Sisukord
16 suhted: Arheoloogiline kultuur, Dolmen, Etanool, Kammkeraamika kultuur, Kirves, Lohkkeraamika kultuur, Megaliitehitis, Mitokondriaalne DNA, Narva kultuur, Nöörkeraamika kultuur, Neoliitikum, Ränikivi, Sileesia, Sumer, Vanker, Vask.
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Arheoloogiline kultuur
Dolmen
Dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is Dolmen (bretooni toal men, 'kivilaud') on kiviplaatidest tehtud hauarajatis, mida ka katab kiviplaat.
Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Dolmen
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Etanool
Kammkeraamika kultuur
Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.
Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Kammkeraamika kultuur
Kirves
Kirves Kirves on tööriist, mida kasutatakse puidu lõikamiseks, tükeldamiseks ja kujundamiseks.
Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Kirves
Lohkkeraamika kultuur
Lohkkeraamika kultuuri leviala Upplandist leitud tüüpiline lohkkeraamika-aegne emapõdra kujuke Lohkkeraamika kultuur oli küttide-korilaste kultuur Lõuna-Skandinaavias ajavahemikus umbes 3500 eKr kuni 2300 eKr.
Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Lohkkeraamika kultuur
Megaliitehitis
Megaliitehitis Carnacis Bretagne'is Prantsusmaal koosneb ridadena paigutatud megaliitidest Megaliitehitis on väga suurtest, töötlemata või osaliselt tahutud kividest või kiviplokkidest (megaliitidest – kreekakeelsetest sõnadest μέγας megas 'suur' ja λίθος lithos 'kivi') kokku pandud rajatis.
Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Megaliitehitis
Mitokondriaalne DNA
Inimese mtDNA Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru.
Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Mitokondriaalne DNA
Narva kultuur
Narva kultuur ehk Narva etapp oli esimene keraamikat kasutav kiviaja kultuur Eesti alal Eesti esiajaloos.
Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Narva kultuur
Nöörkeraamika kultuur
Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.
Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Nöörkeraamika kultuur
Neoliitikum
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.
Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Neoliitikum
Ränikivi
Ränikivi on peamiselt peitkristalsest kvartsist koosnev settekivim.
Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Ränikivi
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Sileesia
Sumer
Sumer (Sinear, Piiblis Sinearimaa; sumeri keeles ki-en-gi või ki-en-gir 'tsiviliseeritud isandate koht'; akadi keeles šumerum 'kultuurmaa') oli Mesopotaamia kaguosa (hilisema Babüloonia ning Tigrise ja Eufrati suudme vahelise ala) nimi sumerite asumisest sinna (hiljemalt 3500 eKr) kuni Babüloonia ajani (pärast 2000.
Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Sumer
Vanker
Hobuvankrid Saksamaal Vanker (saarte ja lõunaeesti murretes rattad) on harilikult veolooma(de)ga veetav kahe või nelja rattaga veok.
Vaata Lehterpeekrite kultuur ja Vanker
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.