Sisukord
32 suhted: Baldwini efekt, Bioloogia, Charles Darwin, Darvinism, DNA, Evolutsioon, Geenitriiv, Geenivool, Geneetika, Genotüüp, James Mark Baldwin, Keskkond, Kohasus, Konkurents (bioloogia), Liigiteke, Liik (bioloogia), Mutatsioon, Neodarvinism, Nomogenees, Organism, Paljunemine, Populatsioon, Ristumine, Sünteetiline evolutsiooniteooria, Seletus, Suguline sigimine, Suguline valik, Sugutu paljunemine, Teisesed sootunnused, Transkriptsioon (geneetika), Tunnus, Valik.
- Charles Darwin
Baldwini efekt
Baldwini efektiks nimetatakse õppimisvõime kiirendavat mõju evolutsioonile.
Vaata Looduslik valik ja Baldwini efekt
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Vaata Looduslik valik ja Bioloogia
Charles Darwin
Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.
Vaata Looduslik valik ja Charles Darwin
Darvinism
Darvinism on suund evolutsionismis, mis põhineb Charles Darwini evolutsiooniteoorial.
Vaata Looduslik valik ja Darvinism
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Vaata Looduslik valik ja DNA
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Vaata Looduslik valik ja Evolutsioon
Geenitriiv
Geenitriivi tagajärjel võib väikestes populatsioonides kergesti väheneda geneetiline mitmekesisus Geenitriiv ehk geneetiline triiv (inglise genetic drift, random genetic drift, allelic drift) on geeni alleelide (ja mittegeensete geneetiliste markerite alleelsete variantide) sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades juhuvaliku tõttu.
Vaata Looduslik valik ja Geenitriiv
Geenivool
Geenivool ehk geenisiire (inglise gene flow) on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.
Vaata Looduslik valik ja Geenivool
Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.
Vaata Looduslik valik ja Geneetika
Genotüüp
retsessiivset geenivarianti (alleeli), mis määrab värvuse kui fenotüübilise tunnuse Genotüüp (inglise genotype) on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi.
Vaata Looduslik valik ja Genotüüp
James Mark Baldwin
James Mark Baldwin (1917) James Mark Baldwin (12. jaanuar 1861 Columbia, Lõuna-Carolina – 8. november 1934 Pariis) oli USA psühholoog.
Vaata Looduslik valik ja James Mark Baldwin
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Vaata Looduslik valik ja Keskkond
Kohasus
Kohasus (ka kohanemus, valikuväärtus, adaptiivväärtus, inglise keeles fitness) on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isendite hulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsioonis.
Vaata Looduslik valik ja Kohasus
Konkurents (bioloogia)
Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp koosluses, mille korral mõju on vastastikku negatiivne.
Vaata Looduslik valik ja Konkurents (bioloogia)
Liigiteke
Liigiteke ehk spetsiatsioon on evolutsiooniprotsess, mille tulemusena tekivad uued liigid.
Vaata Looduslik valik ja Liigiteke
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Looduslik valik ja Liik (bioloogia)
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Vaata Looduslik valik ja Mutatsioon
Neodarvinism
Neodarvinism on evolutsiooniõpetus, mis põhineb ühel osal Charles Darwini evolutsioonikäsitlusest.
Vaata Looduslik valik ja Neodarvinism
Nomogenees
Nomogenees on reeglipäraselt toimuv evolutsioon.
Vaata Looduslik valik ja Nomogenees
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Looduslik valik ja Organism
Paljunemine
Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.
Vaata Looduslik valik ja Paljunemine
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Vaata Looduslik valik ja Populatsioon
Ristumine
Lõik AB ristub lõiguga CD Geomeetrias nimetatakse ristumiseks kahe joone omadust lõikuda täisnurga all.
Vaata Looduslik valik ja Ristumine
Sünteetiline evolutsiooniteooria
Sünteetiline evolutsiooniteooria on bioloogias 1930.
Vaata Looduslik valik ja Sünteetiline evolutsiooniteooria
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Vaata Looduslik valik ja Seletus
Suguline sigimine
Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.
Vaata Looduslik valik ja Suguline sigimine
Suguline valik
Suguline valik on liigisisene valik, mis toimib kehalistele tunnustele ning tekib ühe sugupoole esindajate paljunemisedukuse varieeruvuse tõttu.
Vaata Looduslik valik ja Suguline valik
Sugutu paljunemine
helviksammaltaimel: näha on rakkude pooldumine Sugutu sigimine (ka sootu, aseksuaalne ja mittesuguline paljunemine/sigimine) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist.
Vaata Looduslik valik ja Sugutu paljunemine
Teisesed sootunnused
Teisesed sootunnused ehk teisesed sugutunnused ehk sekundaarsed sootunnused ehk sekundaarsed sugutunnused on suguküpsete loomade (kaasa arvatud inimese) välised morfoloogilised soospetsiifilised tunnused, mis pole vahetult seotud suguelundkonnaga (erinevalt esmastest sootunnustest, milleks on näiteks munasari, emakas, munand, suguti).
Vaata Looduslik valik ja Teisesed sootunnused
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Vaata Looduslik valik ja Transkriptsioon (geneetika)
Tunnus
Tunnus (inglise keeles feature, saksa keeles Merkmal) ehk erijoon, ka karakteristik (saksa keeles Charakteristikum) on äratuntav ja iseloomulik omadus, mille alusel saab entiteete või entiteetide klasse omavahel võrrelda ja üksteisest eristada.
Vaata Looduslik valik ja Tunnus
Valik
Valik on protsess, mille käigus subjekt otsustab ühe võimaluse kasuks vähemalt kahe seast.
Vaata Looduslik valik ja Valik
Vaata ka
Charles Darwin
- 1851. aasta maailmanäitus
- Alfred Russel Wallace
- Beagle (laev)
- Charles Darwin
- Darvinism
- Endless Forms Most Beautiful
- James Hutton
- Looduslik valik
- Pangenees
- Robert FitzRoy
- Thomas Huxley
- Thomas Robert Malthus
Tuntud ka kui Loomulik valik.