Sisukord
56 suhted: Ambla jõgi, Ambla kihelkond, Ambla vald, Šotimaa, Baggehufwudt, Benckendorff, Dehn, Douglas, Eesti, Gustav Diedrich von Rehbinder, Imastu mõis, Järvamaa, Käravete, Kino, Kivisild, Kultuurimaja, Kurisoo mõis, Lammas, Mõis, Narva, Neeruti mõis (Kadrina), Nils Hansson Bagge, Nyköping, Otto von Kotzebue, Paide ordulinnus, Põhjasõda, Portikus, Raamatukogu, Rahvusarhiiv, Rootsi, Saksa keel, Schlüsselburg, Suur reduktsioon, Tõnu Tõniste, Toomas Tõniste, Udriku mõis, Venevere mõis, 16. sajand, 1612, 1696, 17. sajand, 1707, 1799, 1807, 1818, 1873, 1876, 1877, 1885, 1896, ... Laienda indeks (6 rohkem) »
Ambla jõgi
Ambla jõgi (ka Albu jõgi) on Jägala jõe parempoolne lisajõgi.
Vaata Käravete mõis ja Ambla jõgi
Ambla kihelkond
Ambla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ampel, lühend Amb) oli ajalooline haldusüksus Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Vaata Käravete mõis ja Ambla kihelkond
Ambla vald
Ambla vald oli kohalik omavalitsusüksus Eestis Järva maakonnas.
Vaata Käravete mõis ja Ambla vald
Šotimaa
Šoti rahvalaul "Leis a Lurrighan" Ceili Mossi esituses 2006. aastal Šotimaa on Suurbritannia ajalooline autonoomne osa Suurbritannia saare põhjaosas ja seda ümbritsevatel saartel.
Vaata Käravete mõis ja Šotimaa
Baggehufwudt
Baggehufwudt (Baggehuffwudt) oli Norra päritolu aadlisuguvõsa.
Vaata Käravete mõis ja Baggehufwudt
Benckendorff
Benckendorff (vene keeles Бенкендорф) on baltisaksa rae- ja aadlisuguvõsa.
Vaata Käravete mõis ja Benckendorff
Dehn
Dehn oli Rostockist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Käravete mõis ja Dehn
Douglas
Douglas'ite vapp Douglas oli Šotimaalt pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Käravete mõis ja Douglas
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Käravete mõis ja Eesti
Gustav Diedrich von Rehbinder
Vabahärra Gustav Diedrich von Rehbinder (6. detsember 1756 Tallinna maakond Eestimaa kubermang – 31. juuli 1826, Kadrina Viru kreis) oli baltisaksa poliitik, Virumaa kreisimarssal.
Vaata Käravete mõis ja Gustav Diedrich von Rehbinder
Imastu mõis
Imastu mõisa peahoone (vaadatud 07.05.2022) Härjatall Kuivati Imastu mõis (saksa keeles Mönnikorb, vene keeles Менникорбъ) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Käravete mõis ja Imastu mõis
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Vaata Käravete mõis ja Järvamaa
Käravete
Käravete on alevik Järva maakonnas Järva vallas Ambla jõe ülemjooksul Piibe maantee ääres.
Vaata Käravete mõis ja Käravete
Kino
Kino Sõprus Tallinnas Kino on filmide näitamisega tegelev asutus, samuti selleks otstarbeks ehitatud või kasutatav hoone või mingi muu hoone (kultuurimaja vms) osa.
Vaata Käravete mõis ja Kino
Kivisild
Kivisild Kiltsi mõisa pargis Arkadiko sild kuulub vanimate veel kasutatavate kivisildade hulka Kivisild on loodus- või tehiskivist ehitatud sild.
Vaata Käravete mõis ja Kivisild
Kultuurimaja
Orissaare kultuurimaja Prangli rahvamaja Kultuurimaja ehk rahvamaja (mõnikord ka kultuurikeskus) on kohaliku omavalitsuse hallatav kultuuriasutus, mis korraldab enamasti oma valla, linna (või linnaosa) piires kultuurielu ning harrastus- ja seltsitegevust.
Vaata Käravete mõis ja Kultuurimaja
Kurisoo mõis
Peahoone Peahoone Kurisoo mõis (saksa keeles Kurrisal) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Käravete mõis ja Kurisoo mõis
Lammas
Lamba skelett Lamba pügamine Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.
Vaata Käravete mõis ja Lammas
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Vaata Käravete mõis ja Mõis
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Käravete mõis ja Narva
Neeruti mõis (Kadrina)
Neeruti mõisa peahoone Neeruti mõisa allee Neeruti mõis (saksa keeles Buxhöwden, vene keeles Буксгевден) on juugendstiilis peahoonega mõis Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Vaata Käravete mõis ja Neeruti mõis (Kadrina)
Nils Hansson Bagge
Nils Hansson Bagge (surnud 1645) oli Rootsi riigitegelane, Rootsi Eesti vürstkonna Narva lossifoogt, Paide asehaldur, Tallinna lossifoogt, Narva asehaldur.
Vaata Käravete mõis ja Nils Hansson Bagge
Nyköping
Nyköping on linn Rootsis, Södermanlandi lääni ja Nyköpingi valla keskus.
Vaata Käravete mõis ja Nyköping
Otto von Kotzebue
Otto von Kotzebue (vene keeles Отто Евстафьевич Коцебу; 30. detsember (19. detsember vkj) 1787 Tallinn – 15. veebruar (3. veebruar vkj) 1846 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Eesti rüütelkonna parun Vene tsaariaegses teenistuses Venemaal, maadeavastaja ja mereväeohvitser (1.
Vaata Käravete mõis ja Otto von Kotzebue
Paide ordulinnus
Paide ordulinnuse varemed. Esiplaanil konvendihoone varemed ja tagaplaanil 1991. aastal taastatud linnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn Droonivideo Paide ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Paide vapil Paide ordulinnus (saksa keeles Weissenstein; alamsaksa keeles Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.
Vaata Käravete mõis ja Paide ordulinnus
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Käravete mõis ja Põhjasõda
Portikus
Tartu Ülikooli peahoonel on silmapaistev portikus Portikus on hoone peasissekäigu ees paiknev sammaste ja frontooniga hooneosa.
Vaata Käravete mõis ja Portikus
Raamatukogu
Kose raamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Raamatukogu (ka biblioteek) on traditsioonilises tähenduses raamatute kogu ja selle kogu hoidmise koht.
Vaata Käravete mõis ja Raamatukogu
Rahvusarhiiv
Rahvusarhiivi peahoone Noora Tartus Nooruse 3 Rahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis alustas tegevust 1.
Vaata Käravete mõis ja Rahvusarhiiv
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Käravete mõis ja Rootsi
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Käravete mõis ja Saksa keel
Schlüsselburg
Schlüsselburg (saksa 'võtmekindlus', soome Pähkinälinna, vene keeles ka Орешек) on linn Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis.
Vaata Käravete mõis ja Schlüsselburg
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Vaata Käravete mõis ja Suur reduktsioon
Tõnu Tõniste
Tõnu Tõniste (sündinud 26. aprillil 1967 Tallinnas) on eesti purjesportlane ja ettevõtja.
Vaata Käravete mõis ja Tõnu Tõniste
Toomas Tõniste
Toomas Tõniste (sündinud 26. aprillil 1967 Tallinnas) on eesti poliitik ja ettevõtja ning endine purjesportlane.
Vaata Käravete mõis ja Toomas Tõniste
Udriku mõis
Mõisa peahoone. Vaade läänest Mõisa peahoone. Vaade põhjast Mõisa piirdemüürid Udriku mõis (saksa keeles Uddrich) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.
Vaata Käravete mõis ja Udriku mõis
Venevere mõis
Venevere mõis (saksa keeles Wennefer, Torwendahl) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimv.shtml (vaadatud 10.11.2014), tänapäeva Venevere küla lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Käravete mõis ja Venevere mõis
16. sajand
16.
Vaata Käravete mõis ja 16. sajand
1612
1612.
Vaata Käravete mõis ja 1612
1696
1696.
Vaata Käravete mõis ja 1696
17. sajand
17.
Vaata Käravete mõis ja 17. sajand
1707
1707.
Vaata Käravete mõis ja 1707
1799
1799.
Vaata Käravete mõis ja 1799
1807
1807.
Vaata Käravete mõis ja 1807
1818
1818.
Vaata Käravete mõis ja 1818
1873
1873.
Vaata Käravete mõis ja 1873
1876
1876.
Vaata Käravete mõis ja 1876
1877
1877.
Vaata Käravete mõis ja 1877
1885
1885.
Vaata Käravete mõis ja 1885
1896
1896.
Vaata Käravete mõis ja 1896
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Käravete mõis ja 19. sajand
1913
1913.
Vaata Käravete mõis ja 1913
1915
1915.
Vaata Käravete mõis ja 1915
1919
1919.
Vaata Käravete mõis ja 1919
2002
2002.
Vaata Käravete mõis ja 2002
2004
2004.
Vaata Käravete mõis ja 2004