Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Linnakool (1873–1913)

Index Linnakool (1873–1913)

Linnakool oli Venemaa keisririigis ja sh Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu linnades ja mõnes alevis aastail 1873–1913 tegutsenud venekeelne koolitüüp, mis oli mõeldud kõikidest seisusest lastele alghariduse andmiseks.

Sisukord

  1. 36 suhted: Ajalugu, Alev, Aritmeetika, Eesti Aleksandrikool, Eesti keel, Eestimaa kubermang, Elementaarkool, Füüsika, Gümnaasium, Geograafia, Geomeetria, Joonistamine, Kaarlimõisa, Kasvatusteadus, Kirikuslaavi keel, Kreiskool, Laulmine, Liivimaa kubermang, Loodusteadus, Lugemine, Põltsamaa, Saksa keel, Seisus, Usuõpetus, Vallakool, Võimlemine, Vene keel, Venemaa Keisririik, 1872, 1873, 1874, 1900, 1911. aasta ülevenemaaline algkoolide loendus, 1912, 1913, 1999.

Ajalugu

Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Ajalugu

Alev

Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Alev

Aritmeetika

Aritmeetika (kreeka keelest ἀριθμός, arithmos - arv, number) on matemaatika haru, mis uurib täis- ja ratsionaalarvude ja nendega sooritatavate operatsioonide omadusi.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Aritmeetika

Eesti Aleksandrikool

Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 1888–1906 Põltsamaa kihelkonnas Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Eesti Aleksandrikool

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Eesti keel

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Eestimaa kubermang

Elementaarkool

Elementaarkool (saksa keeles Elementarschule) oli Eestis 19. sajandil linnades kohaliku omavalitsuse poolt ülal peetud saksakeelne kool, kus eelkõige linnakodanike lastele anti algõpetust Autorite kollektiiv, 2014.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Elementaarkool

Füüsika

Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Füüsika

Gümnaasium

Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Gümnaasium

Geograafia

Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Geograafia

Geomeetria

Axel Helsted, "Geomeetria" Geomeetria (kaudlaen vanakreeka sõnast γεωμετρία, mille algne tähendus on 'maamõõtmine') on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Geomeetria

Joonistamine

Leonardo da Vinci, autoportree (sangviinijoonistus paberil, umb 1512). Joonistusvahendid Joonistamine on mingile pinnale visuaalsete kujundite tegemine joonistusvahenditega – näiteks pliiatsi, sule, sangviini, puusöe või kriidiga.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Joonistamine

Kaarlimõisa

Kaarlimõisa on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Kaarlimõisa

Kasvatusteadus

Kasvatusteadus ehk pedagoogika on kasvatust ja õpetust uuriv teadus.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Kasvatusteadus

Kirikuslaavi keel

Kirikuslaavi keel ehk vanaslaavi keel on slaavi keel, mis on tänapäeval kasutusel vaid liturgilise keelena Bulgaaria Õigeusu Kirikus, Serbia Õigeusu Kirikus, Vene Õigeusu Kirikus, aga ka Russiini Katoliku Kirikus, Horvaatia kreekakatoliku kirikus ja Tšehhi kreekakatoliku kirikus (uniaadi kirikutes).

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Kirikuslaavi keel

Kreiskool

Tallinna Kreiskooli ja Tallinna Linnakooli hoone, Vene tänav 22 Kreiskool oli 19. sajandil Venemaa keisririigi (sh Eesti ala) kubermangude kreisi- ehk maakonnakeskuses olev 2–3 õppeaastaga riiklik poeglastekool, mis eelnes gümnaasiumileEesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Kreiskool

Laulmine

Arvid Liljelund, "Mees hümni laulmas" (1884) Laulmine on häälega muusikaliste helide moodustamine.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Laulmine

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Liivimaa kubermang

Loodusteadus

Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Loodusteadus

Lugemine

Josef Wagner-Höhenberg. Lugev munk. 19.–20. sajandi vahetus Lugeja 2020. aasta augustis Paide Vallimäel. Lugemine on kirjaliku teksti jälgimine ja selle tähenduse lahtimõtestamine.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Lugemine

Põltsamaa

Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Põltsamaa

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Saksa keel

Seisus

Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Seisus

Usuõpetus

Usuõpetus on ühe usu (usundi) aluseid tutvustav õppeaine, mille õpetamist korraldavad vastava usundi institutsioonid.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Usuõpetus

Vallakool

Heimtali vallakooli hoone Vallakool (teised nimetused: luteri usu vallakool, külakool, talurahvakool, ministeeriumikool) oli 19. sajandi algusest kuni 1920.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Vallakool

Võimlemine

Võimleja Paljassaare sadamas. Pildil Girta Aarend, treener Enn Loo. Foto autor: Jaan Künnap. Võimlemine on spordiala, mis arendab füüsilist jõudu, koordinatsiooni, kiirust, painduvust ja graatsiat.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Võimlemine

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Vene keel

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja Venemaa Keisririik

1872

1872.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja 1872

1873

1873.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja 1873

1874

1874.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja 1874

1900

1900.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja 1900

1911. aasta ülevenemaaline algkoolide loendus

Ülevenemaaline algkoolide loendus toimus 1911.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja 1911. aasta ülevenemaaline algkoolide loendus

1912

1912.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja 1912

1913

1913.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja 1913

1999

1999.

Vaata Linnakool (1873–1913) ja 1999

Tuntud ka kui Linnakool 1873–1913.