Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Lesnaja lahing

Index Lesnaja lahing

Lesnaja lahing oli Põhjasõja käigus 9. oktoobril (vkj 28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. septembril) 1708 Rzeczpospolita aladel Lesnaja küla all Vene tsaaririigi sõjaväe ja Rootsi sõjavägede vahel toimunud lahing, mille tulemusel Vene väed sundisid taganema A.

Ava Google Mapsis

Sisukord

  1. 45 suhted: Adam Ludwig Lewenhaupt, Aleksandr Menšikov, August II, Škłoŭ, Čašniki, Berndt Otto Stackelberg, Boriss Šeremetev, Dnepr, Gorki (Valgevene), Gregoriuse kalender, Hołowczyni lahing, Juliuse kalender, Karl XII, Karoliinid (sõdurid), Kolhoos, Lasnaja, Magiljov, Müüser, Mihhail Golitsõn, Minsk, Moskva, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Põhjasõda, Peeter I, Poltava lahing, Radaškovičy, Rootsi, Rootsi kalender, Rootsi sissetung Venemaale, Rudolph Felix Bauer, Rzeczpospolita, Słaŭharad, Smarhoń, Sož, Starodub, Tragun, Wolmar Anton von Schlippenbach, 1708, 1908, 1930, 1958, 20. sajand, 2008, 9. oktoober.

  2. Põhjasõja lahingud

Adam Ludwig Lewenhaupt

Krahv Adam Ludwig Lewenhaupt Adam Ludwig Lewenhaupt (rootsi keeles Leijonhufvud) (15. aprill 1659 Kopenhaagen – 12. veebruar 1719 Moskva, Venemaa) oli Rootsi väejuht, 1706.

Vaata Lesnaja lahing ja Adam Ludwig Lewenhaupt

Aleksandr Menšikov

Aleksandr Danilovitš Menšikov, 1716–1720 Aleksandr Danilovitš MenšikovLe prince Kouchimen, histoire Tartare, et Dom Alvar del Sol, histoire Napolitaine (vene keeles Александр Данилович Меншиков; 16. november (6. november vkj) 1673 Moskva – 23.

Vaata Lesnaja lahing ja Aleksandr Menšikov

August II

August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).

Vaata Lesnaja lahing ja August II

Škłoŭ

Škłoŭ (transkribeerituna Šklov, poola keeles Szkłów, leedu keeles Šklovas) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Škłoŭ rajooni ja Ryžkavičy külanõukogu halduskeskus.

Vaata Lesnaja lahing ja Škłoŭ

Čašniki

Čašniki (transkribeerituna Tšašniki) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Čašniki rajooni halduskeskus.

Vaata Lesnaja lahing ja Čašniki

Berndt Otto Stackelberg

Haljava haru vapp Berndt Otto Stackelberg vanem (14. mai 1662 – 29. august 1734 Turu) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane (feldmarssal).

Vaata Lesnaja lahing ja Berndt Otto Stackelberg

Boriss Šeremetev

Boriss Šeremetevi vapp Krahv (a-st 1706) Boriss Petrovitš Šeremetev, ajalookirjanduses ka Boriss Petrovitš Šeremetjev (vene keeles Борис Петрович Шереметев; 25. aprill (ukj 5. märts) 1652 Moskva – 17. (ukj 28.) veebruar) 1719 Moskva) oli Venemaa diplomaat ja sõjaväelane (kindralfeldmarssal), väejuht Põhjasõjas ning Eestimaa ja Liivimaa vallutanud vägede juhataja.

Vaata Lesnaja lahing ja Boriss Šeremetev

Dnepr

Dnepr (vene keeles Днепр, valgevene keeles Дняпро, Dniapro, ukraina keeles Дніпро) on jõgi Euroopas.

Vaata Lesnaja lahing ja Dnepr

Gorki (Valgevene)

Horki (transkribeerituna Gorki, poola keeles Horki, vanasti ka Hory-Horki, leedu keeles Horkai) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Horki rajooni halduskeskus.

Vaata Lesnaja lahing ja Gorki (Valgevene)

Gregoriuse kalender

paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.

Vaata Lesnaja lahing ja Gregoriuse kalender

Hołowczyni lahing

Hołowczyni lahing oli Põhjasõja käigus 14.

Vaata Lesnaja lahing ja Hołowczyni lahing

Juliuse kalender

Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).

Vaata Lesnaja lahing ja Juliuse kalender

Karl XII

Karl XII (27. juuni/17. juuni 1682 Stockholm, Stockholmi loss – 11. detsember/30. november 1718 Fredrikshald, Fredriksteni kindluse juures) oli Rootsi kuningas aastatel 1697–1718.

Vaata Lesnaja lahing ja Karl XII

Karoliinid (sõdurid)

Karoliinid (rootsi keeles karoliner) olid Rootsi kuningate Karl XI ja Karl XII sõdurid, kes oma tähelepanuväärse taktika poolest erinesid teiste selleaegsete Lääne-Euroopa riikide sõduritest.

Vaata Lesnaja lahing ja Karoliinid (sõdurid)

Kolhoos

Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.

Vaata Lesnaja lahing ja Kolhoos

Lasnaja

Lasnaja on agrolinnake Valgevenes Mahiloŭ oblastis Słaŭharadi rajoonis Łapacičy külanõukogus.

Vaata Lesnaja lahing ja Lasnaja

Magiljov

Linna raekoda Magiljov on linn Valgevenes, Magiljovi oblasti ja Magiljovi rajooni keskus.

Vaata Lesnaja lahing ja Magiljov

Müüser

Vene 1877. aasta mudeli kindlusemüüser Narva linnuse hoovis Müüser ehk mortiir on suurtükk, mille raua pikkus on 2–12 kaliibrimõõtu ja relva kaliiber on 152–420 millimeetrit.

Vaata Lesnaja lahing ja Müüser

Mihhail Golitsõn

Mihhail Golitsõn Vürst Mihhail Nikolajevitš Golitsõn (vene кн. Михаил Николаевич Голицын; 1756 – 20. jaanuar 1827) oli Venemaa riigitegelane.

Vaata Lesnaja lahing ja Mihhail Golitsõn

Minsk

Minsk (valgevene Мінск, taraškievica nimekuju Менск Miensk) on Valgevene pealinn.

Vaata Lesnaja lahing ja Minsk

Moskva

Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.

Vaata Lesnaja lahing ja Moskva

Moskva tsaar

Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.

Vaata Lesnaja lahing ja Moskva tsaar

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Vaata Lesnaja lahing ja Moskva tsaaririik

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Vaata Lesnaja lahing ja Põhjasõda

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31.

Vaata Lesnaja lahing ja Peeter I

Poltava lahing

Poltava (traditsiooniliselt: Poltaava) lahing toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Põhjasõja ajal tänapäeva Ukrainas Poltava linna lähedal 8. juulil 1709.

Vaata Lesnaja lahing ja Poltava lahing

Radaškovičy

Radaškovičy (valgevene-eesti transkriptsioonis Radaškovitšõ, poola keeles Radoszkowicze, leedu keeles Radaškonys) on alev (endine linn) Valgevenes Minski oblastis Maładziečna rajoonis, Radaškovičy külanõukogu halduskeskus.

Vaata Lesnaja lahing ja Radaškovičy

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Vaata Lesnaja lahing ja Rootsi

Rootsi kalender

Rootsi kalender oli Rootsis 1700–1712 ebaõnnestunud kalendrireformi käigus kasutusel olnud kalender.

Vaata Lesnaja lahing ja Rootsi kalender

Rootsi sissetung Venemaale

Rootsi sissetung Venemaale kuningas Karl XII juhtimisel oli Põhjasõja ajal toimunud konflikt.

Vaata Lesnaja lahing ja Rootsi sissetung Venemaale

Rudolph Felix Bauer

Rudolph Felix Bauer Rudolph Felix Bauer (ka Rudolf Friedrich Bauer ja Adolf Rudolf Fredrik Bauer; vene keeles Рудольф Феликс Бауэр, Rodion Baur (Bour), Родион Христианович Баур (Боур); 1667–1717) oli Holsteinist pärit sõjaväelane Peeter I teenistuses.

Vaata Lesnaja lahing ja Rudolph Felix Bauer

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Vaata Lesnaja lahing ja Rzeczpospolita

Słaŭharad

left Słaŭharad (transkribeerituna Slavgarad, vanasti Prapojsk (Прапойск), poola keeles vanasti Propojsk, vene keeles vanasti Пропойск (Propoisk) on linn Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Słaŭharadi rajooni halduskeskus. Słaŭharad asub Mahiloŭ linnast 76 kilomeetri kaugusel Soži jõe kaldal.

Vaata Lesnaja lahing ja Słaŭharad

Smarhoń

Smarhoń (transkribeerituna Smargon) on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Smarhońi rajooni halduskeskus.

Vaata Lesnaja lahing ja Smarhoń

Sož

Sož Homielis Sož (vene, valgevene ja ukraina keeles Сож) on jõgi Euroopas.

Vaata Lesnaja lahing ja Sož

Starodub

Starodub on linn Venemaal Brjanski oblastis, Starodubi rajooni keskus.

Vaata Lesnaja lahing ja Starodub

Tragun

Tragun (prantsuse sõnast dragon) on ratsaväeüksuse liige.

Vaata Lesnaja lahing ja Tragun

Wolmar Anton von Schlippenbach

Schlippenbachide Pornuse liini vapp Wolmar Anton von Schlippenbach (23. veebruar 1653 – detsember 1739) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Rootsi sõjaväe Liivi- ja Eestimaa väliarmee ülemjuhataja, Eestimaa kindralkuberneri asetäitja 1705–1707, kindralleitnant (1708).

Vaata Lesnaja lahing ja Wolmar Anton von Schlippenbach

1708

1708.

Vaata Lesnaja lahing ja 1708

1908

1908.

Vaata Lesnaja lahing ja 1908

1930

1930.

Vaata Lesnaja lahing ja 1930

1958

1958.

Vaata Lesnaja lahing ja 1958

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.

Vaata Lesnaja lahing ja 20. sajand

2008

2008.

Vaata Lesnaja lahing ja 2008

9. oktoober

9.

Vaata Lesnaja lahing ja 9. oktoober

Vaata ka

Põhjasõja lahingud