Sisukord
50 suhted: Adam Smith, Anarhism, Anarhokapitalism, Anarhosündikalism, Anne Robert Jacques Turgot, Dokk, Füsiokraadid, Feodalism, Heaolukapitalism, Individualism, Individualistlik anarhism, Itaalia keel, Jean-Baptiste Colbert, Jeremy Bentham, John Stuart Mill, Kanal, Kapitalism, Kartell, Kasiinokapitalism, Kasum, Kaubandus, Klassikaline liberalism, Liberalism, Libertarism, Majandusvabadus, Merkantilism, Monopol, Mutualism (majandus), Neoliberalism, Ordoliberalism, Pierre Boisguillebert, Poliitiline vabadus, Prantsuse keel, Prantsusmaa, Riigikapitalism, Riik, Sotsiaaldarvinism, Sotsiaalliberalism, Sotsiaalne turumajandus, Suurbritannia, Tööstus, Tööstuslik pööre, Trust, Turg, Turumajandus, Utilitarism, Vabakaubandus, Vabaturumajandus, Väliskaubandus, 1751.
- Konservatism
- Poliitilised liikumised
Adam Smith
raamita Adam Smith (ristitud 16. juuni (vkj 5. juuni) 1723 Kirkcaldy – 17. juuli 1790 Edinburgh) oli šoti filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane.
Vaata Laissez-faire ja Adam Smith
Anarhism
Chicago anarhistid. Walter Crane'i gravüür, mis kujutab Haymarketi ülestõusu 4. mai 1886 ohvreid Anarhiamärk Anarhism (kreeka keeles αναρχία, valitsuse või juhi puudumine; ajalooliselt: periood Ateena linnriigis, kui arhonte ei suudetud valida) on sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast.
Vaata Laissez-faire ja Anarhism
Anarhokapitalism
Anarhokapitalism (ingl. anarcho-capitalism; mida on nimetatud ka paleokonservativismiks või laissez-faire'iks) lähtub kapitalistliku turumajanduse mudelist ja põhineb anarhistlikul ideoloogial.
Vaata Laissez-faire ja Anarhokapitalism
Anarhosündikalism
Anarhosündikalism on anarhistlik ideoloogia, mis vastandub otseselt keskselt juhitavale riigibürokraatiale ja marksism-leninismi töölisliikumisele.
Vaata Laissez-faire ja Anarhosündikalism
Anne Robert Jacques Turgot
Anne Robert Jacques Turgot Anne Robert Jacques Turgot, Aulne'i parun (10. mai 1727 Pariis – 18. märts 1781 Pariis), tuntud ka kui lihtsalt Turgot, oli prantsuse riigitegelane ja majandusteadlane füsiokraatide koolkonnast.
Vaata Laissez-faire ja Anne Robert Jacques Turgot
Dokk
Kuivdokk Inglismaal Gloucesteris Ujuvdokk Singapuris (1941) Dokk (hollandi keeles dok, inglise keeles dock) on rajatis laevade veest väljatõstmiseks.
Vaata Laissez-faire ja Dokk
Füsiokraadid
Füsiokraatide liikumisele aluse pannud teos Füsiokraadid, kes ise nimetasid endid ökonomistideks (économistes), olid rühm valgustusajastu Prantsuse mõtlejaid, kes moodustasid majandusteadusliku koolkonna Prantsusmaal 16.
Vaata Laissez-faire ja Füsiokraadid
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Vaata Laissez-faire ja Feodalism
Heaolukapitalism
Heaolukapitalism on sotsiaalhoolekannet hõlmav kapitalismi vorm.
Vaata Laissez-faire ja Heaolukapitalism
Individualism
Individualism on moraalne poliitiline ja sotsiaal-filosoofiline mõiste, mis tähistab üksikisiku ja tema vabaduste esmatähtsust.
Vaata Laissez-faire ja Individualism
Individualistlik anarhism
Individualistlik anarhism (ka anarhoindividualism) on eraomandit ja sotsiaalse turumajanduse põhimõtteid tunnustav anarhistlik ideoloogia, milles rõhutatakse üksikisiku (isiksusliku arengutaseme saavutanud indiviidi) tahte ülimuslikkust eneseteostusel.
Vaata Laissez-faire ja Individualistlik anarhism
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Vaata Laissez-faire ja Itaalia keel
Jean-Baptiste Colbert
Jean-Baptiste Colbert Jean-Baptiste Colbert (29. august 1619 – 6. september 1683) oli prantsuse majandustegelane, kuningas Louis XIV finantside peakontrolör (majandusminister) aastatel 1665–1683.
Vaata Laissez-faire ja Jean-Baptiste Colbert
Jeremy Bentham
Jeremy Bentham (15. veebruar 1748 – 6. juuni 1832) oli inglise õigusteadlane ja filosoof, kes kasutas terminit kasulikkus (utility) kui kõikjal toimivat põhimõtet.
Vaata Laissez-faire ja Jeremy Bentham
John Stuart Mill
John Stuart Mill (20. mai 1806 London – 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest.
Vaata Laissez-faire ja John Stuart Mill
Kanal
Panama kanal Brooklynis Kanal (.
Vaata Laissez-faire ja Kanal
Kapitalism
Kapitalism on tänapäeval valdav majandussüsteem Kapitalism on tootmisvahendite eraomandusel põhinev, lisaväärtuse või kasumi suurendamisele suunatud majandussüsteem.
Vaata Laissez-faire ja Kapitalism
Kartell
Kartell on kriminaalõiguslik mõiste, mille all mõistetakse majandustegevuses osalevate äriettevõtete ebaseaduslikku kokkulepet nende poolt monopoolses turuvaldamise olukorras osavõtjatepoolse kokkuleppe tulemusena kaotada ettevõtjate vaheline konkurents ja leppida kokku seadusevastastes mängureeglites.
Vaata Laissez-faire ja Kartell
Kasiinokapitalism
Kasiinokapitalism (ingl casino-capitalism) tekib kapitalistliku majandusmudeli ja poliitilise vabaduse kombinatsioonist.
Vaata Laissez-faire ja Kasiinokapitalism
Kasum
Kasum (kahjum) (profit) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe.
Vaata Laissez-faire ja Kasum
Kaubandus
Kaubanduseks nimetatakse kaupade ostu-müüki kaubandusettevõtete kaudu, teisisõnu kaupade ostu müüki oma nimel ja oma arvel.
Vaata Laissez-faire ja Kaubandus
Klassikaline liberalism
Klassikaline liberalism on filosoofiliste teoreetikute John Locke ja Immanuel Kanti süsteemselt põhjendatud poliitiline ideoloogia ning majanduspoliitilise mõistena 20.
Vaata Laissez-faire ja Klassikaline liberalism
Liberalism
Liberalism (ladina sõnast liberalis) on isikuvabadusi pooldav hoiak ja poliitiline filosoofia (mitte elufilosoofia), mille eesmärk on kindlustada isikuvabaduse teostamiseks tarvilikud poliitilised tingimused.
Vaata Laissez-faire ja Liberalism
Libertarism
Libertarism (ladinakeelsest sõnast liber – "vabadus") on poliitiline filosoofia, mille järgi inimesed peaks olema vabad oma isikut ja omandit puudutavates otsustes, kuni need otsused või nende tagajärjed ei riku teiste isikute samasuguseid vabadusi.
Vaata Laissez-faire ja Libertarism
Majandusvabadus
Majandusvabadus on inimese õigus ja võimalus tegutseda loovalt viisil, mis parandab nii tema enda kui ka ühiskonna teiste liikmete toimetulekut ja heaolu.
Vaata Laissez-faire ja Majandusvabadus
Merkantilism
Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund.
Vaata Laissez-faire ja Merkantilism
Monopol
Monopol (kreeka keelest. monos ainus + pōleō müün) on mingi kauba või teenuse ainumüügi või ainutootmise õigus.
Vaata Laissez-faire ja Monopol
Mutualism (majandus)
Mutualism (tuletatud ladina sõnast mutuum – 'vastastikune' või 'vahetus') on eraomandit kaitsev anarhistlik (s.t riigi ja partei ülemvõimu vastustav) ideoloogia, mis lähtub sotsiaalse turumajanduse mudelist ja vastustab kapitalistlikule majandusmudeli ebaõiglasi majandussuhteid, mis tulenevad kapitali eesõigustest (fiat- ja võlaraha), oligopolide ja monopolide turumanipulatsioonidest ning korrumpeerunud riigiametnike sätestatud õiguslikest piirangutest ja fiskaalpoliitilistest lahenditest.
Vaata Laissez-faire ja Mutualism (majandus)
Neoliberalism
Neoliberalism on vabaturumajanduse ideoloogia, mis tunnustab üksikisiku majandusvabadust.
Vaata Laissez-faire ja Neoliberalism
Ordoliberalism
Ordoliberalism on Saksamaalt pärinev sotsiaalliberalismi ja neoliberalismi vahele jääv mõttesuund, mille kohaselt riik peab tagama, et vaba turg saavutaks oma teoreetilise potentsiaali lähedasi tulemusi.
Vaata Laissez-faire ja Ordoliberalism
Pierre Boisguillebert
Pierre Le Pesant de Boisguillebert (ka Boisguilbert) (17. veebruar 1646 Rouen – 10. oktoober 1714 Rouen) oli Prantsuse majandusteadlane.
Vaata Laissez-faire ja Pierre Boisguillebert
Poliitiline vabadus
Poliitiline vabadus (ka poliitiline iseseisvus) on enesemääramise ja isikliku tahte väljendamise õigus.
Vaata Laissez-faire ja Poliitiline vabadus
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Laissez-faire ja Prantsuse keel
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Laissez-faire ja Prantsusmaa
Riigikapitalism
Riigikapitalism on ühiskonna organiseerimise viis (majandussüsteem), kus riik kontrollib valdavat osa tootmisvahenditest ja kapitalist.
Vaata Laissez-faire ja Riigikapitalism
Riik
Riik on mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.
Vaata Laissez-faire ja Riik
Sotsiaaldarvinism
Sotsiaaldarvinism (ingl social darwinism) on turumajanduslik ideoloogia, mis tekkis vastureaktsioonina elitaristliku klassiühiskonna ahistavale tsunftikorrale angloameerika kultuuriruumis.
Vaata Laissez-faire ja Sotsiaaldarvinism
Sotsiaalliberalism
Sotsiaalliberalism on poliitilise mõtte suund, mille kohaselt isikuvabadustel (liberalism) peaks olema ühiskondlikud alused.
Vaata Laissez-faire ja Sotsiaalliberalism
Sotsiaalne turumajandus
Sotsiaalne turumajandus on majandusmõiste, mis pärineb saksa kultuuriruumist (saksa: Soziale Marktwirtschaft) ja märgib vaba turumajandust, milles ühiskonna avalikku huvi esindav institutsioon kehtestab õiglase konkurentsi reeglid ning ühiskond tagab ühel või teisel viisil igaühele võimetekohase eneseteostuse ja igapäevase toimetuleku võimaluse.
Vaata Laissez-faire ja Sotsiaalne turumajandus
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Laissez-faire ja Suurbritannia
Tööstus
Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.
Vaata Laissez-faire ja Tööstus
Tööstuslik pööre
Vabrikud Saksimaal Chemnitzis Euroopa koloniaalimpeeriumid tööstusrevolutsiooni alguses Kunstnik William Bell Scotti maal "Raud ja süsi" (1855–1860) Iiri kunstniku John O'Connori maal "Ludgate, õhtu" (1887), mis kujutab tööstusrevolutsiooni südant Londonit Tööstuslik pööre ehk I tööstusrevolutsioon oli uusaja periood 18.
Vaata Laissez-faire ja Tööstuslik pööre
Trust
Trust on Belgia ansambel.
Vaata Laissez-faire ja Trust
Turg
Toiduturg Singapuris Tartu avaturg, juuli 2011 Turg on üldnimi, mis tähistab mis tahes institutsiooni, mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ja hüviseid vastastikku vahetavad, samuti kohta, kus selline tegevus toimub.
Vaata Laissez-faire ja Turg
Turumajandus
Turumajanduse tunnuseks on üksikisikute spetsialiseerumine, konkurents ja majandusvabadus.
Vaata Laissez-faire ja Turumajandus
Utilitarism
Utilitarism (lad utilitas tähendab kasu) on eetikas arvamus, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.
Vaata Laissez-faire ja Utilitarism
Vabakaubandus
Vabakaubandus on kaubanduspoliitika, mis ei piira ei importi ega eksporti.
Vaata Laissez-faire ja Vabakaubandus
Vabaturumajandus
Vabaturumajandus tähendab kaupade ja teenuste hinna määramist nõudluse-pakkumise vahekorrast tuleneva hinnamehhanismi toimel.
Vaata Laissez-faire ja Vabaturumajandus
Väliskaubandus
Väliskaubandus on kapitali, toodete ja teenuste üle rahvusvaheliste piiride vahetamine.
Vaata Laissez-faire ja Väliskaubandus
1751
1751.
Vaata Laissez-faire ja 1751
Vaata ka
Konservatism
- Antikommunism
- David Hume
- Edmund Burke
- Konservatism
- Kristlik demokraatia
- Laissez-faire
- Liberaalne konservatism
- Michael Oakeshott
- Opus Dei
- Parempopulism
- Rahvuslik konservatism
- Rojalism
- Sotsiaaldarvinism
- Sotsiaalne konservatism
Poliitilised liikumised
- Õigus linnale
- Abolitsionism
- Anarhism
- Antifa
- Antifašism
- Antikommunism
- Internatsionalism
- Laissez-faire
- Libertarism
- Menševikud
- Must Lipp
- Mustad Pantrid
- Panarabism
- Poliitiline liikumine
- Rohujuuretasand
- Sionism
- Sotsialism
Tuntud ka kui Laissez Faire.