Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Lehterpeekrite kultuur

Index Lehterpeekrite kultuur

Lehterpeekrite kultuuri leviala Bronocice külast leitud savinõu, kus olevat piktograafilist kujutist peetakse Euroopa vanimaks kujutiseks neljarattalisest vankrist Lehterpeekrite kultuur oli nooremal kiviajal Kesk-Euroopast alguse saanud ja sealt Põhja-Euroopasse levinud arheoloogiline kultuur.

Sisukord

  1. 16 suhted: Arheoloogiline kultuur, Dolmen, Etanool, Kammkeraamika kultuur, Kirves, Lohkkeraamika kultuur, Megaliitehitis, Mitokondriaalne DNA, Narva kultuur, Nöörkeraamika kultuur, Neoliitikum, Ränikivi, Sileesia, Sumer, Vanker, Vask.

Arheoloogiline kultuur

Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.

Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Arheoloogiline kultuur

Dolmen

Dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is Dolmen (bretooni toal men, 'kivilaud') on kiviplaatidest tehtud hauarajatis, mida ka katab kiviplaat.

Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Dolmen

Etanool

Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.

Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Etanool

Kammkeraamika kultuur

Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.

Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Kammkeraamika kultuur

Kirves

Kirves Kirves on tööriist, mida kasutatakse puidu lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks.

Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Kirves

Lohkkeraamika kultuur

Lohkkeraamika kultuuri leviala Upplandist leitud tüüpiline lohkkeraamika-aegne emapõdra kujuke Lohkkeraamika kultuur oli küttide-korilaste kultuur Lõuna-Skandinaavias ajavahemikus umbes 3500 eKr kuni 2300 eKr.

Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Lohkkeraamika kultuur

Megaliitehitis

Megaliitehitis Carnacis Bretagne'is Prantsusmaal koosneb ridadena paigutatud megaliitidest Megaliitehitis on väga suurtest, töötlemata või osaliselt tahutud kividest või kiviplokkidest (megaliitidest – kreekakeelsetest sõnadest μέγας megas 'suur' ja λίθος lithos 'kivi') kokku pandud rajatis.

Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Megaliitehitis

Mitokondriaalne DNA

Inimese mtDNA Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru.

Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Mitokondriaalne DNA

Narva kultuur

Narva kultuur ehk Narva etapp oli esimene keraamikat kasutav kiviaja kultuur Eesti alal Eesti esiajaloos.

Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Narva kultuur

Nöörkeraamika kultuur

Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.

Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Nöörkeraamika kultuur

Neoliitikum

Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.

Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Neoliitikum

Ränikivi

Ränikivi on peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim.

Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Ränikivi

Sileesia

Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.

Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Sileesia

Sumer

Sumer (Sinear, Piiblis Sinearimaa; sumeri keeles ki-en-gi või ki-en-gir 'tsiviliseeritud isandate koht'; akadi keeles šumerum 'kultuurmaa') oli Mesopotaamia kaguosa (hilisema Babüloonia ning Tigrise ja Eufrati suudme vahelise ala) nimi sumerite asumisest sinna (hiljemalt 3500 eKr) kuni Babüloonia ajani (pärast 2000.

Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Sumer

Vanker

Hobuvankrid Saksamaal Vanker (saarte ja lõunaeesti murretes rattad) on harilikult veolooma(de)ga veetav kahe või nelja rattaga veok.

Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Vanker

Vask

Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Vask