Sisukord
9 suhted: Aeg, Dünaamika, Diferentsiaalvõrrand, Keha, Klassikaline mehaanika, Koordinaadisüsteem, Mass, Newtoni teine seadus, Raskuskiirendus.
- Klassikaline mehaanika
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Vaata Liikumisvõrrand ja Aeg
Dünaamika
Vedeliku dünaamika ja pöörised Dünaamika on mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest.
Vaata Liikumisvõrrand ja Dünaamika
Diferentsiaalvõrrand
Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente.
Vaata Liikumisvõrrand ja Diferentsiaalvõrrand
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Vaata Liikumisvõrrand ja Keha
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Vaata Liikumisvõrrand ja Klassikaline mehaanika
Koordinaadisüsteem
asimuudi nurgaga ''φ''. Radiaalse kauguse tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit ''ρ''. Koordinaadisüsteem ehk koordinaadistik ehk koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil.
Vaata Liikumisvõrrand ja Koordinaadisüsteem
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Liikumisvõrrand ja Mass
Newtoni teine seadus
Newtoni teine seadus ütleb, et kehale mõjuv jõud \vec võrdub keha massi m ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse \vec korrutisega: Sageli kasutatakse seda seadust keha kiirenduse leidmiseks, kui on teada keha mass ja kehale mõjuv jõud (või mitme mõjuva jõu resultantjõud): Klassikalise füüsika raamidesse jäädes tuleb täpsustada, et Newtoni teise seaduses massi rollis on keha inertne mass, mitte raske mass (viimane iseloomustab gravitatsioonilise vastastikmõju tugevust).
Vaata Liikumisvõrrand ja Newtoni teine seadus
Raskuskiirendus
Gravitatsiooni ja tsentrifugaaljõu panus raskuskiirendusse maapinnal Raskuskiirendus (\vec g) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.
Vaata Liikumisvõrrand ja Raskuskiirendus
Vaata ka
Klassikaline mehaanika
- Ülerõhk
- Anharmooniline võnkumine
- Coriolisi efekt
- Hõõre
- Hamiltoni mehaanika
- Hodograaf
- Inerts
- Inertsiaalsüsteem
- Inertsijõud
- Jõud
- Kinemaatika
- Klassikaline mehaanika
- Kolme keha probleem
- Libisemine
- Lihtharmooniline võnkumine
- Liikumisvõrrand
- Massikese
- Newtoni seadused
- Njuutonsekund
- Normaalvõnkumine
- Pöörlemine
- Pideva keskkonna mehaanika
- Pingering
- Reaktiivjõud
- Ringliikumine
- Sumbumine
- Tõstejõud
- Taevamehaanika
- Vaba keha
- Veeretakistus
Tuntud ka kui Liikumisvõrrandid.