Sisukord
51 suhted: Aasta puu, Alpi kuslapuu, Bilateraalne sümmeetria, Bioinvasioon, Botaanika, Carl von Linné, Eesti Loodus, Euroopa, Harilik kuslapuu, Heitlehisus, Hiina, Igihaljus, Ilutaim, India, Kaheidulehelised, Katteseemnetaimed, Kera, Kollane, Kuslapuulised, Ladina keel, Lõhn, Leheseis, Leht, Liik (bioloogia), Mari, Must, Nektar, Oks, Ovaal, Põõsas, Põhja-Ameerika, Perekond (bioloogia), Puiestee, Punane, Roosa, Sakslased, Söödav kuslapuu, Seeme, Selts (bioloogia), Sinine, Sinine kuslapuu, Sugukond (bioloogia), Taimed, Uniohakalaadsed, Uus-Meremaa, Valge, Vastak leheseis, Vili, 1528, 1586, ... Laienda indeks (1 rohkem) »
Aasta puu
Pihlakas, aasta puu 2000 ja 2022 Aasta puu on igal aastal Eestis lähemaks tutvustamiseks valitud puu.
Vaata Kuslapuu ja Aasta puu
Alpi kuslapuu
Alpi kuslapuu (Lonicera alpigena) on kuslapuuliste sugukonda kuslapuu perekonds kuuluv taimeliik.
Vaata Kuslapuu ja Alpi kuslapuu
Bilateraalne sümmeetria
Liblika tiivad (pildil ''Junonia coenia'') on hea näide looduses esinevast bilateraalsest sümmeetriast Bilateraalne sümmeetria ehk bilateraalsümmeetria ehk kahekülgne sümmeetria) on üks paljudest sümmeetriatüüpidest. Näieks, bioloogias on see sümmeetriatüüp vaadeldav kui organismi kehaehitusplaani võimalik kaheks jaotamine vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpiltidena.
Vaata Kuslapuu ja Bilateraalne sümmeetria
Bioinvasioon
Domineeriv taimeliik – harilik tõlkjas (''Bunias orientalis''). Harilik kukesaba (''Lythrum salicaria'') on Eestis pärismaine liik, kuid Ameerikas on ta ohtlik invasiivtaim Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide (sissetungivate liikide) levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala looduslikes või poollooduslikes elupaikades.
Vaata Kuslapuu ja Bioinvasioon
Botaanika
Botaanika ehk taimeteadus on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.
Vaata Kuslapuu ja Botaanika
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Kuslapuu ja Carl von Linné
Eesti Loodus
Eesti Looduse vana logo Eesti Loodus on Eestis ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esiknumber anti välja 1933.
Vaata Kuslapuu ja Eesti Loodus
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Kuslapuu ja Euroopa
Harilik kuslapuu
Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) on kuslapuuliste sugukonda kuslapuu perekonda kuuluv heitlehine mitmeaastane põõsas.
Vaata Kuslapuu ja Harilik kuslapuu
Heitlehisus
Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.
Vaata Kuslapuu ja Heitlehisus
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Vaata Kuslapuu ja Hiina
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Vaata Kuslapuu ja Igihaljus
Ilutaim
Krookus on Eestis levinud ilutaim Punane pöök on Eestis levinud ilupuu Ilutaim ehk dekoratiivtaim on taim, mida kasvatatakse kujunduslikul ehk esteetilisel eesmärgil ehk ilu pärast aias või haljasalal, lõikelille või toataimena.
Vaata Kuslapuu ja Ilutaim
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Vaata Kuslapuu ja India
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Vaata Kuslapuu ja Kaheidulehelised
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Kuslapuu ja Katteseemnetaimed
Kera
right Kera on matemaatikas teatav ruumi punktihulk, kerapinna ehk sfääri sisemus.
Vaata Kuslapuu ja Kera
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Vaata Kuslapuu ja Kollane
Kuslapuulised
Kuslapuulised (Caprifoliaceae) on taimesugukond uniohakalaadsete seltsist.
Vaata Kuslapuu ja Kuslapuulised
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Kuslapuu ja Ladina keel
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Vaata Kuslapuu ja Lõhn
Leheseis
Lehtede seis (phyllotaxis) võib olla männaseline, vahelduv või vastak.
Vaata Kuslapuu ja Leheseis
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Kuslapuu ja Leht
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Kuslapuu ja Liik (bioloogia)
Mari
punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.
Vaata Kuslapuu ja Mari
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Vaata Kuslapuu ja Must
Nektar
viltja kurdlehiku õites Nektar (ka mesineste, mesimahl) on magus vedelik, mis eritub taimede nektarinäärmetest ja millest mesilased valmistavad mett.
Vaata Kuslapuu ja Nektar
Oks
Puu võra koosneb erineva järgu okstest Oks on taimede (eriti puittaimede) külgpungast arenenud, harilikult puitunud varreharu.
Vaata Kuslapuu ja Oks
Ovaal
Ovaal Muna projektsiooni on sageli toodud ovaali näiteks looduses Ovaal on kinnine tasapinnaline kõverjoon, mis meenutab muna projektsiooni.
Vaata Kuslapuu ja Ovaal
Põõsas
Tüüpilise põõsa välisilme (''Cytisus scoparius'') Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekestEndel Laas.
Vaata Kuslapuu ja Põõsas
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Vaata Kuslapuu ja Põhja-Ameerika
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Kuslapuu ja Perekond (bioloogia)
Puiestee
Puiestee Pariisi peatänaval (Champs-Élysées) Puiestee ehk allee on puudega palistatud tee (ka teed ääristav puuderida).
Vaata Kuslapuu ja Puiestee
Punane
Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse kõige pikema lainepikkusega (625–750 nm) osa.
Vaata Kuslapuu ja Punane
Roosa
Roosa on värvinimetus, mis hõlmab kõikvõimalikke segusid valgest ja punasest värvitoonist.
Vaata Kuslapuu ja Roosa
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Vaata Kuslapuu ja Sakslased
Söödav kuslapuu
Söödav kuslapuu on sinise kuslapuu alamliik või teisend (Lonicera caerulea var. edulis).
Vaata Kuslapuu ja Söödav kuslapuu
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Kuslapuu ja Seeme
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Vaata Kuslapuu ja Selts (bioloogia)
Sinine
Siniste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud B-ga Sinine on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~440–495 nanomeetrit ja paikneb violetse ja rohelise vahel.
Vaata Kuslapuu ja Sinine
Sinine kuslapuu
Sinine kuslapuu (Lonicera caerulea) on taimeliik kuslapuuliste sugukonnast ja kuslapuu perekonnast.
Vaata Kuslapuu ja Sinine kuslapuu
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Kuslapuu ja Sugukond (bioloogia)
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Kuslapuu ja Taimed
Uniohakalaadsed
Uniohakalaadsed (Dipsacales) on õistaimede selts.
Vaata Kuslapuu ja Uniohakalaadsed
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Vaata Kuslapuu ja Uus-Meremaa
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Vaata Kuslapuu ja Valge
Vastak leheseis
Suure igihali (''Vinca major'') lehed asetsevad vastakult Vastak leheseis on leheseis, mille puhul lehed asetsevad varrel paarikaupa peegelsümmeetriliselt.
Vaata Kuslapuu ja Vastak leheseis
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Vaata Kuslapuu ja Vili
1528
1528.
Vaata Kuslapuu ja 1528
1586
1586.
Vaata Kuslapuu ja 1586
2016
2016.
Vaata Kuslapuu ja 2016
Tuntud ka kui Lonicera.