Sisukord
92 suhted: Ahven, Angerjalised, Angerjas (perekond), Angerjas (täpsustus), Angerlased, Aprill, Assoorid, Bioakumulatsioon, Briti saared, Carl von Linné, Eksport, Elbe, Embrüo, Euroopa, Euroopa Liit, Fääri saared, Golfi hoovus, Haistmine, Hapnik, Harilik hernes, Import, Island, Jaapan, Järv, Jõgi, Kalad, Kalamaim, Kanaari saared, Katadroomsus, Keelikloomad, Kiiruimsed, Kiisk, Kollane, Lant, Läänemere kilu, Läänemeri, Lüli, Lõpused, Lõug, Lehtersuue, Lima, Looded, Loomad, Loomade elu, Magevesi, Metabolism, Moone (bioloogia), Morfoloogia, Muda, Must meri, ... Laienda indeks (42 rohkem) »
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Angerjas ja Ahven
Angerjalised
Angerjalised (varem: angerjalaadilised; Anguilliformes) on keelikloomade (kalade) selts kiiruimsete klassist.
Vaata Angerjas ja Angerjalised
Angerjas (perekond)
Angerjas (Anguilla) on kalade perekond, mis kuulub sugukonda angerlased, seltsi angerjalised, klassi kiiruimsed, ülemklassi luukalad.
Vaata Angerjas ja Angerjas (perekond)
Angerjas (täpsustus)
Angerjas võib tähendada järgmist:;zooloogias.
Vaata Angerjas ja Angerjas (täpsustus)
Angerlased
Angerlased ehk angerjalased (Anguillidae) on kalade sugukond angerjaliste seltsi pärisangerjaliste alamseltsist.
Vaata Angerjas ja Angerlased
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Vaata Angerjas ja Aprill
Assoorid
Saarte kaart Üks Assooride suurematest linnadest, Horta, 2020. aastal Assoorid (portugali Açores) on Portugali autonoomne piirkond ja saarestik Atlandi ookeani põhjaosas.
Vaata Angerjas ja Assoorid
Bioakumulatsioon
Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse.
Vaata Angerjas ja Bioakumulatsioon
Briti saared
Briti saarte asukoht Briti saared on saarestik Atlandi ookeani põhjaosas.
Vaata Angerjas ja Briti saared
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Angerjas ja Carl von Linné
Eksport
Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki.
Vaata Angerjas ja Eksport
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Vaata Angerjas ja Elbe
Embrüo
Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.
Vaata Angerjas ja Embrüo
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Angerjas ja Euroopa
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Vaata Angerjas ja Euroopa Liit
Fääri saared
Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.
Vaata Angerjas ja Fääri saared
Golfi hoovus
Golfi hoovuse süsteem Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas.
Vaata Angerjas ja Golfi hoovus
Haistmine
Haistmine ehk haistmismeel (inglise keeles olfaction) on organismide võime spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu.
Vaata Angerjas ja Haistmine
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Angerjas ja Hapnik
Harilik hernes
Harilik hernes (Pisum sativum) on liblikõieliste sugukonda herne perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Vaata Angerjas ja Harilik hernes
Import
Import ehk sissevedu on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist.
Vaata Angerjas ja Import
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Vaata Angerjas ja Island
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Vaata Angerjas ja Jaapan
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Angerjas ja Järv
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Angerjas ja Jõgi
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Vaata Angerjas ja Kalad
Kalamaim
Kalamaim (ka maim) on kalade vastsele järgnev noorjärk.
Vaata Angerjas ja Kalamaim
Kanaari saared
Kanaari saared ehk Kanaarid on saarestik Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal (100 km), Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel.
Vaata Angerjas ja Kanaari saared
Katadroomsus
Katadroomsus on allasuunatus.
Vaata Angerjas ja Katadroomsus
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Angerjas ja Keelikloomad
Kiiruimsed
Kiiruimsed ehk aktinopterüügid (Actinopterygii) on luukalade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Angerjas ja Kiiruimsed
Kiisk
Kiisa levila Kiisk (Acerina cernua või Gymnocephalus cernuus) on ahvenlaste sugukonda kiisa perekonda kuuluv väike röövkala.
Vaata Angerjas ja Kiisk
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Vaata Angerjas ja Kollane
Lant
Lant on sööta jäljendav, läikiva metallkehaga õngpüünis.
Vaata Angerjas ja Lant
Läänemere kilu
Euroopa kilu, mis on väga sarnane Läänemere kiluga Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala, euroopa kilu (Sprattus sprattus) alamliik.
Vaata Angerjas ja Läänemere kilu
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Angerjas ja Läänemeri
Lüli
Lüli (ladina vertebra; mitmuses vertebrae) ehk selgroolüli on paljude selgroogsete loomade skeleti rõngataoline mitme jätkega kere luu, millest koosneb selgroog.
Vaata Angerjas ja Lüli
Lõpused
Tuunikala lõpused on punased ja need kinnituvad lõpuskaarele. Tagantvaade Lõpused (ladina branchia) on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid.
Vaata Angerjas ja Lõpused
Lõug
pisi Lohuga lõug Lõug (ladina keeles mentum) on näo alumine osa, alahuulest allpool.
Vaata Angerjas ja Lõug
Lehtersuue
thumb Lehtersuue ehk estuaar on jõe suudme ja lahe osa, kus toimub mere tõusude-mõõnade soolasema ja jõgede mageda vee segunemine.
Vaata Angerjas ja Lehtersuue
Lima
Lima ehk mutsiin (mucus) on paks kleepuv eritis loomadel ja taimedel.
Vaata Angerjas ja Lima
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Vaata Angerjas ja Looded
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Angerjas ja Loomad
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Vaata Angerjas ja Loomade elu
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Vaata Angerjas ja Magevesi
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Vaata Angerjas ja Metabolism
Moone (bioloogia)
Moone ehk metamorfoos ehk metaboolia on organismide arengu käigus toimuv põhjalik kuju ja eluviisi muutus.
Vaata Angerjas ja Moone (bioloogia)
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Vaata Angerjas ja Morfoloogia
Muda
settinud savikas muda Muda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.
Vaata Angerjas ja Muda
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Angerjas ja Must meri
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Vaata Angerjas ja Nahk
November
November ehk kooljakuu ehk talvekuu ehk hingekuu on Gregoriuse kalendris aasta üheteistkümnes kuu.
Vaata Angerjas ja November
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Vaata Angerjas ja Põhja-Aafrika
Põhja-Atlandi hoovus
Põhja-Atlandi hoovus on Golfi hoovuse jätk Põhja-Atlandi hoovus on soe pinnahoovus Atlandi ookeani põhjaosas, Golfi hoovuse jätk.
Vaata Angerjas ja Põhja-Atlandi hoovus
Põhjaõng
Põhjaõng ehk tonka (vene keeles donotšnaja udotška, donka) on õng, mille puhul ei anna võtmisest märku vee pinnal hulpiv õngekork, vaid sellest saadakse aimu muul viisil.
Vaata Angerjas ja Põhjaõng
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Vaata Angerjas ja Põhjameri
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Vaata Angerjas ja Pea
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Angerjas ja Perekond (bioloogia)
Pestitsiid
Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine.
Vaata Angerjas ja Pestitsiid
Petšora jõgi
Petšora (vene Печора, komi Печӧра, neenetsi Санэро’’ яха) on jõgi Ida-Euroopas.
Vaata Angerjas ja Petšora jõgi
Polüklooritud bifenüülid
Polüklooritud bifenüülide keemiline struktuur Polüklooritud bifenüülid (lühendatult PCB-d) on tsüklilised orgaanilised ühendid, kus kahel omavahel seotud benseenituumal on 1–10 vesiniku aatomit asendunud kloori aatomi(te)ga.
Vaata Angerjas ja Polüklooritud bifenüülid
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud ehk polüaromaatsed süsivesinikud (lühendina PAH-id, inglise keeles PAHs) on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad üksteisega liitunud benseenituumi, kuid ei sisalda heteroaatomeid ega ka asendusrühmi.
Vaata Angerjas ja Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud
Primaarproduktsioon
Globaalne mereliste ja maismaaliste fotoautotroofide arvukus 1997. aasta septembrist 2000. aasta augustini. Illustratsioonil on ligikaudne autotroofide biomass vaadeldaval alal Primaarproduktsioon ehk algtoodang ehk esmane toodang (esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu.
Vaata Angerjas ja Primaarproduktsioon
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Vaata Angerjas ja Pruun
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Vaata Angerjas ja Putukad
Rahvusvaheline Looduskaitseliit
Rahvusvahelise Looduskaitseliidu peakorter Šveitsis Glandis Rahvusvaheline Looduskaitseliit (ingliskeelne lühend IUCN (International Union for the Conservation of Nature and Natural Resources.
Vaata Angerjas ja Rahvusvaheline Looduskaitseliit
Raskmetallid
Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³.
Vaata Angerjas ja Raskmetallid
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Vaata Angerjas ja Rasvad
Räim
Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.
Vaata Angerjas ja Räim
Reotaksis
Reotaksis (inglise rheotaxis) on veeorganismide (sh veeloomade ja veemikroobide) orienteeritus veevoolu suhtes.
Vaata Angerjas ja Reotaksis
Roheline
Roheline on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse umbes 520–570 nm lainepikkusega osa.
Vaata Angerjas ja Roheline
Sargasso meri
Sargasso mere asukoht Sargasso meri on Atlandi ookeani osa.
Vaata Angerjas ja Sargasso meri
Särg
Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Angerjas ja Särg
Selg
Inimese selg Selg on loomade kehapiirkond, mis ulatub kaelast saba või tuharateni.
Vaata Angerjas ja Selg
Soolsus
Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.
Vaata Angerjas ja Soolsus
Soomused
Soomused on paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon.
Vaata Angerjas ja Soomused
Suguküpsus
Suguküpsus on organismi võime suguliseks paljunemiseks.
Vaata Angerjas ja Suguküpsus
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Angerjas ja Sugukond (bioloogia)
Sugunääre
Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ja suguhormoone.
Vaata Angerjas ja Sugunääre
Talveuni
Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.
Vaata Angerjas ja Talveuni
Teod
Teo (''Helix pomatia'') limakiht on nii paks, et ta võib vigastamatult üle žiletitera roomata Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) on loomade riiki limuste hõimkonda kuuluv klass.
Vaata Angerjas ja Teod
Termoregulatsioon
Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist.
Vaata Angerjas ja Termoregulatsioon
Ujupõis
Ujupõis Ujupõis on kalade elund, mis sisaldab gaase.
Vaata Angerjas ja Ujupõis
Ussid
Harilik vihmauss (''Lumbricus terrestris'') on maailma kõige levinum uss Ussid on selgrootute koondrühm, keda iseloomustab piklik (usjas) kehakuju, nahklihasmõigu olemasolu ja (päris)jäsemete puudumine.
Vaata Angerjas ja Ussid
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Vaata Angerjas ja Valge
Valge meri
Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.
Vaata Angerjas ja Valge meri
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Vaata Angerjas ja Valgla
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Vaata Angerjas ja Vastne
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Vaata Angerjas ja Vähilaadsed
1758
1758.
Vaata Angerjas ja 1758
1980. aastad
1980.
Vaata Angerjas ja 1980. aastad
2000. aastad
2000.
Vaata Angerjas ja 2000. aastad
Tuntud ka kui Anguilla anguilla, Euroopa angerjas, Harilik angerjas, Jõeangerjas.