Sisukord
53 suhted: Ajutine Valitsus (Venemaa), Autonoomne Eestimaa kubermang, Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta, Eesti Maavalitsus, Eesti Vabariigi põhiseadus (1934), Eestimaa kubermang, Eestimaa Maapäev, Harju maakond, Harju maavalitsus, Hiiu maavalitsus, Ida-Viru maavalitsus, Järva maakond, Järva maavalitsus, Jõgeva maavalitsus, Kohalik omavalitsus, Kohtu- ja Siseministeerium, Kuressaare kreis, Lääne maakond, Lääne maavalitsus, Lääne-Viru maavalitsus, Liivimaa kubermang, Linnavanem, Maakond, Maakonnalinn, Maavanem, Omavalitsusüksus, Pärnu kreis, Pärnu maakond, Pärnu maavalitsus, Põlva maavalitsus, Petserimaa, Rapla maavalitsus, Saare maakond, Saare maavalitsus, Seadusandlik võim, Tartu kreis, Tartu maakond, Tartu maavalitsus, Täidesaatev võim, Vald, Valga maakond, Valga maavalitsus, Vallavanem, Võru kreis, Võru maakond, Võru maavalitsus, Viljandi kreis, Viljandi maakond, Viljandi maavalitsus, Viru maakond, ... Laienda indeks (3 rohkem) »
Ajutine Valitsus (Venemaa)
Venemaa Ajutine Valitsus oli Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917.
Vaata Maavalitsus ja Ajutine Valitsus (Venemaa)
Autonoomne Eestimaa kubermang
Autonoomne Eestimaa kubermang oli 1917.
Vaata Maavalitsus ja Autonoomne Eestimaa kubermang
Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta
Vene Ajutise Valitsuse otsus Eestimaa kubermangu valitsemiskorrast (eesti keeles) Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta oli Vene Ajutise Valitsuse 12. aprillil (vkj 30. märtsil) 1917 vastuvõetud määrus, mis muutis Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piire ning uuendas senist kubermangu ja kohaliku omavalitsuse valitsemiskorda Eestimaa kubermangus, andes viimasele suhtelise autonoomia võrreldes varasema olukorra ja Vene riigi teiste piirkondadega, muu hulgas anti Eestimaa alal elavatele naistele esimest korda valimisõigus.
Eesti Maavalitsus
Eesti Maavalitsus (Eesti Ajutine Maavalitsus) oli Autonoomse Eestimaa kubermangu täidesaatev organ 2. augustist 1917 kuni 24. veebruarini 1918.
Vaata Maavalitsus ja Eesti Maavalitsus
Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)
Eesti Vabariigi põhiseadus oli Eesti Vabariigi teine põhiseadus.
Vaata Maavalitsus ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Maavalitsus ja Eestimaa kubermang
Eestimaa Maapäev
Eestimaa Maapäev, ka Eestimaa Rüütelkonna Maapäev (saksa keeles Landtag der Estländischen Ritterschaft), oli 16.–17.
Vaata Maavalitsus ja Eestimaa Maapäev
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Vaata Maavalitsus ja Harju maakond
Harju maavalitsus
Harju maavalitsus oli riigiasutus, mis asus Tallinnas aadressil Roosikrantsi tänav 12.
Vaata Maavalitsus ja Harju maavalitsus
Hiiu maavalitsus
Hiiu maavalitsus oli Hiiu maavanemat teenindav riigiasutus, mis asus Kärdlas aadressil Leigri väljak 5.
Vaata Maavalitsus ja Hiiu maavalitsus
Ida-Viru maavalitsus
Ida-Viru maavalitsus oli Ida-Viru maavanema valitsusasutuseks Ida-Viru maakonnas.
Vaata Maavalitsus ja Ida-Viru maavalitsus
Järva maakond
Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Maavalitsus ja Järva maakond
Järva maavalitsus
Järva Maavalitsus oli Järva maavanemat teenindav riigiasutus, mis asub Paides.
Vaata Maavalitsus ja Järva maavalitsus
Jõgeva maavalitsus
Jõgeva maavalitsus oli Jõgeva maavanemat teenindav riigiasutus, mis asus Jõgeval aadressil Suur 3.
Vaata Maavalitsus ja Jõgeva maavalitsus
Kohalik omavalitsus
Kohalik omavalitsus (lühend KOV) on kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.
Vaata Maavalitsus ja Kohalik omavalitsus
Kohtu- ja Siseministeerium
Kohtu- ja Siseministeerium oli üks Eesti ministeeriumeid, aastatel 1929–1934.
Vaata Maavalitsus ja Kohtu- ja Siseministeerium
Kuressaare kreis
Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Vaata Maavalitsus ja Kuressaare kreis
Lääne maakond
Lääne maakond ehk Läänemaa on 1. järgu haldusüksus Eesti lääneosas.
Vaata Maavalitsus ja Lääne maakond
Lääne maavalitsus
Lääne maavalitsus oli Lääne maavanemat teenindav riigiasutus, mis asus Haapsalus aadressil Lahe tänav 8.
Vaata Maavalitsus ja Lääne maavalitsus
Lääne-Viru maavalitsus
Lääne-Viru Maavalitsus oli Lääne-Viru maavanemat teenindav riigiasutus, mis asus Rakveres aadressil F. R. Kreutzwaldi tänav 5.
Vaata Maavalitsus ja Lääne-Viru maavalitsus
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Maavalitsus ja Liivimaa kubermang
Linnavanem
Linnavanem (saksa der Stadtälteste) on linnavalitsuse juht või liige väikelinnas või rae koosseisu mittekuuluv kogukonnavanem.
Vaata Maavalitsus ja Linnavanem
Maakond
Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.
Vaata Maavalitsus ja Maakond
Maakonnalinn
Maakonnalinn on maakonna keskne asula.
Vaata Maavalitsus ja Maakonnalinn
Maavanem
Maavanem on riigi esindaja 1. järgu haldusüksuses mitmes riigis.
Vaata Maavalitsus ja Maavanem
Omavalitsusüksus
Omavalitsusüksus ehk kohaliku omavalitsuse üksus (ka: kohalik omavalitsusüksus) on territoriaalüksus, mille piires teostatakse kohalikku omavalitsust.
Vaata Maavalitsus ja Omavalitsusüksus
Pärnu kreis
Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.
Vaata Maavalitsus ja Pärnu kreis
Pärnu maakond
Pärnu maakond ehk Pärnumaa on Eesti 1. järgu haldusüksus.
Vaata Maavalitsus ja Pärnu maakond
Pärnu maavalitsus
Pärnu maavalitsus oli Pärnu maavanemat teenindav riigiasutus, mis asus Pärnus aadressil Akadeemia tänav 2.
Vaata Maavalitsus ja Pärnu maavalitsus
Põlva maavalitsus
Põlva maavalitsus oli Põlva maavanemat teenindav riigiasutus, mis asus Põlvas aadressil Kesk tänav 20.
Vaata Maavalitsus ja Põlva maavalitsus
Petserimaa
Petserimaa, ka Petseri maakond oli Eesti maakond aastail 1920–1944, maakonnalinn oli Petseri.
Vaata Maavalitsus ja Petserimaa
Rapla maavalitsus
Rapla maavalitsus oli Rapla maavanemat teenindav riigiasutus.
Vaata Maavalitsus ja Rapla maavalitsus
Saare maakond
Saare maakond ehk Saaremaa on 1. järgu haldusüksus Lääne-Eestis.
Vaata Maavalitsus ja Saare maakond
Saare maavalitsus
Saare maavalitsus oli Saare maavanemat teenindav riigiasutus, mis asus Kuressaares aadressil Lossi tänav 1.
Vaata Maavalitsus ja Saare maavalitsus
Seadusandlik võim
Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta.
Vaata Maavalitsus ja Seadusandlik võim
Tartu kreis
Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.
Vaata Maavalitsus ja Tartu kreis
Tartu maakond
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Maavalitsus ja Tartu maakond
Tartu maavalitsus
Tartu maavalitsus oli Tartu maavanemat teenindav riigiasutus.
Vaata Maavalitsus ja Tartu maavalitsus
Täidesaatev võim
Täidesaatev võim on võimude lahususes seadusandliku ja kohtuvõimu kõrval üks kolmest võimust.
Vaata Maavalitsus ja Täidesaatev võim
Vald
Eestis on vald 2. järgu haldusüksuse ja ühtlasi madalaimat järku haldusüksuse tüüp.
Vaata Maavalitsus ja Vald
Valga maakond
Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Maavalitsus ja Valga maakond
Valga maavalitsus
Valga maavalitsus oli Valga maavanemat teenindav riigiasutus, mis asus Valgas aadressil Kesk tänav 12.
Vaata Maavalitsus ja Valga maavalitsus
Vallavanem
Vallavanem (vanasti kogukonnatalitaja ja vallatalitaja) on valla kõrgeim ametiisik Eestis.
Vaata Maavalitsus ja Vallavanem
Võru kreis
Võru kreis (saksa keeles Der Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
Vaata Maavalitsus ja Võru kreis
Võru maakond
Võru maakond ehk Võrumaa (võru keeles Võro maakund, Võromaa) on 1. järgu haldusüksus Eesti kaguosas.
Vaata Maavalitsus ja Võru maakond
Võru maavalitsus
Võru maavalitsus oli Võru maavanemat teenindav riigiasutus, mis asus Võrus aadressil Jüri tänav 12.
Vaata Maavalitsus ja Võru maavalitsus
Viljandi kreis
Viljandi kreis (saksa keeles Der Fellinsche Kreis, vene keeles Феллинский уезд) oli Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus Lõuna-Eestis Viljandimaal aastatel 1783–1796 ja 1888–1917.
Vaata Maavalitsus ja Viljandi kreis
Viljandi maakond
Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas.
Vaata Maavalitsus ja Viljandi maakond
Viljandi maavalitsus
Viljandi maavalitsus oli Viljandi maavanemat teenindav riigiasutus, mis asus Viljandis endises Eesti Panga Viljandi osakonna hoones aadressil Vabaduse plats 2.
Vaata Maavalitsus ja Viljandi maavalitsus
Viru maakond
Viru maakond oli Eesti Vabariigi ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Maavalitsus ja Viru maakond
Volikogu
Volikogu on Eestis.
Vaata Maavalitsus ja Volikogu
1. mai
1.
Vaata Maavalitsus ja 1. mai
2018
2018.
Vaata Maavalitsus ja 2018
Tuntud ka kui Maavalitsused.