Sisukord
13 suhted: Aasov, Dalmaatsia rannik, Deltarannik, Fjordrannik, Jõgi, Laidrannik, Limaan, Must meri, Padumere rannik, Rannik, Riasrannik, Skäärrannik, Suue.
Aasov
Aasov ehk Aasovi meri on sisemeri loodusgeograafilise Euroopa ja Aasia piiril.
Vaata Limaanrannik ja Aasov
Dalmaatsia rannik
Satelliidipildilt on näha, et saarte rannajoon kulgeb mäeahelikega paralleelselt Dalmaatsia rannik on rannikutüüp, mille puhul saarte rannajoon kulgeb maismaa rannajoonega paralleelselt.
Vaata Limaanrannik ja Dalmaatsia rannik
Deltarannik
Deltarannik Egiptuses Deltarannik on rannikutüüp, kus madal mererannik on liigestatud paljude jõeharudega ehk deltadega Deltarannik on iseloomulik piirkondadele, kus suurte jõgede suudmetes on tekkinud deltad.
Vaata Limaanrannik ja Deltarannik
Fjordrannik
Fjordidega liigestatud Norra rannik satelliidifoto vasakul poolel Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega – pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega.
Vaata Limaanrannik ja Fjordrannik
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Limaanrannik ja Jõgi
Laidrannik
Joonia mere ääres Laidrannik on rannikutüüp, mille puhul rannajoone lähedal paikneb väikeste saarekeste – laidude ahel.
Vaata Limaanrannik ja Laidrannik
Limaan
Satelliidipilt Dnestri limaanist Limaan (kreeka keeles limēn 'sadam, abajas') on jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab tavaliselt maasäär või barr.
Vaata Limaanrannik ja Limaan
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Limaanrannik ja Must meri
Padumere rannik
Rannikumaastik Dornumersieli lähedal Padumere rannik ehk padurand ehk padu on rannikutüüp loodete piirkonnas, kus mõõna ajal mere osa jääb kuivaks.
Vaata Limaanrannik ja Padumere rannik
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Vaata Limaanrannik ja Rannik
Riasrannik
Riasrannik Galicias Riasrannik on rannikutüüp, mille puhul rannajoonde on lõikunud väikesed lehtrikujulised lahed, mis Biskaia lahe rannikul kannavad hispaania ja galeegi keeles nimetust ría.
Vaata Limaanrannik ja Riasrannik
Skäärrannik
Skäärrannik Skäärrannik on rannikutüüp, mille puhul keerukalt liigestunud kerkival laugrannikul paiknevad skäärid – peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud.
Vaata Limaanrannik ja Skäärrannik
Suue
Amazonase suue Niiluse delta Okavango delta lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes La Plata laht on tõenäoliselt Paraná jõe estuaar Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.
Vaata Limaanrannik ja Suue