandis teadmata kadunuks ka von Toll. Delfi, 14. september 2011 (TÜ pressiteade; vaadatud 17. septembril 2011) 2011. aasta juuli lõpul maeti Walter ümber esialgse haua lähedusse. Kuna algne mälestusmärk oli peaaegu täiesti lagunenud, püstitati uuele hauale uus mälestusmärk, vana mälestusmärgi koopia. 19. septembril 2011 annavad ümbermatmisekspeditsiooni liikmed eesotsas Vene polaaruurija Dmitri Šparoga Tartu Ülikoolile üle Walteriga seotud mälestusesemed ning kivimikollektsiooni. "Von Toll ja Herman Walter on Tartu Ülikooli vilistlased, kellel on maailma teadusajaloos tähelepanuväärne osa," kinnitas sel puhul Walteri tähtsust ülikooli rektor Alar Karis. Puka vallas Soontaga külas Aakre Saeveski paisjärve ääres on Hermann Walteri mälestussammas (rajatud 1901, paekivist). Mälestussamba asukoha valiku motiiv on teadmata. Hermann Walteri vend oli Soontaga jahimetskonnas metsaülem. Hermann Walteri auks said nime Walteri väin, Walteri neem Kotelnõi saarel ja Walteri platoo Laptevite meres. Pilt:Russian schooner Zarya, 1910.jpg|Kuunar "Zarja" 1910. aastal Pilt:Zarya crew.JPG|Ekspeditsiooni liikmed. Ohvitseerid: ülemrida: kolmas vasakult A. Koltšak; keskrida: N.Kolomeitsev, F.Matisen, E.Toll, H.Walter, F.Seeberg, A.Bjalõnitski-Birulja.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Hermann Walter · Näe rohkem »
Ida-Siberi meri
thumb Ida-Siberi meri on Põhja-Jäämere osa Uus-Siberi saartest Wrangeli saareni.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Ida-Siberi meri · Näe rohkem »
Ivan Ljahhov
Ivan Ljahhov (Иван Ляхов, suri umbes 1800) oli vene kaupmees, kes uuris Uus-Siberi saari.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Ivan Ljahhov · Näe rohkem »
Jakuudi keel
Jakuudi keel, ka sahha keel (jakuudi keeles саха тыла) on siberi turgi keelte hulka kuuluv turgi keel.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Jakuudi keel · Näe rohkem »
Kildad
Paljanduv kristalne kilt Šotimaal Kildad on kivimid, mida iseloomustab kildalisus ehk kildaline tekstuur.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Kildad · Näe rohkem »
Kotelnõi saar, Bunge maa ja Faddejevi saar
Kotelnõi saar, Bunge maa ja Faddejevi saar Kotelnõi saar, Bunge maa ja Faddejevi saar on suur maismaatükk Uus-Siberi saarestiku keskosas.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Kotelnõi saar, Bunge maa ja Faddejevi saar · Näe rohkem »
Laptevite meri
thumb Päikeseloojang Rüsivallid Hõljuk Hivus-10 Laptevite meri (vene keeles море Лаптевых, jakuudi keeles Лаптевтар муоралара; tarvitatud ka nime Nordenskiöldi meri) on meri Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Laptevite meri · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Malakatõn-Tass
Malakatõn-Tass (Малакатын-Тас) on mägi Kotelnõi saarel, nii saare, kui ka Anjou ja Uus-Siberi saarte kõrgeim punkt (374 meetrit).
Uus!!: Kotelnõi saar ja Malakatõn-Tass · Näe rohkem »
Mammut
Mammutipoja mudel Mammut (Mammuthus) on londiliste seltsi elevantlaste sugukonda kuulunud perekond.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Mammut · Näe rohkem »
Pantsir
96K6 Pantsir (vene keeles Панцирь) on Venemaal valmistatud iseliikuv õhutõrjekompleks.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Pantsir · Näe rohkem »
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Saar · Näe rohkem »
Sannikovi väin
Sannikovi väin (vene пролив Санникова) ühendab Laptevite ja Ida-Siberi merd ning eraldab Ljahhovi ja Anjou (Anžu) saari.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Sannikovi väin · Näe rohkem »
Uus-Siberi saared
Uus-Siberi saarte kaart Uus-Siberi saared on saared Põhja-Jäämeres.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Uus-Siberi saared · Näe rohkem »
Väike-Ljahhovi saar
thumb Väike-Ljahhovi saar (vene keeles остров Малый Ляховский) on saar Põhja-Jäämeres, Ljahhovi saarte suuruselt teine saar.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Väike-Ljahhovi saar · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Vene keel · Näe rohkem »
Zarja väin
Kuunar Zarja, mille järgi sai oma nime väin Zarja väin (vene пролив Заря) on väin Põhja-Jäämere Laptevite meres, mis eraldab Belkovski saart Kotelnõi saarest.
Uus!!: Kotelnõi saar ja Zarja väin · Näe rohkem »
1773
1773.
Uus!!: Kotelnõi saar ja 1773 · Näe rohkem »
