Sisukord
9 suhted: Arvsõna, Asesõna, Käändsõna, Kääne, Kesksõna, Nimisõna, Omadussõna, Pööramine, Tegusõna käändelised vormid.
- Grammatika
- Käänded
- Vormiõpetus
Arvsõna
Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga.
Vaata Käänamine ja Arvsõna
Asesõna
Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad.
Vaata Käänamine ja Asesõna
Käändsõna
---- Käändsõna ehk noomen on käänduvate sõnade ühisnimetus.
Vaata Käänamine ja Käändsõna
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Vaata Käänamine ja Kääne
Kesksõna
Kesksõna ehk partitsiip on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab objekti tegevust tema omaduste või seisundina.
Vaata Käänamine ja Kesksõna
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Vaata Käänamine ja Nimisõna
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Vaata Käänamine ja Omadussõna
Pööramine
Pööramine ehk konjugeerimine on tegusõna pöördeliste vormide muutmine.
Vaata Käänamine ja Pööramine
Tegusõna käändelised vormid
Tegusõna käändelised vormid on tegusõna vormid, mis väljendavad üldist tegevust, kuid mis ei väljenda kõneviisi, isikut ega arvu.
Vaata Käänamine ja Tegusõna käändelised vormid
Vaata ka
Grammatika
- Öeldis
- Üksiktermin
- Barbarism
- Ellips (lausekujund)
- Formaalne grammatika
- Generatiivne grammatika
- Grammatika
- Grammatiline kategooria
- Grammatiseerumine
- Käänamine
- Kõneliik
- Kaassõnafraas
- Keelenorm
- Keskvõrre
- Kontrafaktuaalne sõltuvus
- Lisand (keeleteadus)
- Määrsõnafraas
- Määruslause
- Morfoloogia
- Nimisõna
- Omadussõnafraas
- Parallelism
- Polüsünteetiline keel
- Reduplikatsioon
- Register (keeleteadus)
- Sõnaliik
- Süntaks
- Sidesõna
- Tegevuslaad
- Tegumood
- X'-teooria
Käänded
- Alalütlev kääne
- Alaleütlev kääne
- Alaltütlev kääne
- Daativ
- Ilmaütlev kääne
- Käänamine
- Kääne
- Kaasaütlev kääne
- Kausatiiv
- Latiiv
- Lokatiiv
- Nimetav kääne
- Olev kääne
- Omastav kääne
- Osastav kääne
- Rajav kääne
- Saav kääne
- Seesütlev kääne
- Seestütlev kääne
- Sihitav kääne
- Sisseütlev kääne
- Viisiütlev kääne
- Vokatiiv
Vormiõpetus
- Aglutinatsioon
- Apofoonia
- Astmevaheldus
- Deminutiiv
- Fii-omadused
- Grammatiline sugu
- Hübriidsõna
- Käänamine
- Käändsõna
- Kausatiiv
- Liitsõna
- Morfoloogia
- Morfonoloogia
- Nulltuletus
- Reduplikatsioon
- Tuletus
Tuntud ka kui Deklineerimine.