Kiiremini kui brauser!
17 suhted: Afrikaani keel, Alamsaksa keel, Baieri keel, Flaami keel, Friisi keel, Germaani keeled, Hollandi keel, Idagermaani keeled, Inglise keel, Jidiši keel, Kesksaksa keel, Läänegermaani keeled, Letseburgi keel, Põhjagermaani keeled, Ruunid, Saksa keel, Suur rahvasterändamine.
Afrikaani keel
Afrikaani keel (ka buuri keel, omanimetus Afrikaans) on hollandi keelest (17. sajandi uushollandi keelest) 17.–18. sajandil arenenud läänegermaani keel.
Uus!!: Läänegermaani keeled ja Afrikaani keel · Näe rohkem »
Alamsaksa keel
Alamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel.
Uus!!: Läänegermaani keeled ja Alamsaksa keel · Näe rohkem »
Baieri keel
Baieri keel (omanimetus Boarisch, saksa keeles Bairisch; ungari keeles bajor) on läänegermaani keelepiirkonda kuuluv keel, mida kõneleb suur osa Baierimaast, enamik Austriast ja Lõuna-Tiroolist (Itaalia).
Uus!!: Läänegermaani keeled ja Baieri keel · Näe rohkem »
Flaami keel
Flaami keele all võidakse silmas pidada.
Uus!!: Läänegermaani keeled ja Flaami keel · Näe rohkem »
Friisi keel
Idafriisi keel Friisi keel kuulub läänegermaani keelte inglise-friisi alarühma.
Uus!!: Läänegermaani keeled ja Friisi keel · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Läänegermaani keeled ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Hollandi keel
Hollandi keel (hollandi keeles Nederlands) on indoeuroopa keelte germaani rühma läänegermaani alamrühma kuuluv keel.
Uus!!: Läänegermaani keeled ja Hollandi keel · Näe rohkem »
Idagermaani keeled
Idagermaani hõimude poolt hõivatud alad umbes ajavahemikus 100 aastat eKr ja 300 aastat pKr Idagermaani keeled on väljasurnud germaani keelte haru.
Uus!!: Läänegermaani keeled ja Idagermaani keeled · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Läänegermaani keeled ja Inglise keel · Näe rohkem »
Jidiši keel
Jidiši keele dialektid Euroopas 15.-19. sajandil Jidiši keel ehk jidiš (ka juudi keel) on Aškenazi juutide keel, mis kuulub germaani keelte hulka.
Uus!!: Läänegermaani keeled ja Jidiši keel · Näe rohkem »
Kesksaksa keel
Kesksaksa keele murded Kesksaksa keel (saksa keeles Mitteldeutsch, mitteldeutsche Dialekte või mitteldeutsche Mundarten) on rühm kõrgsaksa murdeid, mida räägitakse Reinimaalt läänes kuni Saksamaa endiste idapiirkondadeni.
Uus!!: Läänegermaani keeled ja Kesksaksa keel · Näe rohkem »
Läänegermaani keeled
ülemsaksa keel Läänegermaani keeled on kõige suurem germaani keelte haru.
Uus!!: Läänegermaani keeled ja Läänegermaani keeled · Näe rohkem »
Letseburgi keel
Moseli frangi murde levila Letseburgi keel (omanimetus Lëtzebuergesch; inglise keeles Luxembourgish; vahel eesti keeles ka "luksemburgi keel") on peamiselt Luksemburgis kõneldav läänegermaani keel.
Uus!!: Läänegermaani keeled ja Letseburgi keel · Näe rohkem »
Põhjagermaani keeled
norni keel''†'' Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja väljasurnud idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust.
Uus!!: Läänegermaani keeled ja Põhjagermaani keeled · Näe rohkem »
Ruunid
frantsisklaste kloostri müürist, pärineb 11. sajandist ja kannab kirja "Tägn ja Gunnar püstitasid selle kirja Väderile, tema vennale". Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul.
Uus!!: Läänegermaani keeled ja Ruunid · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Läänegermaani keeled ja Saksa keel · Näe rohkem »
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Uus!!: Läänegermaani keeled ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »
