Kiiremini kui brauser!
56 suhted: Anund Jakob, Edward Usutunnistaja, Eirik II, Ethelred II, Göta jõgi, Hardeknud, Hedeby, Heimskringla, Hel, Inglismaa, Jaroslav Tark, Jüütimaa, Jomsborg, Jomsviikingid, Karl Suur, Katoliiklus, Kiievi-Vene, Knud Suur, Kreeka keel, Läänemeri, Närke, Nidarosi toomkirik, Norra, Norra keel, Norra kuningas, Olav II Haraldsson, Põhjamere impeerium, Sigtuna, Sjælland, Skåne maakond, Snorri Sturluson, Soome laht, Staraja Ladoga, Stiklestadi lahing, Taani, Taani keel, Taani kuningas, Trääl, Trondheim, Ulvhild, Vanapõhja keel, Vanavene keel, Värmland, Veliki Novgorod, Vendid, 1024, 1028, 1030, 1031, 1035, ..., 1040, 1042, 1043, 1047, 1280, 25. oktoober. Laienda indeks (6 rohkem) »
Anund Jakob
Kuningas Anund Jakobi jaoks Sigtunas löödud münt "Kuningas Ane kivi" 1920. aastatel Anund Jakob oli Rootsi kuningas 1022.
Uus!!: Magnus Hea ja Anund Jakob · Näe rohkem »
Edward Usutunnistaja
Bayeux vaibal Edward Usutunnistaja (inglise keeles ka Edward the Confessor ja Eadweard III) (umbes 1003/1005 – 4. jaanuaril 1066) oli Inglismaa kuningas alates 8. juunist 1042 kuni oma surmani.
Uus!!: Magnus Hea ja Edward Usutunnistaja · Näe rohkem »
Eirik II
Eirik II Eirik II (ka Eirik Magnusson; 1268 – 15. juuli 1299) oli Norra kuningas aastail 1280–1299.
Uus!!: Magnus Hea ja Eirik II · Näe rohkem »
Ethelred II
Ethelred II Ethelred II ehk Ethelred the Unready (ka Aethelred, vanainglise Æþelred Unræd; umbes 968 – 23. aprill 1016) oli Inglismaa kuningas aastatel 978–1013 ja 1014–1016.
Uus!!: Magnus Hea ja Ethelred II · Näe rohkem »
Göta jõgi
Göta jõe asukohakaart Göta (rootsi Göta älv) on jõgi Euroopas Rootsis.
Uus!!: Magnus Hea ja Göta jõgi · Näe rohkem »
Hardeknud
Hardeknudi kujutis 14. sajandi miniatuuril Hardeknud (taani Knud III Hardeknud, inglise Canute II Hardy või Harthacanute; umbes 1018 – 8. juuni 1042) oli Knud Suure poeg ning Taani kuningas 1035–1042 ja Inglise kuningas 1035–1037 ning 1040–1042.
Uus!!: Magnus Hea ja Hardeknud · Näe rohkem »
Hedeby
Hedeby linna kaitsevall Hedeby ehk Haithabu ('nõmmelinn') oli linn viikingiaegses Taanis, praegusel Saksamaa territooriumil Schleswig-Holsteini liidumaal Schleswigi linna lähedal Schlei lahe kaldal.
Uus!!: Magnus Hea ja Hedeby · Näe rohkem »
Heimskringla
Lehekülg Eggertsoni "Heimskringla" koopiast "Heimskringla" ('maa ring', 'maailmasõõr') on tuntuim Põhjala kuningasaagade kogu.
Uus!!: Magnus Hea ja Heimskringla · Näe rohkem »
Hel
Hel oli germaani mütoloogias jumal Loki ja härmahiiutar Angrboda pooleldi mädanev tütar.
Uus!!: Magnus Hea ja Hel · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Magnus Hea ja Inglismaa · Näe rohkem »
Jaroslav Tark
Jaroslav Tark ehk Jaroslav Vladimirovitš ehk Jaroslav I (arvatavasti 978 – 20. veebruar 1054); ukraina keeles Ярослав Володимирович Мудрий, vene keeles Ярослав Владимирович Мудрый, Skandinaavia allikais Jarisleif või Jarisleifr Valdamarsson) oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja, kes oli aastatel 987–1010 Rostovi vürst, 1010–1036 Novgorodi vürst, 1016–1018 ja 1019–1054 Kiievi suurvürst. Ehkki Jaroslavi tarkust kroonikates korduvalt kiideti, ei pärine liignimi Tark vürsti eluajast. Selle andis Jaroslavile alles 19. sajandil vene ajaloolane Nikolai Karamzin, et eristada teda teistest Jaroslav Vladimirovitši nimelistest vürstidest. Kiievi-Vene 1015–1113.
Uus!!: Magnus Hea ja Jaroslav Tark · Näe rohkem »
Jüütimaa
Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.
Uus!!: Magnus Hea ja Jüütimaa · Näe rohkem »
Jomsborg
Harald Sinihamba mälestusele Jomsborg või Jómsborg (saksa keeles ka Jomsburg) oli poollegendaarne 960.
Uus!!: Magnus Hea ja Jomsborg · Näe rohkem »
Jomsviikingid
Gerhard Munthe teos "Torm Hjørungavågis" Jomsviikingid rahetormi ajal Hjörungavágri lahingus võitlemas Jomsviikingid olid 10.–11.
Uus!!: Magnus Hea ja Jomsviikingid · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Magnus Hea ja Karl Suur · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Magnus Hea ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Magnus Hea ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Knud Suur
Knut Suur ehk Knud II, ka Knud Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.
Uus!!: Magnus Hea ja Knud Suur · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Magnus Hea ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Magnus Hea ja Läänemeri · Näe rohkem »
Närke
Närke asukoht Närke on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Kesk-Rootsis Svealandis.
Uus!!: Magnus Hea ja Närke · Näe rohkem »
Nidarosi toomkirik
Nidarosi toomkirik (ka Nidarosi katedraal, Trondheimi toomkirik või Trondheimi katedraal; norra keeles Nidarosdomen) on kirik Norras Trondheimis.
Uus!!: Magnus Hea ja Nidarosi toomkirik · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Magnus Hea ja Norra · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Magnus Hea ja Norra keel · Näe rohkem »
Norra kuningas
Norra kuninga lipp Kuningakoja vapi kujutis 1905. aasta maalil Norra kuningas on Norra riigipea.
Uus!!: Magnus Hea ja Norra kuningas · Näe rohkem »
Olav II Haraldsson
Olav Haraldsson. Keskaegne puuskulptuur. Överselö kirik Mälareni järve Selaöni saarel Rootsis Olav II Haraldsson (oma eluajal tuntud kui Olav Paks (Olav Digre) ja pärast pühakuks kuulutamist püha Olav; 995–29. juuli 1030) oli Norra kuningas aastatel 1015–1028.
Uus!!: Magnus Hea ja Olav II Haraldsson · Näe rohkem »
Põhjamere impeerium
Põhjamere impeerium on nimi, millega harilikult tähistatakse Knud Suure kui Inglismaa, Taani, Norra ja osa tänase Rootsi kuninga ajaloolist ühendatud kuningriiki aastatel 1016–1035.
Uus!!: Magnus Hea ja Põhjamere impeerium · Näe rohkem »
Sigtuna
Sigtuna on linn Rootsis Stockholmi läänis Sigtuna vallas, Stockholmi ja Uppsala vahel.
Uus!!: Magnus Hea ja Sigtuna · Näe rohkem »
Sjælland
Sjælland on Taani suurim saar.
Uus!!: Magnus Hea ja Sjælland · Näe rohkem »
Skåne maakond
Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.
Uus!!: Magnus Hea ja Skåne maakond · Näe rohkem »
Snorri Sturluson
Lehekülg Heimskringla käsikirjast Snorri Sturluson (islandi keeles Snorri Sturluson, norra keeles Snorre Sturlason, rootsi ja taani keeles ka Snorre Sturlasson) (1178 või 1179 – 23. september 1241) oli Islandi ajaloolane, luuletaja ja poliitik.
Uus!!: Magnus Hea ja Snorri Sturluson · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Magnus Hea ja Soome laht · Näe rohkem »
Staraja Ladoga
Staraja Ladoga (vene Старая Ладога ('vana Ladoga')) on küla Venemaa Leningradi oblasti Volhovi rajoonis.
Uus!!: Magnus Hea ja Staraja Ladoga · Näe rohkem »
Stiklestadi lahing
Stiklestadi lahing Stiklestadi lahing (norra Stiklarstaðir) toimus 29. juulil 1030 Stiklestadis (tänapäeva Verstadi vallas).
Uus!!: Magnus Hea ja Stiklestadi lahing · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Magnus Hea ja Taani · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Magnus Hea ja Taani keel · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Magnus Hea ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Trääl
Trääl (vanapõhja keeles þræll, norra keeles trell, taani keeles træl)Junius P Rodriguez, Ph.D..
Uus!!: Magnus Hea ja Trääl · Näe rohkem »
Trondheim
Trondheim (ka Trondhjem, keskajal Nidaros) on linn Norras Trøndelagi maakonnas, endise Sør-Trøndelagi maakonna keskus.
Uus!!: Magnus Hea ja Trondheim · Näe rohkem »
Ulvhild
Ulvhild (1090ndad–1148) oli Rootsi konsort-kuninganna, keda tuntakse kui keskaegse Skandinaavia femme fatale`t.
Uus!!: Magnus Hea ja Ulvhild · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Magnus Hea ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
Vanavene keel
Vanavene keel (vanavene keeles рѹсьскъ) oli idaslaavi keelte (vene, ukraina, valgevene ja russiini keele) eelkäija.
Uus!!: Magnus Hea ja Vanavene keel · Näe rohkem »
Värmland
Värmlandi asukoht Värmland on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Kesk-Rootsis Svealandis.
Uus!!: Magnus Hea ja Värmland · Näe rohkem »
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Uus!!: Magnus Hea ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »
Vendid
obodriitide asualade piirid aastal 810 Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.
Uus!!: Magnus Hea ja Vendid · Näe rohkem »
1024
1024.
Uus!!: Magnus Hea ja 1024 · Näe rohkem »
1028
1028.
Uus!!: Magnus Hea ja 1028 · Näe rohkem »
1030
1030.
Uus!!: Magnus Hea ja 1030 · Näe rohkem »
1031
1031.
Uus!!: Magnus Hea ja 1031 · Näe rohkem »
1035
1035.
Uus!!: Magnus Hea ja 1035 · Näe rohkem »
1040
1040.
Uus!!: Magnus Hea ja 1040 · Näe rohkem »
1042
1042.
Uus!!: Magnus Hea ja 1042 · Näe rohkem »
1043
1043.
Uus!!: Magnus Hea ja 1043 · Näe rohkem »
1047
1047.
Uus!!: Magnus Hea ja 1047 · Näe rohkem »
1280
1280.
Uus!!: Magnus Hea ja 1280 · Näe rohkem »
25. oktoober
25.
Uus!!: Magnus Hea ja 25. oktoober · Näe rohkem »
