Kiiremini kui brauser!
27 suhted: Baieri hertsog, Baieri kuningas, Doktorikraad, Euro, Euroopa, Ingolstadt, Ingolstadti ülikool, Johannes Paulus II, Landshut, Max Planck, Maximilian I Joseph, München, Naine, Nobeli auhind, Otto Hahn, Saksa keel, Saksamaa, Thomas Mann, Universität der Bundeswehr München, Werner Heisenberg, Wilhelm Röntgen, 1472, 1800, 1826, 19. sajand, 1903, 1918.
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Uus!!: Müncheni ülikool ja Baieri hertsog · Näe rohkem »
Baieri kuningas
Baieri kuningas oli Baieri kuningriigi valitseja tiitel kuningriigi loomisest 1806.
Uus!!: Müncheni ülikool ja Baieri kuningas · Näe rohkem »
Doktorikraad
Doktorikraad on kõrgeim teaduskraad paljudes riikides, sealhulgas Eestis.
Uus!!: Müncheni ülikool ja Doktorikraad · Näe rohkem »
Euro
Euro sümbol 100 & 200 (trükitud 2019. aastal) Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.
Uus!!: Müncheni ülikool ja Euro · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Müncheni ülikool ja Euroopa · Näe rohkem »
Ingolstadt
Ingolstadt on linn Saksamaal Baieri liidumaal.
Uus!!: Müncheni ülikool ja Ingolstadt · Näe rohkem »
Ingolstadti ülikool
Ülikooli pitsat Ingolstadti ülikool (saksa keeles Universität Ingolstadt) oli ülikool Saksamaal Ingolstadtis.
Uus!!: Müncheni ülikool ja Ingolstadti ülikool · Näe rohkem »
Johannes Paulus II
Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst. Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek. Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) kolmelapselise pere noorima lapsena. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks. Johannes Paulus II sünnikodu Wadowices Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel. 1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Żywy Różaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944. 11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeris kardinal Adam Sapieha ta alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa. Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele. Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat. Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil. Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt. Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI. Karol Wojtyła 1929. aastal.
Uus!!: Müncheni ülikool ja Johannes Paulus II · Näe rohkem »
Landshut
Landshut on linn Saksamaal Baieri liidumaal, Alam-Baieri keskus.
Uus!!: Müncheni ülikool ja Landshut · Näe rohkem »
Max Planck
Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.
Uus!!: Müncheni ülikool ja Max Planck · Näe rohkem »
Maximilian I Joseph
Maximilian I Joseph (Maximilian Maria Michael Johann Baptist Franz de Paula Joseph Kaspar Ignatius Nepomuk; 27. mai 1756 – 13. oktoober 1825) oli Baieri esimene kuningas 1806–1825.
Uus!!: Müncheni ülikool ja Maximilian I Joseph · Näe rohkem »
München
München on linn Saksamaal, Baieri liidumaa pealinn.
Uus!!: Müncheni ülikool ja München · Näe rohkem »
Naine
Naissoo sümbol on ka Veenuse sümbol Naine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi).
Uus!!: Müncheni ülikool ja Naine · Näe rohkem »
Nobeli auhind
Nobeli auhinna medali lihtsustatud kujutis. Erik Lindbergi loodud medali tegelik kujundus on autorikaitse objekt. Video Jennifer Doudnale Nobeli medali üleandmisest Berkeleys 2020. aastal Nobeli auhind (ka Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind.
Uus!!: Müncheni ülikool ja Nobeli auhind · Näe rohkem »
Otto Hahn
Otto Emil Hahn (8. märts 1879 – 28. juuli 1968) oli saksa keemik ning tuumakeemia ja radioaktiivsuse uurimise teerajaja.
Uus!!: Müncheni ülikool ja Otto Hahn · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Müncheni ülikool ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Müncheni ülikool ja Saksamaa · Näe rohkem »
Thomas Mann
Thomas Mann Paul Thomas Mann (6. juuni 1875 Lübeck – 12. august 1955 Kilchberg Zürichi lähedal) oli saksa kirjanik.
Uus!!: Müncheni ülikool ja Thomas Mann · Näe rohkem »
Universität der Bundeswehr München
Universität der Bundeswehr München (Bundeswehri Müncheni ülikool) on üks Saksamaa kahest sõjaväe (Bundeswehr) ülikoolist.
Uus!!: Müncheni ülikool ja Universität der Bundeswehr München · Näe rohkem »
Werner Heisenberg
Werner Heisenberg Werner Karl Heisenberg (5. detsember 1901 Würzburg – 1. veebruar 1976 München) oli saksa füüsik.
Uus!!: Müncheni ülikool ja Werner Heisenberg · Näe rohkem »
Wilhelm Röntgen
Wilhelm Conrad Röntgen (27. märts 1845 Lennep, Nordrhein-Westfalen – 10. veebruar 1923 München) oli saksa füüsik.
Uus!!: Müncheni ülikool ja Wilhelm Röntgen · Näe rohkem »
1472
1472.
Uus!!: Müncheni ülikool ja 1472 · Näe rohkem »
1800
1800.
Uus!!: Müncheni ülikool ja 1800 · Näe rohkem »
1826
1826.
Uus!!: Müncheni ülikool ja 1826 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Müncheni ülikool ja 19. sajand · Näe rohkem »
1903
1903.
Uus!!: Müncheni ülikool ja 1903 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Müncheni ülikool ja 1918 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Ludwig Maximiliani ülikool Münchenis, Ludwig Maximiliani Ülikool Münchenis, Ludwig-Maximilians-Universität München, Müncheni Ludwig Maximiliani Ülikool, Müncheni Ludwig-Maximiliani nimeline ülikool, Müncheni Ludwigi-Maximiliani Ülikool, Müncheni Ülikool.
