Kiiremini kui brauser!
92 suhted: Ahven, Angerjalised, Angerjas (perekond), Angerjas (täpsustus), Angerlased, Aprill, Assoorid, Bioakumulatsioon, Briti saared, Carl von Linné, Eksport, Elbe, Embrüo, Euroopa, Euroopa Liit, Fääri saared, Golfi hoovus, Haistmine, Hapnik, Harilik hernes, Import, Island, Jaapan, Järv, Jõgi, Kalad, Kalamaim, Kanaari saared, Katadroomsus, Keelikloomad, Kiiruimsed, Kiisk, Kollane, Lant, Läänemere kilu, Läänemeri, Lüli, Lõpused, Lõug, Lehtersuue, Lima, Looded, Loomad, Loomade elu, Magevesi, Metabolism, Moone (bioloogia), Morfoloogia, Muda, Must meri, ..., Nahk, November, Põhja-Aafrika, Põhja-Atlandi hoovus, Põhjaõng, Põhjameri, Pea, Perekond (bioloogia), Pestitsiid, Petšora jõgi, Polüklooritud bifenüülid, Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, Primaarproduktsioon, Pruun, Putukad, Rahvusvaheline Looduskaitseliit, Raskmetallid, Rasvad, Räim, Reotaksis, Roheline, Sargasso meri, Särg, Selg, Soolsus, Soomused, Suguküpsus, Sugukond (bioloogia), Sugunääre, Talveuni, Teod, Termoregulatsioon, Ujupõis, Ussid, Valge, Valge meri, Valgla, Vastne, Vähilaadsed, 1758, 1980. aastad, 2000. aastad. Laienda indeks (42 rohkem) »
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Angerjas ja Ahven · Näe rohkem »
Angerjalised
Angerjalised (varem: angerjalaadilised; Anguilliformes) on keelikloomade (kalade) selts kiiruimsete klassist.
Uus!!: Angerjas ja Angerjalised · Näe rohkem »
Angerjas (perekond)
Angerjas (Anguilla) on kalade perekond, mis kuulub sugukonda angerlased, seltsi angerjalised, klassi kiiruimsed, ülemklassi luukalad.
Uus!!: Angerjas ja Angerjas (perekond) · Näe rohkem »
Angerjas (täpsustus)
Angerjas võib tähendada järgmist:;zooloogias.
Uus!!: Angerjas ja Angerjas (täpsustus) · Näe rohkem »
Angerlased
Angerlased ehk angerjalased (Anguillidae) on kalade sugukond angerjaliste seltsi pärisangerjaliste alamseltsist.
Uus!!: Angerjas ja Angerlased · Näe rohkem »
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Uus!!: Angerjas ja Aprill · Näe rohkem »
Assoorid
Saarte kaart Üks Assooride suurematest linnadest, Horta, 2020. aastal Assoorid (portugali Açores) on Portugali autonoomne piirkond ja saarestik Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Angerjas ja Assoorid · Näe rohkem »
Bioakumulatsioon
Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse.
Uus!!: Angerjas ja Bioakumulatsioon · Näe rohkem »
Briti saared
Briti saarte asukoht Briti saared on saarestik Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Angerjas ja Briti saared · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Angerjas ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Eksport
Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki.
Uus!!: Angerjas ja Eksport · Näe rohkem »
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Angerjas ja Elbe · Näe rohkem »
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Uus!!: Angerjas ja Embrüo · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Angerjas ja Euroopa · Näe rohkem »
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Uus!!: Angerjas ja Euroopa Liit · Näe rohkem »
Fääri saared
Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Angerjas ja Fääri saared · Näe rohkem »
Golfi hoovus
Golfi hoovuse süsteem Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Angerjas ja Golfi hoovus · Näe rohkem »
Haistmine
Haistmine ehk haistmismeel (inglise keeles olfaction) on organismide võime spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu.
Uus!!: Angerjas ja Haistmine · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Angerjas ja Hapnik · Näe rohkem »
Harilik hernes
Harilik hernes (Pisum sativum) on liblikõieliste sugukonda herne perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Uus!!: Angerjas ja Harilik hernes · Näe rohkem »
Import
Import ehk sissevedu on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist.
Uus!!: Angerjas ja Import · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Angerjas ja Island · Näe rohkem »
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Uus!!: Angerjas ja Jaapan · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Angerjas ja Järv · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Angerjas ja Jõgi · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Angerjas ja Kalad · Näe rohkem »
Kalamaim
Kalamaim (ka maim) on kalade vastsele järgnev noorjärk.
Uus!!: Angerjas ja Kalamaim · Näe rohkem »
Kanaari saared
Kanaari saared ehk Kanaarid on saarestik Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal (100 km), Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel.
Uus!!: Angerjas ja Kanaari saared · Näe rohkem »
Katadroomsus
Katadroomsus on allasuunatus.
Uus!!: Angerjas ja Katadroomsus · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Angerjas ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kiiruimsed
Kiiruimsed ehk aktinopterüügid (Actinopterygii) on luukalade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Angerjas ja Kiiruimsed · Näe rohkem »
Kiisk
Kiisa levila Kiisk (Acerina cernua või Gymnocephalus cernuus) on ahvenlaste sugukonda kiisa perekonda kuuluv väike röövkala.
Uus!!: Angerjas ja Kiisk · Näe rohkem »
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Uus!!: Angerjas ja Kollane · Näe rohkem »
Lant
Lant on sööta jäljendav, läikiva metallkehaga õngpüünis.
Uus!!: Angerjas ja Lant · Näe rohkem »
Läänemere kilu
Euroopa kilu, mis on väga sarnane Läänemere kiluga Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala, euroopa kilu (Sprattus sprattus) alamliik.
Uus!!: Angerjas ja Läänemere kilu · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Angerjas ja Läänemeri · Näe rohkem »
Lüli
Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.
Uus!!: Angerjas ja Lüli · Näe rohkem »
Lõpused
Tuunikala lõpused on punased ja need kinnituvad lõpuskaarele. Tagantvaade Lõpused (ladina branchia) on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid.
Uus!!: Angerjas ja Lõpused · Näe rohkem »
Lõug
pisi Lohuga lõug Lõug (ladina keeles mentum) on näo alumine osa, alahuulest allpool.
Uus!!: Angerjas ja Lõug · Näe rohkem »
Lehtersuue
thumb Lehtersuue ehk estuaar on jõe suudme ja lahe osa, kus toimub mere tõusude-mõõnade soolasema ja jõgede mageda vee segunemine.
Uus!!: Angerjas ja Lehtersuue · Näe rohkem »
Lima
Lima ehk mutsiin (mucus) on paks kleepuv eritis loomadel ja taimedel.
Uus!!: Angerjas ja Lima · Näe rohkem »
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Uus!!: Angerjas ja Looded · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Angerjas ja Loomad · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Angerjas ja Loomade elu · Näe rohkem »
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Uus!!: Angerjas ja Magevesi · Näe rohkem »
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Uus!!: Angerjas ja Metabolism · Näe rohkem »
Moone (bioloogia)
Moone ehk metamorfoos ehk metaboolia on organismide arengu käigus toimuv põhjalik kuju ja eluviisi muutus.
Uus!!: Angerjas ja Moone (bioloogia) · Näe rohkem »
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Uus!!: Angerjas ja Morfoloogia · Näe rohkem »
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Uus!!: Angerjas ja Muda · Näe rohkem »
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Uus!!: Angerjas ja Must meri · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Angerjas ja Nahk · Näe rohkem »
November
November ehk kooljakuu ehk talvekuu ehk hingekuu on Gregoriuse kalendris aasta üheteistkümnes kuu.
Uus!!: Angerjas ja November · Näe rohkem »
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Uus!!: Angerjas ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »
Põhja-Atlandi hoovus
Põhja-Atlandi hoovus on Golfi hoovuse jätk Põhja-Atlandi hoovus on soe pinnahoovus Atlandi ookeani põhjaosas, Golfi hoovuse jätk.
Uus!!: Angerjas ja Põhja-Atlandi hoovus · Näe rohkem »
Põhjaõng
Põhjaõng ehk tonka (vene keeles donotšnaja udotška, donka) on õng, mille puhul ei anna võtmisest märku vee pinnal hulpiv õngekork, vaid sellest saadakse aimu muul viisil.
Uus!!: Angerjas ja Põhjaõng · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Angerjas ja Põhjameri · Näe rohkem »
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Uus!!: Angerjas ja Pea · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Angerjas ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Pestitsiid
Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine.
Uus!!: Angerjas ja Pestitsiid · Näe rohkem »
Petšora jõgi
Petšora (vene Печора, komi Печӧра, neenetsi Санэро’’ яха) on jõgi Ida-Euroopas.
Uus!!: Angerjas ja Petšora jõgi · Näe rohkem »
Polüklooritud bifenüülid
Polüklooritud bifenüülide keemiline struktuur Polüklooritud bifenüülid (lühendatult PCB-d) on tsüklilised orgaanilised ühendid, kus kahel omavahel seotud benseenituumal on 1–10 vesiniku aatomit asendunud kloori aatomi(te)ga.
Uus!!: Angerjas ja Polüklooritud bifenüülid · Näe rohkem »
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ehk polüaromaatsed süsivesinikud (lühendina PAH-id, inglise keeles PAHs) on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad üksteisega liitunud benseenituumi, kuid ei sisalda heteroaatomeid ega ka asendusrühmi.
Uus!!: Angerjas ja Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud · Näe rohkem »
Primaarproduktsioon
Globaalne mereliste ja maismaaliste fotoautotroofide arvukus 1997. aasta septembrist 2000. aasta augustini. Illustratsioonil on ligikaudne autotroofide biomass vaadeldaval alal Primaarproduktsioon ehk algtoodang ehk esmane toodang (esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu.
Uus!!: Angerjas ja Primaarproduktsioon · Näe rohkem »
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Uus!!: Angerjas ja Pruun · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Angerjas ja Putukad · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Looduskaitseliit
Rahvusvahelise Looduskaitseliidu peakorter Šveitsis Glandis Rahvusvaheline Looduskaitseliit (ingliskeelne lühend IUCN (International Union for the Conservation of Nature and Natural Resources.
Uus!!: Angerjas ja Rahvusvaheline Looduskaitseliit · Näe rohkem »
Raskmetallid
Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³.
Uus!!: Angerjas ja Raskmetallid · Näe rohkem »
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Uus!!: Angerjas ja Rasvad · Näe rohkem »
Räim
Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.
Uus!!: Angerjas ja Räim · Näe rohkem »
Reotaksis
Reotaksis (inglise rheotaxis) on veeorganismide (sh veeloomade ja veemikroobide) orienteeritus veevoolu suhtes.
Uus!!: Angerjas ja Reotaksis · Näe rohkem »
Roheline
Roheline on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse umbes 520–570 nm lainepikkusega osa.
Uus!!: Angerjas ja Roheline · Näe rohkem »
Sargasso meri
Sargasso mere asukoht Sargasso meri on Atlandi ookeani osa.
Uus!!: Angerjas ja Sargasso meri · Näe rohkem »
Särg
Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Angerjas ja Särg · Näe rohkem »
Selg
Inimese selg Selg on loomade kehapiirkond, mis ulatub kaelast saba või tuharateni.
Uus!!: Angerjas ja Selg · Näe rohkem »
Soolsus
Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.
Uus!!: Angerjas ja Soolsus · Näe rohkem »
Soomused
Soomused on paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon.
Uus!!: Angerjas ja Soomused · Näe rohkem »
Suguküpsus
Suguküpsus on organismi võime suguliseks paljunemiseks.
Uus!!: Angerjas ja Suguküpsus · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Angerjas ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Sugunääre
Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.
Uus!!: Angerjas ja Sugunääre · Näe rohkem »
Talveuni
Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.
Uus!!: Angerjas ja Talveuni · Näe rohkem »
Teod
Teo (''Helix pomatia'') limakiht on nii paks, et ta võib vigastamatult üle žiletitera roomata Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.
Uus!!: Angerjas ja Teod · Näe rohkem »
Termoregulatsioon
Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist.
Uus!!: Angerjas ja Termoregulatsioon · Näe rohkem »
Ujupõis
Ujupõis Ujupõis on kalade elund, mis sisaldab gaase.
Uus!!: Angerjas ja Ujupõis · Näe rohkem »
Ussid
Harilik vihmauss (''Lumbricus terrestris'') on maailma kõige levinum uss Ussid on selgrootute koondrühm, keda iseloomustab piklik (usjas) kehakuju, nahklihasmõigu olemasolu ja (päris)jäsemete puudumine.
Uus!!: Angerjas ja Ussid · Näe rohkem »
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Uus!!: Angerjas ja Valge · Näe rohkem »
Valge meri
Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.
Uus!!: Angerjas ja Valge meri · Näe rohkem »
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Uus!!: Angerjas ja Valgla · Näe rohkem »
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Uus!!: Angerjas ja Vastne · Näe rohkem »
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Uus!!: Angerjas ja Vähilaadsed · Näe rohkem »
1758
1758.
Uus!!: Angerjas ja 1758 · Näe rohkem »
1980. aastad
1980.
Uus!!: Angerjas ja 1980. aastad · Näe rohkem »
2000. aastad
2000.
Uus!!: Angerjas ja 2000. aastad · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Anguilla anguilla, Euroopa angerjas, Harilik angerjas, Jõeangerjas.
