26 suhted: Alþingi, Goodi, Island, Kateeder (kirik), Keskaeg, Kirik (institutsioon), Kristlus, Norra, Piiskop, Pretsedent, Rootsi keel, Seadus, Skandinaavia, Snorri Sturluson, Tavaõigus, Ting, Vanaislandi keel, Viikingiaeg, 1000, 12. sajand, 1215, 1231, 1271, 13. sajand, 930, 999.
Alþingi
Þingvellir, paik, kus loodi Islandi Althing Althing, ka Alþing, Althingi, Alþingi (vanaislandi Alþing, tänapäeva islandi keeles Alþingi) on Islandi parlament, mis loodi 930.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja Alþingi · Näe rohkem »
Goodi
Goodi (vanaislandi goði) oli germaani rahvastel pealik, kellele kuulus arvatavasti nii ilmalik kui ka vaimulik võim.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja Goodi · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja Island · Näe rohkem »
Kateeder (kirik)
Kateeder (kreeka keeles καθέδρα 'tugitool', 'troon', ladina keeles cathedra) on troonitaoline auiste kirikus, mis on ette nähtud piiskopi jaoks.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja Kateeder (kirik) · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja Kirik (institutsioon) · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja Kristlus · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja Norra · Näe rohkem »
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja Piiskop · Näe rohkem »
Pretsedent
Pretsedent on „järgnevaile samalaadseile eeskujuks olev juhtum“.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja Pretsedent · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Seadus
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja Seadus · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Seadusekuulutaja ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Snorri Sturluson
Lehekülg Heimskringla käsikirjast Snorri Sturluson (islandi keeles Snorri Sturluson, norra keeles Snorre Sturlason, rootsi ja taani keeles ka Snorre Sturlasson) (1178 või 1179 – 23. september 1241) oli Islandi ajaloolane, luuletaja ja poliitik.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja Snorri Sturluson · Näe rohkem »
Tavaõigus
Tavaõigus ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mida pole kehtima pannud organiseeritud seadusandlik võim, vaid mis on tekkinud rahva enese õigustundest.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja Tavaõigus · Näe rohkem »
Ting
Västmanlandis, viikingiaegne tingi kogunemise paik. Kääpa juures asuvad kivilaevad ja ruunikivi Ting (vanaislandi ja islandi keeles þing, teistes skandinaavia keeltes ting) oli germaani rahvaste rahvakoosolek, millel vabad mehed otsustasid mingit piirkonda puudutavaid küsimusi, leppisid kokku seadustes ja mõistsid kohut.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja Ting · Näe rohkem »
Vanaislandi keel
Vanaislandi keel on islandi keele vana keelekuju.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja Vanaislandi keel · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: Seadusekuulutaja ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
1000
1000.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja 1000 · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja 12. sajand · Näe rohkem »
1215
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja 1215 · Näe rohkem »
1231
1231.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja 1231 · Näe rohkem »
1271
1271.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja 1271 · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja 13. sajand · Näe rohkem »
930
930.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja 930 · Näe rohkem »
999
999.
Uus!!: Seadusekuulutaja ja 999 · Näe rohkem »