Sisukord
51 suhted: Haapsalu, Hapnik, Hüdraloomad, Hiiumaa, Kakandilised, Kalad, Kalamari, Karujärv, Küdema laht, Küljejoon, Keelikloomad, Kihelkonna, Kihnu, Kiiruimsed, Kirpvähilised, Koelmu, Läänemeri, Läti, Lõhelased, Lõhelised, Levila, Liik (bioloogia), Limused, Looduskaitse, Loomad, Mari, Mõrd, Merisiig, Narva, Narva jõgi, Niisk, Paelussid, Parasitism, Pärnu, Pärnu jõgi, Peipsi siig, Pidula, Populatsioon, Rääbis, Räim, Ränne, Ruhnu, Siig (perekond), Soome laht, Soomused, Sump, Vastne, Väike mudil, Väike väin, Vormsi, ... Laienda indeks (1 rohkem) »
Haapsalu
Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Lääne-Eestis, Lääne maakonna ja omavalitsusliku Haapsalu linna halduskeskus.
Vaata Merisiig ja Haapsalu
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Merisiig ja Hapnik
Hüdraloomad
Hüdraloomad (Hydrozoa) on ainuõõssete hõimkonda kuuluvate väga väikeste loomade klass.
Vaata Merisiig ja Hüdraloomad
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Vaata Merisiig ja Hiiumaa
Kakandilised
Kakandilised (Isopoda) on vähilaadsete alamhõimkonda kuuluv mitmepalgeline selts vähilisi.
Vaata Merisiig ja Kakandilised
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Vaata Merisiig ja Kalad
Kalamari
Eri lootestaadiumeis lõhe mari Kalamari on emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas.
Vaata Merisiig ja Kalamari
Karujärv
Karujärv (ka Saaremaa Karujärv, Järumetsa järv, Järvemetsa järv) on järv Saaremaal Saaremaa vallas, asub Kärla alevikust 4,5 km loodes.
Vaata Merisiig ja Karujärv
Küdema laht
Küdema laht on Saaremaa loodeosas Ninase ja Panga poolsaare vahel asuv laht.
Vaata Merisiig ja Küdema laht
Küljejoon
Küljejoon (ladina linea lateralis) on veeselgroogseil (sõõrsuudel, kaladel ja kahepaiksetel) piki kere külgi ja peas asetsev elund, mis tajub vee liikumise suunda ja tugevust ning tahketelt kehadelt peegelduvaid veevoole.
Vaata Merisiig ja Küljejoon
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Merisiig ja Keelikloomad
Kihelkonna
Kihelkonna on alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas 33 km kaugusel Kuressaarest Kihelkonna lahe ääres.
Vaata Merisiig ja Kihelkonna
Kihnu
Kihnu (kihnu keeles Kihnumua) on saar Liivi lahes.
Vaata Merisiig ja Kihnu
Kiiruimsed
Kiiruimsed ehk aktinopterüügid (Actinopterygii) on luukalade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Merisiig ja Kiiruimsed
Kirpvähilised
Kirpvähilised ehk amfipoodid (Amphipoda) on vähkide alamhõimkonda kuuluv selts.
Vaata Merisiig ja Kirpvähilised
Koelmu
Koelmu on mingi veekogu osa, mis on sobilik kalade kudemiseks.
Vaata Merisiig ja Koelmu
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Merisiig ja Läänemeri
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Merisiig ja Läti
Lõhelased
Lõhelased (Salmonidae) on luukalade sugukond.
Vaata Merisiig ja Lõhelased
Lõhelised
Lõhelised (Salmoniformes) on luukalade selts.
Vaata Merisiig ja Lõhelised
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Vaata Merisiig ja Levila
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Merisiig ja Liik (bioloogia)
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Vaata Merisiig ja Limused
Looduskaitse
Üheks looduskaitseliseks meetmeks on kaitsealade moodustamine. Kõnnu Suursoo jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala territooriumile. Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
Vaata Merisiig ja Looduskaitse
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Merisiig ja Loomad
Mari
punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.
Vaata Merisiig ja Mari
Mõrd
Mõrd on kase-, paju- või sarapuuvitstest punutud kalapüünis.
Vaata Merisiig ja Mõrd
Merisiig
Merisiig ehk siig (Coregonus lavaretus lavaretus L.) on kalaliik lõhelaste (Salmonidae) sugukonna siia perekonnast.
Vaata Merisiig ja Merisiig
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Vaata Merisiig ja Narva
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Vaata Merisiig ja Narva jõgi
Niisk
Niisk on isaskala (nimetatakse ka niisakala) päraku kaudu vette heidetav seemnesari seemnerakkudega.
Vaata Merisiig ja Niisk
Paelussid
Paelussid ehk tsestoodid (Cestoda; kreeka kestos 'pael') on lameusside hõimkonda kuuluv parasiitsete loomade klass.
Vaata Merisiig ja Paelussid
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Vaata Merisiig ja Parasitism
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Merisiig ja Pärnu
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.
Vaata Merisiig ja Pärnu jõgi
Peipsi siig
Peipsi siig ehk ihes (Coregonus lavaretus maraenoides) on lõhelaste sugukonda kuuluva merisiia alamliik.
Vaata Merisiig ja Peipsi siig
Pidula
Pidula on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas Pidula lahe ääres.
Vaata Merisiig ja Pidula
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Vaata Merisiig ja Populatsioon
Rääbis
Rääbis (Coregonus albula) on lõheliste seltsi kuuluv väike kala.
Vaata Merisiig ja Rääbis
Räim
Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.
Vaata Merisiig ja Räim
Ränne
Rändesaldo riigiti aastal 2008: positiivne (sinine), negatiivne (oranž), stabiilne (roheline) ja andmed puuduvad (hall) Ränne ehk migratsioon (ka rändamine) on püsiv elukoha vahetus.
Vaata Merisiig ja Ränne
Ruhnu
Ruhnu (rootsi ja saksa keeles Runö, rannarootsi keeles Ru:n (hääldus rũũn). Vaadatud 03.09.2020., soome keeles 19. sajandil Runosaari) on saar Liivi lahes.
Vaata Merisiig ja Ruhnu
Siig (perekond)
Siig (Coregonus) on lõhelaste sugukonda kuuluv perekond kalu.
Vaata Merisiig ja Siig (perekond)
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata Merisiig ja Soome laht
Soomused
Soomused on paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon.
Vaata Merisiig ja Soomused
Sump
Puulaudadest tehtud sump Sump on vette paigutatav ese veeasukate kasvatamiseks, elusalt hoidmiseks ja veoks.
Vaata Merisiig ja Sump
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Vaata Merisiig ja Vastne
Väike mudil
Väike mudil ehk väike mudilake (Pomatoschistus minutus) on väike ahvenaliste seltsi mudillaste sugukonda kuuluv kala.
Vaata Merisiig ja Väike mudil
Väike väin
Tamm üle Väikse väina Väike väin on väin Eesti lääneosas.
Vaata Merisiig ja Väike väin
Vormsi
Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.
Vaata Merisiig ja Vormsi
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Vaata Merisiig ja Zooplankton
Tuntud ka kui Coregonus lavaretus, Siig.