Sisukord
22 suhted: Ediacara, Elund, Eukarüoodid, Harilik järvekäsn, Harilik jõekäsn, Hulkrakne organism, Kaelusviburlased, Käsnade loend, Kõrvalhulkraksed, Klass (bioloogia), Koda (zooloogia), Kude, Lihas, Liik (bioloogia), Limused, Loomad, Mageveekogu, Närv, Protistid, Siseelund, Substraat (ökoloogia), Taimed.
Ediacara
Ediacara on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Vaata Käsnad ja Ediacara
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Vaata Käsnad ja Elund
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Vaata Käsnad ja Eukarüoodid
Harilik järvekäsn
Harilik järvekäsn (Spongilla lacustris) on mageveekäsn järvekäsnlaste sugukonnast.
Vaata Käsnad ja Harilik järvekäsn
Harilik jõekäsn
Harilik jõekäsn (Ephydatia fluviatilis) on järvekäsnlaste sugukonda kuuluv mageveekäsn.
Vaata Käsnad ja Harilik jõekäsn
Hulkrakne organism
Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust, mis on funktsionaalselt diferentseerunud.
Vaata Käsnad ja Hulkrakne organism
Kaelusviburlased
Kaelusviburlased ehk kaelusflagellaadid (Choanoflagellatea, Choanoflagellata, Choanomonada, varasema nimega Craspedophyceae) on väike rühm viburiga protiste.
Vaata Käsnad ja Kaelusviburlased
Käsnade loend
Siin on loetletud käsni.
Vaata Käsnad ja Käsnade loend
Kõrvalhulkraksed
Kõrvalhulkraksed (Parazoa ehk Enantizoa) on iidsete loomade alamriik, keda tänapäeval esindavad vaid käsnad.
Vaata Käsnad ja Kõrvalhulkraksed
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Vaata Käsnad ja Klass (bioloogia)
Koda (zooloogia)
Koda on limustel esinev lubjast moodustunud eksoskelett.
Vaata Käsnad ja Koda (zooloogia)
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Vaata Käsnad ja Kude
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Vaata Käsnad ja Lihas
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Käsnad ja Liik (bioloogia)
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Vaata Käsnad ja Limused
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Käsnad ja Loomad
Mageveekogu
Mageveekogu on veekogu, mille vee soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Vaata Käsnad ja Mageveekogu
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Vaata Käsnad ja Närv
Protistid
Protistid Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.
Vaata Käsnad ja Protistid
Siseelund
Siseelund (viscus, mitm viscera) on kolju-, rinna-, kõhu- või vaagnaõõnes paiknev suurem elund.
Vaata Käsnad ja Siseelund
Substraat (ökoloogia)
Substraat ehk toitekeskkond on ökoloogias taimede, seente ning sessiilsete loomade kasvupinda või aktiivsete (vagiilsete) loomade kulgemiskeskkond.
Vaata Käsnad ja Substraat (ökoloogia)
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Käsnad ja Taimed
Tuntud ka kui Käsnloom, Käsnloomad, Porifera, Spongia.