Sisukord
39 suhted: Ühekojaline taim, Õiekate, Õiekroon, Briti saared, Eesti, Euroopa, Kaheidulehelised, Kandeleht, Katteseemnetaimed, Kõrgleht, Kuslapuulised, Lääne-Siber, Lehekodarik, Leheroots, Leht, Liik (bioloogia), Lodumets, Madalsoo, Meetaimed, Nektar, Niit, Nutt (botaanika), Paljunemine, Püsikud, Peetrileht, Peetrileht (perekond), Puisniit, Putukad, Putuktolmlemine, Risoom, Seeme, Siirdesoo, Soomets, Sugukond (bioloogia), Taimed, Uniohakalaadsed, Uniohakalised, Vars, Väike-Aasia.
Ühekojaline taim
Hall lepp on ühekojaline taim Ühekojaline ehk monoöötsiline ehk liitsuguline taim on taim, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil.
Vaata Peetrileht ja Ühekojaline taim
Õiekate
Roos on kaheli õiekattega taim Õiekate ehk periant on õie vegetatiivne (suguta) osa, mis ümbritseb tolmukaid ja emakaid ning hiljem vilja.
Vaata Peetrileht ja Õiekate
Õiekroon
Õiekroon ehk kroon (corolla) on õiekatte väljastpoolt teine ring, mis ümbritseb tolmukaid ja emakaid tupplehtedest seespool.
Vaata Peetrileht ja Õiekroon
Briti saared
Briti saarte asukoht Briti saared on saarestik Atlandi ookeani põhjaosas.
Vaata Peetrileht ja Briti saared
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Peetrileht ja Eesti
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Peetrileht ja Euroopa
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Vaata Peetrileht ja Kaheidulehelised
Kandeleht
Flamingolille tõlvik koos värvika kandelehega Kandeleht on vahetult õie või õisiku alusel asuv kõrgleht, mis soodustab vilja levimist.
Vaata Peetrileht ja Kandeleht
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Peetrileht ja Katteseemnetaimed
Kõrgleht
Hariliku härgheina eredalt värvunud kõrglehed Kõrgleht on taime ülemises osas, õie või õisiku läheduses asetsev leht, mis on harilikult varrelehtedest väiksem, lihtsama kujuga ning eredalt värvunud.
Vaata Peetrileht ja Kõrgleht
Kuslapuulised
Kuslapuulised (Caprifoliaceae) on taimesugukond uniohakalaadsete seltsist.
Vaata Peetrileht ja Kuslapuulised
Lääne-Siber
Lääne-Siber Lääne-Siberi maastik Lääne-Siber (vene keeles Западная Сибирь) on piirkond Venemaal, Siberi lääneosa.
Vaata Peetrileht ja Lääne-Siber
Lehekodarik
Võilillel on lehekodarik. Lehekodarik ehk kodarik on varre alusel ligistikku asetsevate lehtede kogumik.
Vaata Peetrileht ja Lehekodarik
Leheroots
Leheroots (petiolus) on taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või -labasid varrega või oksaga.
Vaata Peetrileht ja Leheroots
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Peetrileht ja Leht
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Peetrileht ja Liik (bioloogia)
Lodumets
Lodumets on liigniiskel alal (lodus või soos) olev mets, kus kasvavad kuused või segapuud (segamets).
Vaata Peetrileht ja Lodumets
Madalsoo
Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest.
Vaata Peetrileht ja Madalsoo
Meetaimed
Valge mesikas Kähar karuohakas Põldohakas Harilik pärn Harilik ussikeel Põldjumikas Peetrileht Tuliohakas Harilik äiatar Harilik pune Villohakas Aas-kurereha Villtakjas Harilik kuldvits Harilik hiirehernes Hübriidlutsern Harilik kukesaba Arujumikas Valge ristik Aasristik Ahtalehine põdrakanep Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja taimepungadelt ainet, millest nad valmistavad taruvaiku.
Vaata Peetrileht ja Meetaimed
Nektar
viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.
Vaata Peetrileht ja Nektar
Niit
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
Vaata Peetrileht ja Niit
Nutt (botaanika)
Mägiristiku nutjas õisik Nutt (capitulum) on õisik, mille laienenud õiepõhjale kinnituvad õieraotud või väga väikese õieraoga õied.
Vaata Peetrileht ja Nutt (botaanika)
Paljunemine
Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.
Vaata Peetrileht ja Paljunemine
Püsikud
Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.
Vaata Peetrileht ja Püsikud
Peetrileht
Peetrileht (Succisa pratensis) on mitmeaastane ühekojaline taimeliik kuslapuuliste sugukonnas.
Vaata Peetrileht ja Peetrileht
Peetrileht (perekond)
Peetrileht (Succisa) on taimeperekond kuslapuuliste sugukonnas.
Vaata Peetrileht ja Peetrileht (perekond)
Puisniit
Laelatu puisniitPuisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.
Vaata Peetrileht ja Puisniit
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Vaata Peetrileht ja Putukad
Putuktolmlemine
Sirelane õit tolmeldamas Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (9/10 liikidest) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.
Vaata Peetrileht ja Putuktolmlemine
Risoom
Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.
Vaata Peetrileht ja Risoom
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Peetrileht ja Seeme
Siirdesoo
Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal.
Vaata Peetrileht ja Siirdesoo
Soomets
Soometsad on üks kahest Eesti metsatüübiklassist (teine on arumetsad).
Vaata Peetrileht ja Soomets
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Peetrileht ja Sugukond (bioloogia)
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Peetrileht ja Taimed
Uniohakalaadsed
Uniohakalaadsed (Dipsacales) on õistaimede selts.
Vaata Peetrileht ja Uniohakalaadsed
Uniohakalised
Uniohakalised (Dipsacaceae) on õistaimede sugukond uniohakalaadsete seltsist.
Vaata Peetrileht ja Uniohakalised
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Vaata Peetrileht ja Vars
Väike-Aasia
Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.
Vaata Peetrileht ja Väike-Aasia
Tuntud ka kui Harilik peetrileht, Succisa pratensis.