Sisukord
34 suhted: Ainuraksed, Autotroof, Biomass, Bioproduktsioon, Brutoproduktsioon, Fütoplankton, Fotosüntees, Hapnik, Jää, Kõrb, Kemosüntees, Metanaal, Mineraaltoiteained, Muld, Netoproduktsioon, Ookean, Orgaanilised ühendid, Rakuhingamine, Samblikud, Sammaltaimed, Süntees, Süsihappegaas, Süsivesinikud, Sekundaarproduktsioon, Soojusmahtuvus, Soontaimed, Taimed, Temperatuur, Toitumisahel, Valgus, Väävel, Vesi, Vesiniksulfiid, Vetikad.
- Taimed
Ainuraksed
kodalase (''Euglypha'') perekonna esindaja. Rakutuum on pildi vasakul poolel hõlpsasti ära tuntav. Kingloom ''Paramecium aurelia'' Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum.
Vaata Primaarproduktsioon ja Ainuraksed
Autotroof
Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas).
Vaata Primaarproduktsioon ja Autotroof
Biomass
Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.
Vaata Primaarproduktsioon ja Biomass
Bioproduktsioon
Bioproduktsioon on teatava aja jooksul mis tahes biosüsteemi toodetud orgaanilise aine kogus või selle väljendus kuivaine-, süsiniku- või energiaekvivalendina.
Vaata Primaarproduktsioon ja Bioproduktsioon
Brutoproduktsioon
Brutoproduktsioon ehk kogutoodang on mõiste ökoloogiast, mille all mõeldakse mingil perioodil fotosünteesil ja kemosünteesil assimileerunud energia kogust või sellele kogusele vastavat biomassi.
Vaata Primaarproduktsioon ja Brutoproduktsioon
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Vaata Primaarproduktsioon ja Fütoplankton
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Vaata Primaarproduktsioon ja Fotosüntees
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Primaarproduktsioon ja Hapnik
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Vaata Primaarproduktsioon ja Jää
Kõrb
Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.
Vaata Primaarproduktsioon ja Kõrb
Kemosüntees
Kemosüntees on bioloogilis-keemiline protsess, mille käigus ühest või mitmest süsinikumolekulist (milleks on tavaliselt CO2 ja metaan) ja mineraaltoiteainetest sünteesitakse orgaanilisi ühendeid.
Vaata Primaarproduktsioon ja Kemosüntees
Metanaal
Metanaal Metanaal Metanaal ehk formaldehüüd on lihtsaim aldehüüd.
Vaata Primaarproduktsioon ja Metanaal
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Vaata Primaarproduktsioon ja Mineraaltoiteained
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Vaata Primaarproduktsioon ja Muld
Netoproduktsioon
Netoproduktsioon ehk puhastoodang on mõiste ökoloogiast, mille all mõeldakse mingil perioodil assimileeritud energiakogust, lahutades viimasest maha sama ajavahemiku jooksul rakuhingamise tarbitud energia.
Vaata Primaarproduktsioon ja Netoproduktsioon
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Vaata Primaarproduktsioon ja Ookean
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Vaata Primaarproduktsioon ja Orgaanilised ühendid
Rakuhingamine
Rakuhingamine on kõikide aeroobsete organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks.
Vaata Primaarproduktsioon ja Rakuhingamine
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Vaata Primaarproduktsioon ja Samblikud
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Vaata Primaarproduktsioon ja Sammaltaimed
Süntees
Süntees (kreeka keeles sýnthesis 'kokkupanemine, ühendamine') on algosade ühendamine uueks üksuseks või mõtteliseks tervikuks.
Vaata Primaarproduktsioon ja Süntees
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Primaarproduktsioon ja Süsihappegaas
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Vaata Primaarproduktsioon ja Süsivesinikud
Sekundaarproduktsioon
Sekundaarproduktsioon ehk teistoodang on toiduahela teise astme (esimene aste on primaarprodutsendid) organismide talletatud energiahulk.
Vaata Primaarproduktsioon ja Sekundaarproduktsioon
Soojusmahtuvus
Soojusmahtuvus ehk soojusmahutavus on soojushulk, mis on vajalik keha kui termdünaamilise süsteemi temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra.
Vaata Primaarproduktsioon ja Soojusmahtuvus
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Vaata Primaarproduktsioon ja Soontaimed
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Primaarproduktsioon ja Taimed
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Primaarproduktsioon ja Temperatuur
Toitumisahel
Toitumisahel ehk toiduahel (inglise trophic chain, food chain, feed chain) on jada organisme, keda seostab järjestikku toitumine ja sealhulgas ka toiduobjektiks olemine.
Vaata Primaarproduktsioon ja Toitumisahel
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Primaarproduktsioon ja Valgus
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Primaarproduktsioon ja Väävel
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Primaarproduktsioon ja Vesi
Vesiniksulfiid
Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.
Vaata Primaarproduktsioon ja Vesiniksulfiid
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Vaata Primaarproduktsioon ja Vetikad
Vaata ka
Taimed
- Alusmets
- Igihaljus
- Katteseemnetaimed
- Ligniin
- Maismaataimed
- Põõsas
- Primaarproduktsioon
- Puittaimed
- Putuktolmlemine
- Seemnetaimed
- Soontaimed
- Soonteta taimed
- Taimed
Tuntud ka kui Algproduktsioon, Algtoodang, Esmane toodang, Esmastoodang.