21 suhted: Elektrilaeng, Elektriväli, Elektrivälja tugevus, Elektrodünaamika, Elektromagnetism, Faraday seadus, Halli efekt, Hendrik Lorentz, Holland, Jõud, Kiirus, Kulon, Laeng, Magnetiline induktsioon, Magnetväli, Meeter, Njuuton, Sekund, Tesla, Vasaku käe reegel, Volt.
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: Lorentzi jõud ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Uus!!: Lorentzi jõud ja Elektriväli · Näe rohkem »
Elektrivälja tugevus
Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis väljendab elektrivälja võimet avaldada väljapunkti asetatud elektrilaengule jõudu.
Uus!!: Lorentzi jõud ja Elektrivälja tugevus · Näe rohkem »
Elektrodünaamika
Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.
Uus!!: Lorentzi jõud ja Elektrodünaamika · Näe rohkem »
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Lorentzi jõud ja Elektromagnetism · Näe rohkem »
Faraday seadus
Faraday seadus ehk elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus ehk Faraday-Maxwelli-Lenzi seadus on seaduspärasus, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.
Uus!!: Lorentzi jõud ja Faraday seadus · Näe rohkem »
Halli efekt
Halli efekti selgituseks: ''B'' ‒ magnetiline induktsioon; ''I'' ‒ elektrivool; ''U''H ‒ Halli pinge, mis tekib magnetvälja ja voolu koosmõjul Halli efekt on niisugune füüsikaline nähtus, mille korral elektrijuhis, mis paikneb püsivas magnetväljas ja mida läbib elektrivool, tekib elektriväli, kusjuures selle elektrivälja suund on risti magnetvälja suunaga ja ka juhti läbiva voolu suunaga. Selle elektrivälja põhjustatud potentsiaalide vahet nimetatakse Halli pingeks UH ja seda väljendab valem kus I on juhti läbiv vool, B ‒ magnetiline induktsioon, d ‒ juhi paksus ja AH ‒ Halli konstant, mis on pöördvõrdeline vabade laengukandjate tihedusega elektrijuhis.
Uus!!: Lorentzi jõud ja Halli efekt · Näe rohkem »
Hendrik Lorentz
… Hendrik Antoon Lorentz (18. juuli 1853 Arnhem – 4. veebruar 1928 Haarlem) oli hollandi füüsik.
Uus!!: Lorentzi jõud ja Hendrik Lorentz · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Lorentzi jõud ja Holland · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Lorentzi jõud ja Jõud · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Lorentzi jõud ja Kiirus · Näe rohkem »
Kulon
Kulon (tähis C) on elektrilaengu mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI).
Uus!!: Lorentzi jõud ja Kulon · Näe rohkem »
Laeng
Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakest ja on selle kõigis vastastikmõjudes jääv suurus.
Uus!!: Lorentzi jõud ja Laeng · Näe rohkem »
Magnetiline induktsioon
Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon (ingl magnetic induction) on vektorsuurus, mis väljendab magnetväljas liikuvale elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu.
Uus!!: Lorentzi jõud ja Magnetiline induktsioon · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Lorentzi jõud ja Magnetväli · Näe rohkem »
Meeter
Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel. 1 meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi (s) jooksul: kus.
Uus!!: Lorentzi jõud ja Meeter · Näe rohkem »
Njuuton
Njuuton (tähis N) on jõu mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Lorentzi jõud ja Njuuton · Näe rohkem »
Sekund
Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.
Uus!!: Lorentzi jõud ja Sekund · Näe rohkem »
Tesla
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Lorentzi jõud ja Tesla · Näe rohkem »
Vasaku käe reegel
Kolme sõrme juhis: kui nimetissõrm näitab magnetvälja B suunda ja keskmine sõrm voolu I suunda, siis nätab pöial jõu F (või liikumise) suunda Ampère'i vasaku käe reegel Vasaku käe reegel on elektriõpetuses mnemotehniline juhis, mis määrab magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjuva jõu suuna.
Uus!!: Lorentzi jõud ja Vasaku käe reegel · Näe rohkem »
Volt
Volt (tähis V) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) elektromotoorjõu, elektrilise potentsiaali ja pinge mõõtühik.
Uus!!: Lorentzi jõud ja Volt · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Lorentzi seadus, Lorenzi jõud.