Kiiremini kui brauser!
23 suhted: Ökoloogia keskus, Bergeni Ülikool, Diatomeeanalüüs, Eesti inimarengu aruanne, Eesti Teadusagentuur, Haljala Kool, Ioánnina Ülikool, Jaan-Mati Punning, Keskkonnaharidus, Kliimaministeerium, Limnoloogia, Maailmaharidus, Maire Sakson, Paleoökoloogia, Rakvere Riigigümnaasium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Sagadi looduskool, Säästva arengu haridus, Tallinna Ülikool, Tiiu Koff, Väike-Juusa järv, 1980, 5. juuni.
Ökoloogia keskus
Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus (kuni 2015. aastani Ökoloogia Instituut) on Tallinna Ülikooli koosseisu kuuluv teaduskeskus.
Uus!!: Liisa Puusepp ja Ökoloogia keskus · Näe rohkem »
Bergeni Ülikool
Bergeni ülikool (norra keeles Universitetet i Bergen) asub Norras Bergenis.
Uus!!: Liisa Puusepp ja Bergeni Ülikool · Näe rohkem »
Diatomeeanalüüs
Diatomeeanalüüs ehk ränivetikate anaüüs on settekivimite vanuse ja nende tekkimise uurimise meetod ränivetikate alusel.
Uus!!: Liisa Puusepp ja Diatomeeanalüüs · Näe rohkem »
Eesti inimarengu aruanne
Eesti inimarengu aruanne (EIA) on ainulaadne ülevaade, mis koondab Eesti teadlaste koostatud andmestiku ja kirjeldused Eesti Vabariigi sotsiaal-majanduslikust meediakajastusarengust.
Uus!!: Liisa Puusepp ja Eesti inimarengu aruanne · Näe rohkem »
Eesti Teadusagentuur
Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson esinemas 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (lühend ETAg; inglise keeles Estonian Research Council) on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev Eesti sihtasutus.
Uus!!: Liisa Puusepp ja Eesti Teadusagentuur · Näe rohkem »
Haljala Kool
Haljala Kool on põhikool Lääne-Viru maakonnas Haljalas.
Uus!!: Liisa Puusepp ja Haljala Kool · Näe rohkem »
Ioánnina Ülikool
Ioannina ülikool (kreeka keeles Πανεπιστήμιο Ιωαννίνων (Panepistimio Ioanninon)) on ülikool Kreekas Ioánninas.
Uus!!: Liisa Puusepp ja Ioánnina Ülikool · Näe rohkem »
Jaan-Mati Punning
Jaan-Mati Punning 1999. aastal Jaan-Mati Punning (13. märts 1940 Rasina vald Tartumaa – 21. november 2009) oli eesti geokeemik, paleogeograaf ja ökoloog.
Uus!!: Liisa Puusepp ja Jaan-Mati Punning · Näe rohkem »
Keskkonnaharidus
Keskkonnaharidus (inglise keeles environmental education) on ühiskonnas käibivate looduskasutusse, üldökoloogiasse ja keskkonnaga seotud humanitaarharidusse puutuvate teadmiste, oskuste ja hoiakute ning väärtuste süsteemne edastamine.
Uus!!: Liisa Puusepp ja Keskkonnaharidus · Näe rohkem »
Kliimaministeerium
Kliimaministeerium on Eesti ministeerium, mille tegevus on suunatud looduskasutuse ja keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule, selle saavutamiseks vajaliku hästitoimiva süsteemi tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele.
Uus!!: Liisa Puusepp ja Kliimaministeerium · Näe rohkem »
Limnoloogia
Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "Aerjalgsete teadus (copepodology) ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.
Uus!!: Liisa Puusepp ja Limnoloogia · Näe rohkem »
Maailmaharidus
Maailmaharidus on haridus, mille eesmärk on kasvatada globaalset ja sotsiaalset vastutust ning maailmakodaniku eetikat, mis põhineb õiglusel, võrdsusel ja inimõiguste austamisel.
Uus!!: Liisa Puusepp ja Maailmaharidus · Näe rohkem »
Maire Sakson
Maire Sakson (sündinud 13. juulil 1948 Rihtemetsa külas Tartumaal) on Eesti kvaternaarigeoloog.
Uus!!: Liisa Puusepp ja Maire Sakson · Näe rohkem »
Paleoökoloogia
Kivistunud käsijalgsed ja sammalloomad Paleoökoloogia on paleontoloogia haru, mis uurib geoloogilise mineviku organismide eluviise ja tingimusi, organismide ja keskkonna vahelisi seoseid ja nende muutusi elu arengu käigus Maal.
Uus!!: Liisa Puusepp ja Paleoökoloogia · Näe rohkem »
Rakvere Riigigümnaasium
Rakvere Riigigümnaasium on Rakveres 1.
Uus!!: Liisa Puusepp ja Rakvere Riigigümnaasium · Näe rohkem »
Riigimetsa Majandamise Keskus
Kakerdaja raba RMK sildiga Rebastemäe õpperada Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Eesti ainus riigitulundusasutus.
Uus!!: Liisa Puusepp ja Riigimetsa Majandamise Keskus · Näe rohkem »
Sagadi looduskool
Sagadi looduskool on keskkonnahariduskeskus, mis tegutseb Sagadi mõisas.
Uus!!: Liisa Puusepp ja Sagadi looduskool · Näe rohkem »
Säästva arengu haridus
Säästva arengu haridus (inglise keeles education for sustainable development) on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis võimaldab teadvustada looduse, majandus- ja sotsiaal-kultuurilise keskkonna seoseid ja järgida säästva arengu põhimõtteid.
Uus!!: Liisa Puusepp ja Säästva arengu haridus · Näe rohkem »
Tallinna Ülikool
Tallinna Ülikool (lühend TLÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool.
Uus!!: Liisa Puusepp ja Tallinna Ülikool · Näe rohkem »
Tiiu Koff
Tiiu Koff 2018. aastal Tallinna Ülikoolis. Tiiu Koff (sündinud 14. augustil 1955) on eesti ökoloog.
Uus!!: Liisa Puusepp ja Tiiu Koff · Näe rohkem »
Väike-Juusa järv
Väike-Juusa järv (ka Olep-Juusa järv, II Juusa järv) on järv Valga maakonnas Otepää vallas Otepää külas.
Uus!!: Liisa Puusepp ja Väike-Juusa järv · Näe rohkem »
1980
1980.
Uus!!: Liisa Puusepp ja 1980 · Näe rohkem »
5. juuni
5.
Uus!!: Liisa Puusepp ja 5. juuni · Näe rohkem »
