Sisukord
29 suhted: Boltho von Hohenbach, Kõrts, Klassitsism, Läti, Läti Ülikool, Läti keel, Liivimaa, Liivimaa ordu, Lode, Lode mõis (Cesvaine kihelkond), Lode mõis (Põhja-Ruhja kihelkond), Lodesmuiža, Rüütlimõis, Riia, Rootsi, Saksa keel, Saksamaa, Skujene kihelkond, Taurene vald, Teine maailmasõda, Võnnu kreis, Vecpiebalga piirkond, Vesiveski, 1629, 1799, 1815, 1875, 1920, 1939.
Boltho von Hohenbach
Boltho von Hohenbach (varem Bolte) on Riiast pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Vaata Lode mõis ja Boltho von Hohenbach
Kõrts
Kolu kõrts Kõrts (vanemas keelepruugis ka kabak) on söögi- ja joogikohana, külakogukonna kooskäimiskohana, ajalooliselt ka teeliste peatus- ja ööbimiskohana kasutatava hoone ning asutuse nimetus.
Vaata Lode mõis ja Kõrts
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Vaata Lode mõis ja Klassitsism
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Lode mõis ja Läti
Läti Ülikool
Ülikoolilinnak (2019). Läti Ülikool (läti keeles Latvijas Universitāte) on ülikool Riias ja ühtlasi Läti vanim klassikaline ülikool.
Vaata Lode mõis ja Läti Ülikool
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Lode mõis ja Läti keel
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Lode mõis ja Liivimaa
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Vaata Lode mõis ja Liivimaa ordu
Lode
Lode suguvõsa aadlivapp Lodede väike vapp Lode on Vana-Liivimaa põline (Uradel) vasallisuguvõsa.
Vaata Lode mõis ja Lode
Lode mõis (Cesvaine kihelkond)
Lode mõis (saksa keeles Lohdenhof, ka Thielen, läti keeles Lodes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas.
Vaata Lode mõis ja Lode mõis (Cesvaine kihelkond)
Lode mõis (Põhja-Ruhja kihelkond)
Mõned mõisa kõrvalhooned on avariilises seisukorras Lode mõis (saksa keeles Metzküll, läti keeles Lodes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.
Vaata Lode mõis ja Lode mõis (Põhja-Ruhja kihelkond)
Lodesmuiža
Lodesmuiža (vanasti ka Lode, Lodes muiža) on küla (mazciems) Lätis, Cēsise piirkonnas ja Taurene vallas.
Vaata Lode mõis ja Lodesmuiža
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Lode mõis ja Rüütlimõis
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Lode mõis ja Riia
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Lode mõis ja Rootsi
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Lode mõis ja Saksa keel
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Lode mõis ja Saksamaa
Skujene kihelkond
Skujene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Schujen, läti keeles Skujene draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Vaata Lode mõis ja Skujene kihelkond
Taurene vald
Valla maastik Taurene vald (läti keeles Taurenes pagasts) on vald Lätis Cēsise piirkonnas.
Vaata Lode mõis ja Taurene vald
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Lode mõis ja Teine maailmasõda
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Vaata Lode mõis ja Võnnu kreis
Vecpiebalga piirkond
Vecpiebalga piirkond oli Läti 1. järgu haldusüksus Vidzemes.
Vaata Lode mõis ja Vecpiebalga piirkond
Vesiveski
Vesiveski Belgias Braine-le-Châteaus Endine Kohila vesiveski Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks.
Vaata Lode mõis ja Vesiveski
1629
1629.
Vaata Lode mõis ja 1629
1799
1799.
Vaata Lode mõis ja 1799
1815
1815.
Vaata Lode mõis ja 1815
1875
1875.
Vaata Lode mõis ja 1875
1920
1920.
Vaata Lode mõis ja 1920
1939
1939.
Vaata Lode mõis ja 1939