Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Liikumisvõrrand

Index Liikumisvõrrand

Liikumisvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, mis määrab keha või süsteemi dünaamika.

Sisukord

  1. 9 suhted: Aeg, Dünaamika, Diferentsiaalvõrrand, Keha, Klassikaline mehaanika, Koordinaadisüsteem, Mass, Newtoni teine seadus, Raskuskiirendus.

  2. Klassikaline mehaanika

Aeg

Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.

Vaata Liikumisvõrrand ja Aeg

Dünaamika

Vedeliku dünaamika ja pöörised Dünaamika on mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest.

Vaata Liikumisvõrrand ja Dünaamika

Diferentsiaalvõrrand

Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente.

Vaata Liikumisvõrrand ja Diferentsiaalvõrrand

Keha

Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.

Vaata Liikumisvõrrand ja Keha

Klassikaline mehaanika

450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.

Vaata Liikumisvõrrand ja Klassikaline mehaanika

Koordinaadisüsteem

asimuudi nurgaga ''φ''. Radiaalse kauguse tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit ''ρ''. Koordinaadisüsteem ehk koordinaadistik ehk koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil.

Vaata Liikumisvõrrand ja Koordinaadisüsteem

Mass

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.

Vaata Liikumisvõrrand ja Mass

Newtoni teine seadus

Newtoni teine seadus ütleb, et kehale mõjuv jõud \vec võrdub keha massi m ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse \vec korrutisega: Sageli kasutatakse seda seadust keha kiirenduse leidmiseks, kui on teada keha mass ja kehale mõjuv jõud (või mitme mõjuva jõu resultantjõud): Klassikalise füüsika raamidesse jäädes tuleb täpsustada, et Newtoni teise seaduses massi rollis on keha inertne mass, mitte raske mass (viimane iseloomustab gravitatsioonilise vastastikmõju tugevust).

Vaata Liikumisvõrrand ja Newtoni teine seadus

Raskuskiirendus

Gravitatsiooni ja tsentrifugaaljõu panus raskuskiirendusse maapinnal Raskuskiirendus (\vec g) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.

Vaata Liikumisvõrrand ja Raskuskiirendus

Vaata ka

Klassikaline mehaanika

Tuntud ka kui Liikumisvõrrandid.