Kiiremini kui brauser!
52 suhted: Arheoloog, Arheoloogiline kultuur, Artefakt, Balti keeled, Doktoritöö, Etümoloogia, Etnonüüm, Guss, Hüdronüüm, Islam, Ivan Julm, Jordanes, Kaasan, Kääbas, Kljazma, Läti keel, Leedu keel, Leetopiss, Mari keel, Marid, Meštšera keel, Mokša jõgi, Mokša keel, Mordva keeled, Mordvalased, Moskva, Moskva jõgi, Moskva vürstiriik, Murom, Muromlased, Murrak, Nižni Novgorod, Oka, Penza kubermang, Permi keeled, PKr, Rjazan, Siberi khaaniriik, Soome-ugri keeled, Sura jõgi, Tambov, Tambovi kubermang, Tatarlased, Ungarlased, Uurali keeled, Uurali rahvad, Valgla, Vene keel, Veneetsia, Venelased, ..., Venemaa, Volga. Laienda indeks (2 rohkem) »
Arheoloog
Arheoloog väljakaevamistel Arheoloog on inimene, kelle kutseala on arheoloogia või kes tegeleb produktiivselt arheoloogiaga vabal ajal.
Uus!!: Meštšeralased ja Arheoloog · Näe rohkem »
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Uus!!: Meštšeralased ja Arheoloogiline kultuur · Näe rohkem »
Artefakt
Artefakt ehk tehis on inimeste tehtud või ümber kujundatud ese.
Uus!!: Meštšeralased ja Artefakt · Näe rohkem »
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Uus!!: Meštšeralased ja Balti keeled · Näe rohkem »
Doktoritöö
Doktoritöö ehk doktoriväitekiri ehk doktoridissertatsioon (inglise doctoral thesis või doctoral dissertation) on doktorikraadi taotlemiseks koostatav iseseisev uurimus või arenduslik töö, milles on esitatud konkreetse teadus- või eluvaldkonna olulise probleemi originaalne lahendus.
Uus!!: Meštšeralased ja Doktoritöö · Näe rohkem »
Etümoloogia
Etümoloogia (tuleneb vanakreeka sõnadest ἔτυμον ’tõde’, sõna algtähendus ning λόγος ’õpetus, sõna’) on keeleteaduse haru, milles uuritakse sõnade algupära, sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega.
Uus!!: Meštšeralased ja Etümoloogia · Näe rohkem »
Etnonüüm
Rahvanimetus ehk etnonüüm on rahva (etnose või subetnose) nimetus.
Uus!!: Meštšeralased ja Etnonüüm · Näe rohkem »
Guss
Guss on jõgi Venemaal Rjazani ja Vladimiri oblastis.
Uus!!: Meštšeralased ja Guss · Näe rohkem »
Hüdronüüm
Hüdronüüm on veeobjektide (jõgede, järvede, merede, lahtede, väinade jt) nimed.
Uus!!: Meštšeralased ja Hüdronüüm · Näe rohkem »
Islam
Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.
Uus!!: Meštšeralased ja Islam · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: Meštšeralased ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Jordanes
Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost. Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena Cassiodoruse mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu notarius ehk sekretär Rooma väikeses klientriigis Möösias, mis asus tänapäeva Põhja-Bulgaarias. Säilinud on teiste autorite, nt Prokopiose kirjutatud teoseid gootide hilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas hilisladina keeles, mitte klassikalises Cicero-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised. Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja daaklaste tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga Getae.
Uus!!: Meštšeralased ja Jordanes · Näe rohkem »
Kaasan
Kaasan on linn Venemaal, Tatarstani Vabariigi pealinn.
Uus!!: Meštšeralased ja Kaasan · Näe rohkem »
Kääbas
Matsi külas asuv kääbas Kääbas ehk kääbaskalme on kalmevorm, kus surnud on maetud liivast või mullast kuhjatiste alla või sisse.
Uus!!: Meštšeralased ja Kääbas · Näe rohkem »
Kljazma
Kljazma jõgi Kljazma Volga jõgikonnas Kljazma (vene Клязьма) on jõgi Venemaal Moskva, Nižni Novgorodi, Ivanovo ja Vladimiri oblastis.
Uus!!: Meštšeralased ja Kljazma · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Meštšeralased ja Läti keel · Näe rohkem »
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Uus!!: Meštšeralased ja Leedu keel · Näe rohkem »
Leetopiss
Laurentiuse leetopiss (''Лаврентьевская летопись'') Leetopiss (ajalookirjanduses ka letopiss, ebakorrektselt le(e)topis; kirikuslaavi keeles ле́топись või летописание) on vanavene kroonika, mis sisaldab mingi ajaloolise sündmuse kirjeldust.
Uus!!: Meštšeralased ja Leetopiss · Näe rohkem »
Mari keel
Mari keel (niidumari марий йылме; mäemari мары йӹлмӹ) on maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel.
Uus!!: Meštšeralased ja Mari keel · Näe rohkem »
Marid
Marid ehk marilased (endanimetus Марий) on soome-ugri rahvas.
Uus!!: Meštšeralased ja Marid · Näe rohkem »
Meštšera keel
Meštšera keel on väljasurnud uurali keel, mida rääkisid meštšeralased.
Uus!!: Meštšeralased ja Meštšera keel · Näe rohkem »
Mokša jõgi
Mokša (vene Мокша, mokša Ю (Ju)) on jõgi Venemaal.
Uus!!: Meštšeralased ja Mokša jõgi · Näe rohkem »
Mokša keel
Mokša keel (мокшень кяль) on mokšade rahvuskeel.
Uus!!: Meštšeralased ja Mokša keel · Näe rohkem »
Mordva keeled
Mordva keeled (vene keeles мордовские языки, ametlik venekeelne termin ersa ja mokša keelepaarile) on uurali keelte alarühm, mis koosneb lähedastest ersa ja mokša keelest.
Uus!!: Meštšeralased ja Mordva keeled · Näe rohkem »
Mordvalased
Mordvala folkansambel OYME Mordva rahvarõivastes Mordvalaste asualad (kaardi kirdeosas) ca 1000. aastal Mordvalased on mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad – ersad ja mokšad.
Uus!!: Meštšeralased ja Mordvalased · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Meštšeralased ja Moskva · Näe rohkem »
Moskva jõgi
Moskva jõgi on jõgi Euroopas.
Uus!!: Meštšeralased ja Moskva jõgi · Näe rohkem »
Moskva vürstiriik
Княжество МосковскоеMoskva vürstiriik 300pxMoskoovia, 1300–1462 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeavürst Pindala Rahvaarv Iseseisvus1276?–1340 Rahaühikrubla Moskva vürstiriik (Княжество Московское) oli osastisvürsti ja hiljem vürstiriik, mis asutati oletatavasti 1276.
Uus!!: Meštšeralased ja Moskva vürstiriik · Näe rohkem »
Murom
Murom (vene Муром) on linn Venemaa Vladimiri oblastis, Oka jõe vasakul kaldal.
Uus!!: Meštšeralased ja Murom · Näe rohkem »
Muromlased
Ida-Euroopa rahvaste kaart 8.-9. sajandil (muromlased on märgitud kaardil helerohelisega) Muromlased, tuntud ka kui muromad, on volgasoomlaste hulka kuulunud hääbunud soome-ugri rahvas, kes elas Okaa alamjooksul praeguse Venemaa piires.
Uus!!: Meštšeralased ja Muromlased · Näe rohkem »
Murrak
Murrak on murde paikkondliku eripäraga alajaotus.
Uus!!: Meštšeralased ja Murrak · Näe rohkem »
Nižni Novgorod
Nižni Novgorod (vene keeles Нижний Новгород 'alumine uus linn' või 'alumine Novgorod') on elanike arvult Venemaa kuues linn, Nižni Novgorodi oblasti keskus.
Uus!!: Meštšeralased ja Nižni Novgorod · Näe rohkem »
Oka
Oka (varasem kirjaviis: Okaa) on jõgi Euroopas Venemaal.
Uus!!: Meštšeralased ja Oka · Näe rohkem »
Penza kubermang
Penza kubermang Penza kubermang (ka Pensa kubermang, Пензенская губерния) oli Venemaa Keisririigi, Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu haldusüksus (kubermang).
Uus!!: Meštšeralased ja Penza kubermang · Näe rohkem »
Permi keeled
Permi keeled on soome-ugri keelkonna alarühm.
Uus!!: Meštšeralased ja Permi keeled · Näe rohkem »
PKr
pKr (varem p. Kr.) ehk m.a.j (varem m. a. j.) ehk AD või A. D. ehk anno ehk anno Domini on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning aastaga 1 alanud ajastusse ehk aega pärast selle ajaarvamise alguspunkti.
Uus!!: Meštšeralased ja PKr · Näe rohkem »
Rjazan
Rjazan on linn Venemaal, Rjazani oblasti keskus.
Uus!!: Meštšeralased ja Rjazan · Näe rohkem »
Siberi khaaniriik
Siberi khaaniriik 15. sajandi lõpul-16. sajandi algul Siberi khaaniriik (tatari: Себер ханлыгы / Seber xanlığı) oli Turgi feodaalriik Lääne-Siberis.
Uus!!: Meštšeralased ja Siberi khaaniriik · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Meštšeralased ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Sura jõgi
Sura (vene Сура, mäemari Шур, tšuvaši Сӑр) on Volga parem lisajõgi.
Uus!!: Meštšeralased ja Sura jõgi · Näe rohkem »
Tambov
Tambov on linn Venemaal, Tambovi oblasti keskus.
Uus!!: Meštšeralased ja Tambov · Näe rohkem »
Tambovi kubermang
Tambovi kubermangu kaart Tambovi kubermang oli Venemaa keisririigi haldusüksus (kubermang).
Uus!!: Meštšeralased ja Tambovi kubermang · Näe rohkem »
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Uus!!: Meštšeralased ja Tatarlased · Näe rohkem »
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Uus!!: Meštšeralased ja Ungarlased · Näe rohkem »
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Uus!!: Meštšeralased ja Uurali keeled · Näe rohkem »
Uurali rahvad
pisi Uurali rahvad on samojeedi ja soome-ugri rahvad, keda seob omavahel keelesugulus.
Uus!!: Meštšeralased ja Uurali rahvad · Näe rohkem »
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Uus!!: Meštšeralased ja Valgla · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Meštšeralased ja Vene keel · Näe rohkem »
Veneetsia
Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.
Uus!!: Meštšeralased ja Veneetsia · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Meštšeralased ja Venelased · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Meštšeralased ja Venemaa · Näe rohkem »
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Uus!!: Meštšeralased ja Volga · Näe rohkem »
