Sisukord
38 suhted: Ahven, Amfiboolid, Angerjas, Austria, Drava, Fjord, Fluviaalsus, Forell, Gneiss, Granaadid, Gurktali Alpid, Haug, Hüpolimnion, Kaitseala, Karplased, Kärnteni liidumaa, Koha, Kvartsiit, Liiv, Liustik, Meromiktiline veekogu, Millstatt am See, Moone (geoloogia), Nocki mäed, Oligotroofne järv, Ordoviitsium, Radenthein, Salzburg, Savimineraalid, Säga, Seeboden am Millstätter See, Spittal an der Drau, Sulglohk, Tauern Autobahn, Tauerni raudtee, Villach, Wörthi järv, Weichseli jäätumine.
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Millstatti järv ja Ahven
Amfiboolid
ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.
Vaata Millstatti järv ja Amfiboolid
Angerjas
Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.
Vaata Millstatti järv ja Angerjas
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Millstatti järv ja Austria
Drava
Drava (sloveeni, horvaadi; saksa Drau, ungari Dráva) on jõgi Euroopas.
Vaata Millstatti järv ja Drava
Fjord
Sogne fjord Norras ''Fjord à Christiania'', Claude Monet (1895) Fjord ehk lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin.
Vaata Millstatti järv ja Fjord
Fluviaalsus
Fluviaalsus ehk vooluveelisus ehk jõelisus on seotus vooluveekoguga, tavaliselt jõega.
Vaata Millstatti järv ja Fluviaalsus
Forell
Robert D. Wilkie, "Forell, püü ja tomatid" (kromolitograafia, 1877) Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad.
Vaata Millstatti järv ja Forell
Gneiss
Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur Silmisgneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.
Vaata Millstatti järv ja Gneiss
Granaadid
See artikkel on mineraalirühmast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Granaat ---- Granaadid on kivimit moodustavad mineraalid, mille üldine keemiline valem on A3B2(SiO4)3, kus A on Ca, Mg, Fe2+ või Mn ning B on Al, Fe3+, Mn3+, V3+ või Cr3+.
Vaata Millstatti järv ja Granaadid
Gurktali Alpid
Wöllaner Nock Gurktali Alpid (saksa: Gurktaler Alpen, sloveeni: Krške Alpe) on Kesk-Ida-Alpide mäestik Austrias, nimetatud Gurki oru järgi.
Vaata Millstatti järv ja Gurktali Alpid
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Millstatti järv ja Haug
Hüpolimnion
Hüpolimnion (eesti keeles nimetatud ka alusveeks) on kihistunud veekogu (enamasti sügava järve) kõige alumine veekiht.
Vaata Millstatti järv ja Hüpolimnion
Kaitseala
Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud ((loodus)reservaadid).
Vaata Millstatti järv ja Kaitseala
Karplased
Karplased ehk karpkalalased (Cyprinidae) on karpkalaliste seltsi kuuluv sugukond kalu.
Vaata Millstatti järv ja Karplased
Kärnteni liidumaa
Kärnten (saksa keeles Kärnten; sloveeni keeles Koroška) on lõunapoolseim Austria liidumaa.
Vaata Millstatti järv ja Kärnteni liidumaa
Koha
Koha (Sander lucioperca) on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala.
Vaata Millstatti järv ja Koha
Kvartsiit
Siim. Siim Ordoviitsiumi kvartsiit Utah's Kvartsiit on peamiselt kvartsist koosnev teraline moondekivim.
Vaata Millstatti järv ja Kvartsiit
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9.
Vaata Millstatti järv ja Liiv
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Vaata Millstatti järv ja Liustik
Meromiktiline veekogu
Meromiktiline veekogu on veekogu (enamasti järv), mis kevadel ega sügisel täielikult ümber ei kihistu.
Vaata Millstatti järv ja Meromiktiline veekogu
Millstatt am See
Millstatt am See on turulinn Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.
Vaata Millstatti järv ja Millstatt am See
Moone (geoloogia)
Moone ehk metamorfism on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis.
Vaata Millstatti järv ja Moone (geoloogia)
Nocki mäed
Alpimaastik Nocki mägede rahvuspargis Nocki mäed (saksa: Nockberge või Nockgebirge) on Austria Gurktali Alpide läänepoolseim ja kõrgeim mäestik, mis laiub üle Kärnteni, Salzburgi ja Steiermargi liidumaade osade.
Vaata Millstatti järv ja Nocki mäed
Oligotroofne järv
Oligotroofne ehk vähetoiteline järv (kreeka oligo 'väike', vähe' + trophe 'toitained, toit') on järv, millele on iseloomulik väga väike toitainete sisaldus ja üldjuhul vähene taimestik.
Vaata Millstatti järv ja Oligotroofne järv
Ordoviitsium
Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Vaata Millstatti järv ja Ordoviitsium
Radenthein
Radenthein (sloveenui: Radenče) on linn Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.
Vaata Millstatti järv ja Radenthein
Salzburg
Salzburg on linn Austrias, Salzburgi liidumaa pealinn.
Vaata Millstatti järv ja Salzburg
Savimineraalid
Savi on peamiselt savimineraalidest koosnev sete Savimineraalid on mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm.
Vaata Millstatti järv ja Savimineraalid
Säga
Säga (Silurus glanis) on sägalaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Vaata Millstatti järv ja Säga
Seeboden am Millstätter See
Seeboden am Millstätter See (sloveeni: Jezernica) on turulinn Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.
Vaata Millstatti järv ja Seeboden am Millstätter See
Spittal an der Drau
Spittal an der Drau on linn Austria Kärnteni liidumaa lääneosas.
Vaata Millstatti järv ja Spittal an der Drau
Sulglohk
Sulglohk ehk söll on sulgvorm, milleks loetakse kõrgema alaga ümbritsetud maapinna lohku.
Vaata Millstatti järv ja Sulglohk
Tauern Autobahn
Tauern Autobahn (A 10) on ''autobahn'' (kiirtee) Austrias.
Vaata Millstatti järv ja Tauern Autobahn
Tauerni raudtee
Tauerni raudtee (saksa: Tauernbahn) on Austria raudteeliin Schwarzach-Sankt Veiti (Salzburgi liidumaal) ja Spittal an der Drau (Kärnteni liidumaal) vahel.
Vaata Millstatti järv ja Tauerni raudtee
Villach
Villach (sloveeni: Beljak, itaalia: Villaco, friuli: Vilac) on suuruselt seitsmes linn Austrias ja suuruselt teine Kärnteni liidumaal.
Vaata Millstatti järv ja Villach
Wörthi järv
Wörthi järv (Wörthersee, sloveeni Vrbsko jezero) on järv Lõuna-Austrias Kärnteni liidumaal.
Vaata Millstatti järv ja Wörthi järv
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Vaata Millstatti järv ja Weichseli jäätumine
Tuntud ka kui Millstätter See.