Sisukord
47 suhted: Alusmets, Alustaimestu, Angerpist, Harilik härghein, Harilik kadakas, Harilik kassikäpp, Harilik kukerpuu, Harilik kuslapuu, Harilik kuusk, Harilik laanik, Harilik lodjapuu, Harilik mailane, Harilik näsiniin, Harilik paakspuu, Harilik pune, Harilik sarapuu, Harilik tamm, Harilik türnpuu, Hobumadar, Huumus, Islandi käokõrv, Kaasik, Kassisaba, Kastikuloo kasvukohatüüp, Käbihein, Keskmine ristik, Kuslapuu, Kuusik, Longus helmikas, Loometsad, Lubikaloo kasvukohatüüp, Lubikas, Mägitarn, Männik, Mets-põdrasamblik, Paekivi, Põdrasamblik, Peetrileht, Pihlakas, Samblikud, Tuhkpuu, Tumepunane neiuvaip, Tuuleheide, Värv-varjulill, Värvmadar, Veishein, Verev kurereha.
Alusmets
Alusmets männikus (Ivanovo oblast) Alusmets (i.k. underwood) ehk alarinne on nende metsa puittaimede üldnimetus, mis iseseisvalt pole võimelised moodustama puistut.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Alusmets
Alustaimestu
Alustaimestu ehk eluskate (kasutatud ka ebakorrektset terminit alustaimestik) on metsa taimekoosluses olevad samblikud, sammaltaimed, rohttaimed ja kääbuspõõsad ehk puhmad.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Alustaimestu
Angerpist
Angerpist (Filipendula vulgaris) on taimeliik roosõieliste sugukonnast angervaksa perekonnast.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Angerpist
Harilik härghein
Harilik härghein (Melampyrum nemorosum) on mailaseliste sugukonda härgheina perekonda kuuluv rohttaimeliik.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Harilik härghein
Harilik kadakas
Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Harilik kadakas
Harilik kassikäpp
Harilik kassikäpp (Antennaria dioica) on korvõieliste sugukonda kassikäpa perekonda kuuluv rohttaim.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Harilik kassikäpp
Harilik kukerpuu
Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) on kukerpuuliste sugukonda kukerpuu perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine ühekojaline põõsaliik.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Harilik kukerpuu
Harilik kuslapuu
Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) on kuslapuuliste sugukonda kuslapuu perekonda kuuluv heitlehine mitmeaastane põõsas.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Harilik kuslapuu
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Harilik kuusk
Harilik laanik
Harilik laanik (Hylocomium splendens) on samblaliik, mis kuulub ulmikuliste sugukonda laaniku perekonda.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Harilik laanik
Harilik lodjapuu
Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) on kuslapuuliste sugukonda kuuluv põõsaliik, Eestis pärismaine.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Harilik lodjapuu
Harilik mailane
Harilik mailane (Veronica officinalis) on rohttaimeliik mailase perekonnast ja teeleheliste sugukonnast.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Harilik mailane
Harilik näsiniin
Harilik näsiniin (Daphne mezereum) on näsiniineliste sugukonda näsiniine perekonda kuuluv põõsas.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Harilik näsiniin
Harilik paakspuu
Paakspuu õied Harilik paakspuu (Frangula alnus, sünonüüm Rhamnus frangula) on türnpuuliste sugukonda paakspuu perekonda kuuluv madal puu või põõsas.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Harilik paakspuu
Harilik pune
Harilik pune (Origanum vulgare) on huulõieliste sugukonda pune perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Harilik pune
Harilik sarapuu
Noored pähklid Emasõisik Harilik sarapuu (Corylus avellana) on kaseliste sugukonda sarapuu perekonda kuuluv heitlehine põõsas.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Harilik sarapuu
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Harilik tamm
Harilik türnpuu
Harilik türnpuu (Rhamnus cathartica) on türnpuuliste sugukonda türnpuu perekonda kuuluv puu.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Harilik türnpuu
Hobumadar
Hobumadar (Galium verum) on madaraliste sugukonda madara perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Hobumadar
Huumus
Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Huumus
Islandi käokõrv
Islandi käokõrv ehk islandi käosamblik (Cetraria islandica) on käokõrva perekonda kuuluv samblik.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Islandi käokõrv
Kaasik
Kaasik on kase enamusega puistu.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Kaasik
Kassisaba
Kassisaba (Veronica spicata või Pseudolysimachion spicatum) on taimeliik mailaseliste sugukonnast, võrdlemisi liigirohkest mailase (Veronica) perekonnast.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Kassisaba
Kastikuloo kasvukohatüüp
Kastikuloole iseloomulik kõrreline metskastik Kastikuloo kasvukohatüüp on levinud saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis nõrgalt lainjail paetasandikel ja -kõvikutel, mille mikroreljeef on tasane või lainjas.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Kastikuloo kasvukohatüüp
Käbihein
Käbihein (Prunella) on huulõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond, kuhu kuulub eri andmetel 7–18 liiki.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Käbihein
Keskmine ristik
Karukimalane keskmise ristiku õiel Keskmine ristik (Trifolium medium) on liblikõieliste sugukonda ristiku perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Keskmine ristik
Kuslapuu
Kuslapuu (Lonicera) on uniohakalaadsete seltsi kuslapuuliste sugukonda kuuluv põõsaste perekond.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Kuslapuu
Kuusik
Kuusik Poolas. Kuusik Põhja-Kõrvemaal Eestis. Kuusik on kuuse enamusega puistu.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Kuusik
Longus helmikas
Longus helmikas (Melica nutans) on kõrreliste sugukonda ja helmika perekonda kuuluv üheiduleheline taim.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Longus helmikas
Loometsad
Loomets Norras Loometsad kasvavad õhukestel muldadel, mis asuvad vahetult paekivist aluspõhjal või sellel lasuval rähal.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Loometsad
Lubikaloo kasvukohatüüp
Lubikaloole iseloomulik lubikas Lubikaloo kasvukohatüüp asub paetasandike tasastel või kergelt nõgusatel karbonaatsetel muldadel, kus niiskusrežiim ajutiselt vaheldub.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Lubikaloo kasvukohatüüp
Lubikas
Lubikas (Sesleria) on kõrreliste sugukonda kuuluv püsikute perekond.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Lubikas
Mägitarn
Mägitarn (Carex montana) on tarna perekonda kuuluv taimeliik.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Mägitarn
Männik
Männik Eestis Männik Meenikunno maastikukaitsealal Eesti männikute levikukaart (rohelisega) Männik talvel, Seidla kandis 2017. aastal. Männik ehk männimets on mets, kus valdav puu on mänd (Eestis harilik mänd).
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Männik
Mets-põdrasamblik
Mets-põdrasamblik (Cladonia arbuscula; varem Cladonia sylvatica või Cladina arbuscula) on liik samblikke põdrasambliku perekonnast.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Mets-põdrasamblik
Paekivi
Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Paekivi
Põdrasamblik
Põdrasamblik (Cladina) on samblike perekond (või mõnes süsteemis alamperekond).
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Põdrasamblik
Peetrileht
Peetrileht (Succisa pratensis) on mitmeaastane ühekojaline taimeliik kuslapuuliste sugukonnas.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Peetrileht
Pihlakas
Pihlakas (Sorbus) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv puude perekond.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Pihlakas
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Samblikud
Tuhkpuu
Teravatipuline tuhkpuu (''Cotoneaster acuminatus'') Tuhkpuu (Cotoneaster) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv taimede perekond.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Tuhkpuu
Tumepunane neiuvaip
Tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Tumepunane neiuvaip
Tuuleheide
Tuuleheide Taevaskojas Tuules ümber kukkuv kuusk Tammneeme külas Tuuleheide on metsanduses looduslik mehaaniline nähtus, mille tagajärjel paiskub puu tuule mõjul juuremättaga ümber, paljandades juurestiku.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Tuuleheide
Värv-varjulill
Värv-varjulill (Asperula tinctoria) on madaraliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Värv-varjulill
Värvmadar
Värvmadar (Galium boreale) on madaraliste sugukonda madara perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Värvmadar
Veishein
Veishein (Hypochaeris maculata) on korvõieliste sugukonda arvatud taimeliik.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Veishein
Verev kurereha
Verev kurereha (Geranium sanguineum) on kuni 50 cm kõrgune kurerehaliste sugukonda kurereha perekonda kuuluv taim, mis on kaetud pikkade harali karvadega.
Vaata Leesikaloo kasvukohatüüp ja Verev kurereha