Sisukord
32 suhted: Adramaa, Barokk, Christoph Haberland, Fideikomiss, Herbord Bienemann von Bienenstamm, Karjamõis, Koskull, Läti keel, Liepupe, Liepupe kihelkond, Liepupe vald, Liivimaa, Limbaži piirkond, Meck, Rüütlimõis, Riia peapiiskopkond, Rosen (punane), Saksa keel, Sovhoos, Sproģi mõis, Tiesenhausen, Uexküll, Vietinghoff, Volmari kreis, 14. sajand, 1403, 1467, 1490, 1630, 18. sajand, 1990. aastad, 2004.
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Vaata Liepupe mõis ja Adramaa
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Vaata Liepupe mõis ja Barokk
Christoph Haberland
Christoph Haberland (läti Kristofs Hāberlands; 1. jaanuar 1750 Riia – 7. märts 1803 Riia) oli baltisaksa päritolu arhitekt.
Vaata Liepupe mõis ja Christoph Haberland
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Vaata Liepupe mõis ja Fideikomiss
Herbord Bienemann von Bienenstamm
Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm (6. september 1778 (ukj) Liepaja, Läti – 8. mai 1840 Riia) oli baltisaksa geograaf, publitsist (vaadatud 29.01.2016).
Vaata Liepupe mõis ja Herbord Bienemann von Bienenstamm
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Vaata Liepupe mõis ja Karjamõis
Koskull
Koskull (ka Kosküll) on aadlisuguvõsa, kuhu kuulub krahve ja paruneid.
Vaata Liepupe mõis ja Koskull
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Liepupe mõis ja Läti keel
Liepupe
Liepupe on küla (vidējciems) Lätis Limbaži piirkonnas Liepupe vallas.
Vaata Liepupe mõis ja Liepupe
Liepupe kihelkond
Liepupe kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Pernigel, läti keeles Liepupes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.
Vaata Liepupe mõis ja Liepupe kihelkond
Liepupe vald
Ķurmragsi tuletorn Liepupe vald (läti keeles Liepupes pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas.
Vaata Liepupe mõis ja Liepupe vald
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Liepupe mõis ja Liivimaa
Limbaži piirkond
Limbaži piirkond on 1.
Vaata Liepupe mõis ja Limbaži piirkond
Meck
Meck (vene keeles Мекк) oli Sileesia päritolu baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Liepupe mõis ja Meck
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Liepupe mõis ja Rüütlimõis
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Vaata Liepupe mõis ja Riia peapiiskopkond
Rosen (punane)
Roseni suguvõsa aadlivapp Rosen on Eestimaa aadlisuguvõsa.
Vaata Liepupe mõis ja Rosen (punane)
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Liepupe mõis ja Saksa keel
Sovhoos
Sovhoos (vene keeles: совхоз, lühend sõnadest советское хозяйство, sõna-sõnalt nõukogude majand, tavakasutuses riigimajand; lühendatult sv või svh või sh) oli Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte.
Vaata Liepupe mõis ja Sovhoos
Sproģi mõis
Sproģi mõis (saksa keeles Owerbeck, varem Lepsern ja Lobzeem) oli rüütlimõis, hiljem Liepupe kõrvalmõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Liepupe kihelkonnas.
Vaata Liepupe mõis ja Sproģi mõis
Tiesenhausen
Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.
Vaata Liepupe mõis ja Tiesenhausen
Uexküll
Uexküll (ka Üxküll) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Liepupe mõis ja Uexküll
Vietinghoff
Vietinghoff (läti: Fītinghofs, vene: Фитингхоф; kirjanduses ka Viettinghoff) on Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Vaata Liepupe mõis ja Vietinghoff
Volmari kreis
Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata Liepupe mõis ja Volmari kreis
14. sajand
14.
Vaata Liepupe mõis ja 14. sajand
1403
1403.
Vaata Liepupe mõis ja 1403
1467
1467.
Vaata Liepupe mõis ja 1467
1490
1490.
Vaata Liepupe mõis ja 1490
1630
1630.
Vaata Liepupe mõis ja 1630
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Vaata Liepupe mõis ja 18. sajand
1990. aastad
1990.
Vaata Liepupe mõis ja 1990. aastad
2004
2004.
Vaata Liepupe mõis ja 2004