Kiiremini kui brauser!
29 suhted: Abaševo kultuur, Abbeville'i kultuur, Acheuli kultuur, Arheoloogia, Austraalia, Clovise kultuur, Dorseti kultuur, Egeuse kultuur, Hamburgi kultuur, Idee, Kammkeraamika kultuur, Kaubandus, Keel, Kellpeekrite kultuur, Kiviaeg, Kultuur, Kunda kultuur, Lehterpeekrite kultuur, Marksism, Minose kultuur, Narva kultuur, Nöörkeraamika kultuur, Olduvai kultuur, Rahvas, Soani kultuur, Tehnoloogia, Uskumus, 1892, 1957.
Abaševo kultuur
Volga jõe vesikond Abaševo kultuur oli arheoloogiline kultuur 2. aastatuhande keskpaigas eKr.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Abaševo kultuur · Näe rohkem »
Abbeville'i kultuur
Abbeville'i kultuuri pihukirves Abbeville'i kultuur ehk Abbeville'i ajastu on vanema paleoliitikumi arheoloogiline kultuur Euroopas umbes 600 000...400 000 aastat tagasi.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Abbeville'i kultuur · Näe rohkem »
Acheuli kultuur
Acheuli kultuur oli paleoliitiline kultuur, mis järgnes Abbeville'i kultuurile.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Acheuli kultuur · Näe rohkem »
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Arheoloogia · Näe rohkem »
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Austraalia · Näe rohkem »
Clovise kultuur
Clovise kultuur on eelajalooline paleoameerika kultuur, mis on nime Clovise linna järgi New Mexico osariigis, kust lähedalt kaevati 1930.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Clovise kultuur · Näe rohkem »
Dorseti kultuur
Dorseti kultuur oli viimane paleoeskimote kultuuridest.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Dorseti kultuur · Näe rohkem »
Egeuse kultuur
Egeuse kultuur või Egeuse tsivilisatsioon on koondnimetus, mille alla kuulub tegelikult kolm pronksiaegset Kreeka tsivilisatsiooni Egeuse mere ümbruses: Kreetal, Küklaadidel ja Kreeka maismaal.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Egeuse kultuur · Näe rohkem »
Hamburgi kultuur
Hamburgi kultuur oli hilispaleoliitikumi põhjapõdraküttide kultuur umbes 13 000 kuni 11 000 aastat e.m.a (teisel hinnangul 15 000 kuni 12 000 aastat; C14-meetodil on saadud dateering 12 400 kuni 12 100 e.m.a) põhiliselt Põhja-Saksa madalikul (Saksamaa põhjaosa ja Taani lõunaosa aladel, samuti Hollandi, Belgia ning Poola põhjaosa aladel (Alam-Sileesias ja Suur-Poolas). Leide on ka Põhja-Prantsusmaalt. Leidude põhiosa paigutub soojemasse Böllingi perioodi (12 700...12 050 e.m.a), kuid ala võis olla asustatud juba 15 700 e.m.a. Hamburgi kultuuriga seostatakse ka leide Jelsist Jüütimaal (1980ndate algus). Arvatakse, et jäljed Möllerödist Finjasjöni järve äärest Skåne lõunaosast pärinevad jahiekspeditsioonidelt, mitte püsiasulatest. Kultuurile pani nime 1933 Kielis töötanud esiajaloolane Gustav Schwantes leidude järgi Hamburgi ümbrusest (Meiendorf, Stellmoor, Borneck, Poggenwisch). Need leidis Alfred Rust 1920ndatel ja 1930ndatel. Hamburgi kultuur oli üks esimesi pärast jääaha taandumist põhja poole levinud kultuure. Erinevalt nooremast Ahrensburgi kultuurist, kus kasutati juba vibu ja nooli, olid Hamburgi kultuuri relvad odad ja odaheitjad (atlatlid). Ei kasutatud veel ajujahti, vaid rünnati karja üksikuid loomi. Kasutati tulekivi. Tüüpilised kiviriistad on sälkotsad Kerbspitzen. Kasutati ka puuri ja uuritsat. Iseloomulikud on ka kaapenoad ja luutöötlemispeitlid. Luust ja sarvedest tehti odaotsi ja harpuune. Kunstiesemeid oli väga vähe, ehteid harva. Asulad on hooajalise iseloomuga. Need on küttide peatuspaigad, kus kütiti ainult põhjapõtru, metshobuseid, jäneseid ja linde. Püüti kala. Tegeldi korilusega. Elati saamide elamuid meenutavates telkides. Mõnes asulas on leitud kiviringe; need kivid olid tipi katte raskused. Põhja-Saksamaalt on leitud purdmaterjali kihtidega laagreid. Neis kihtides on palju sarv- ja luumaterjali, mis osutab sellele, et peamine saakloom oli põhjapõder. Leidude jaotus asulates näitab, et asulad olid väikesed ja väikese elanike arvuga. Asulad paiknesid mandrijää piiri läheduses. Elati väga karmis kliimas puudevaeses, põõsaste ning madalate vaevakaskede ja mändidega tundras, mis sobis hästi põhjapõtradele. 2005. aasta leiud näitavad, et suveperioodil rännati mööda Norra rannikut kaugele põhja. Sel ajal oli merevee tase tänapäevasest 50 m madalamal. Asulad meenutavad Gröönimaa inuittide asulaid 19. sajandi lõpus. Arvatakse, et Hamburgi kultuur pärineb tuhande aasta jooksul Euroopasse tunginud inimrühmadest. Lähtekohaks peetakse Põhja-Prantsusmaad. Arvatakse, et ta sai alguse Meiendorfi jäävaheajal ning levis lühikese ajaga 127. sajandil e.m.a. Meiendorfi leiukoha temperatuur umbes 12 600 e.m.a oli suvel +13 ja talvel −5 kraadi. Meiendorfist on leitud tuhandeid põhjapõdraluid ja atlatl. Stellmoorist Hamburgi lähedalt on leitud kaks asustuskihti, millest alumine kuulub külma Dryase perioodi. Rootsi vanim asula oli Hamburgi kultuuriga seonduv Mölleröd Skånes (12 000 aastat e.m.a). Hampurgi kultuur levis Põhja-Saksamaal Böllingi-Meiendorfi perioodi lõpus. Geograafiliselt on kõige lähem Madeleine'i kultuur, kuid on ka Venemaa kütikultuuridele lähedasi leide. Arvatakse, et Hamburgi kultuuri inimesed olid pärit Solutré kultuurist ja Kostenki kultuurist. Hamburgi kultuur on võib-olla seotud Rootsis levinud Bromme kultuuri ja Ahrensburgi kultuuriga. Hamburgi kultuurist olid mõjutatud ka Swidry kultuur ja Kunda kultuur. Kategooria:Arheoloogilised kultuurid Kategooria:Euroopa esiaeg.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Hamburgi kultuur · Näe rohkem »
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Idee · Näe rohkem »
Kammkeraamika kultuur
Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Kammkeraamika kultuur · Näe rohkem »
Kaubandus
Kaubanduseks nimetatakse kaupade ostu-müüki kaubandusettevõtete kaudu, teisisõnu kaupade ostu müüki oma nimel ja oma arvel.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Kaubandus · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Keel · Näe rohkem »
Kellpeekrite kultuur
Kellpeekrite kultuuri kõige laiem leviala ("Encyclopedia of Indo-European Culture", 1997) Kultuurile nime andnud kellpeekrite varased näited Edela-Saksamaalt (Stadtmuseum Bruchsal). Kellpeekrite kultuur oli Euroopas varasel pronksiajal levinud arheoloogiline kultuur, mis on saanud nimetuse ümberpööratud kirikukella kujuliste peekrite järgi.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Kellpeekrite kultuur · Näe rohkem »
Kiviaeg
Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Kiviaeg · Näe rohkem »
Kultuur
Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Kultuur · Näe rohkem »
Kunda kultuur
Kunda kultuur ehk Kunda etapp oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur aastatel umbes 8500–7000 eKr.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Kunda kultuur · Näe rohkem »
Lehterpeekrite kultuur
Lehterpeekrite kultuuri leviala Bronocice külast leitud savinõu, kus olevat piktograafilist kujutist peetakse Euroopa vanimaks kujutiseks neljarattalisest vankrist Lehterpeekrite kultuur oli nooremal kiviajal Kesk-Euroopast alguse saanud ja sealt Põhja-Euroopasse levinud arheoloogiline kultuur.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Lehterpeekrite kultuur · Näe rohkem »
Marksism
Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Marksism · Näe rohkem »
Minose kultuur
Minose kultuuri mõjusfäär mükeenelaste invasiooni ajal Minose kultuur (ka minoiline kultuur või Kreeta kultuur) oli pronksiaegne kultuur, mis kujunes Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Minose kultuur · Näe rohkem »
Narva kultuur
Narva kultuur ehk Narva etapp oli esimene keraamikat kasutav kiviaja kultuur Eesti alal Eesti esiajaloos.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Narva kultuur · Näe rohkem »
Nöörkeraamika kultuur
Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Nöörkeraamika kultuur · Näe rohkem »
Olduvai kultuur
Olduvai kultuur ehk Olduvai ajastu (ka Oldowan, Oldowani ajastu, Oldowani kultuur) on paleoliitikumi esimene periood.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Olduvai kultuur · Näe rohkem »
Rahvas
Rahvas on teatud maa-ala, piirkonda või riiki asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Rahvas · Näe rohkem »
Soani kultuur
Soani kultuur on vanema paleoliitikumi arheoloogiline kultuur Hindustani poolsaarel Välis-Himaalajas 500 000 – 150 000 (või 100 000) eKr.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Soani kultuur · Näe rohkem »
Tehnoloogia
Tehnoloogia (kreeka keeles τέχνη (téchne) – oskus; λόγος (logos) – sõna, teadmine, mõtlemine, õppimine) on meetodite ja instrumentide kogum, mis on vajalik soovitud tulemuste saavutamiseks; laias mõistes- teaduslike teadmiste rakendamine praktiliste probleemide lahendamiseks.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Tehnoloogia · Näe rohkem »
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja Uskumus · Näe rohkem »
1892
1892.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja 1892 · Näe rohkem »
1957
1957.
Uus!!: Arheoloogiline kultuur ja 1957 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Arheoloogilised kultuurid, Kultuur (arheoloogia).
