Kiiremini kui brauser!
12 suhted: Dinoflagellaadid, Karpvähilised, Kiirelised, Kivistis, Konodondid, Mikropaleontoloogia, Paleontoloogia, Protistid, Ränivetikad, Selgroogsed, Skolekodondid, Soomused.
Dinoflagellaadid
Dinoflagellaadid (Dinoflagellata) ehk vaguviburvetikad on alveolaatide superhõimkonda kuuluv suur rühm protiste.
Uus!!: Mikrofossiil ja Dinoflagellaadid · Näe rohkem »
Karpvähilised
Karpvähilise liikumine mikroskoobi all Karpvähilised ehk karpvähid ehk ostrakoodid (Ostracoda) on vähkide klassi kuuluvad loomad.
Uus!!: Mikrofossiil ja Karpvähilised · Näe rohkem »
Kiirelised
Kiirelised ehk kahekihilised (Radiata; kasutatud ka nimetust Radialia; eesti keeles on kasutatud ka nimetusi kiirloomad ja radiaalsümmeetrilised loomad) on radiaalsümmeetrilised loomad pärishulkraksete alamriigist.
Uus!!: Mikrofossiil ja Kiirelised · Näe rohkem »
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Uus!!: Mikrofossiil ja Kivistis · Näe rohkem »
Konodondid
Konodondid (Conodonta, ka Conodontophora) on väljasurnud klass selgroogseid.
Uus!!: Mikrofossiil ja Konodondid · Näe rohkem »
Mikropaleontoloogia
Mikrofossiilide hulka kuuluvate foraminifeeride kojad (umbes 1 mm) Mikropaleontoloogia on paleontoloogia haru, mille sisuks on mikrofossiilide ehk pisikivististe uurimine ja saadud teadmiste rakendamine.
Uus!!: Mikrofossiil ja Mikropaleontoloogia · Näe rohkem »
Paleontoloogia
Trilobiidi kivistis Eestis, mille kogus Lembit Sarv Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia piirteadus, mis uurib taimede (paleobotaanika) ja loomade (paleozooloogia) jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks ammu elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid.
Uus!!: Mikrofossiil ja Paleontoloogia · Näe rohkem »
Protistid
Protistid Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.
Uus!!: Mikrofossiil ja Protistid · Näe rohkem »
Ränivetikad
Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.
Uus!!: Mikrofossiil ja Ränivetikad · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Mikrofossiil ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Skolekodondid
lõuaaparaat, mille üksikuid elemente nimetatakse skolekodontideks. Ordoviitsiumi ajastu, Põhja-Eesti Skolekodondid on hulkharjasusside ehk polüheetide lõuaaparaadi elemendid, mis koosnevad kollakast kuni mustjast orgaanilisest ainesest ning on enamasti 0,2–1 mm, harva üle 5 mm pikkused.
Uus!!: Mikrofossiil ja Skolekodondid · Näe rohkem »
Soomused
Soomused on paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon.
Uus!!: Mikrofossiil ja Soomused · Näe rohkem »
