Sisukord
18 suhted: Alemanni minuskel, Bodensee (Alam-Saksi), Karolingide minuskel, Ladina keel, Ladina kiri, Läänegooti kiri, Majuskel, Pürenee poolsaar, Pooluntsiaal, Reichenau klooster, Rooma minuskelkursiiv, Ruutkapitaal, Skriptoorium, Suurtähtkiri, Täht (kiri), Tüpograafia, Trükikiri, Untsiaal.
Alemanni minuskel
Alemanni minuskel oli regionaalse levikuga kirjastiil, mis levis aastail 740–840 Bodensee piirkonnas.
Vaata Minuskel ja Alemanni minuskel
Bodensee (Alam-Saksi)
Bodensee on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Göttingeni kreisis.
Vaata Minuskel ja Bodensee (Alam-Saksi)
Karolingide minuskel
Karolingide minuskel on Karolingide dünastia järgi nimetatud kirjastiil, mis arendati Frangi riigis 8. sajandil välja kalligraafia standardina nii, et selles kirjutatud tekst, näiteks Hieronymuse Vulgata, oleks kergesti äratuntav ükskõik mis Euroopa piirkonnast pärit kirjaoskajale.
Vaata Minuskel ja Karolingide minuskel
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Minuskel ja Ladina keel
Ladina kiri
Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.
Vaata Minuskel ja Ladina kiri
Läänegooti kiri
Läänegooti kiri oli 8.–11. sajandil hispaania kultuuri mõjupiirkondades kasutusel olnud ladina kirja liik.
Vaata Minuskel ja Läänegooti kiri
Majuskel
Minuskel a ja majuskel A Majuskel ehk suurtäht ehk versaal, ka kapitaal on tüpograafias kasutatav mõiste trükikirja suure kirjatähe kohta.
Vaata Minuskel ja Majuskel
Pürenee poolsaar
Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.
Vaata Minuskel ja Pürenee poolsaar
Pooluntsiaal
Pooluntsiaal on varakeskaegne tekstikiri, mida kasutati eelkõige patristiliste ja juriidiliste tekstide kirjapanemiseks.
Vaata Minuskel ja Pooluntsiaal
Reichenau klooster
Reichenau klooster (ladina keeles Monasterium Augiense) oli benediktlaste klooster Bodeni järve keskel asuval Reichenau saarel.
Vaata Minuskel ja Reichenau klooster
Rooma minuskelkursiiv
Rooma minuskelkursiiv ehk noorem rooma kursiiv on kiri, mis kujunes rooma majuskelkursiivist ja mida kasutati umbes 3.–7.
Vaata Minuskel ja Rooma minuskelkursiiv
Ruutkapitaal
Ruutkapitaal, ladina keeles capitalis quadrata, ka capitalis elegans, oli Rooma majuskelkiri, mis vähesel määral esineb hilisantiiksetes ja varakeskaegsetes käsikirjades.
Vaata Minuskel ja Ruutkapitaal
Skriptoorium
Skriptoorium (scriptorium, mitmus scriptoria; ladina keeles sõna-sõnalt 'kirjutamise koht') oli kloostris asuv ruum, kus munkadest kirjutajad tegelesid käsikirjade kopeerimise ja illumineerimisega.
Vaata Minuskel ja Skriptoorium
Suurtähtkiri
Suurtähtkiri ehk majuskelkiri, ka kapitaalkiri on kirjaviis, mis kasutab üksnes suurtähti (näide: MAJUSKELKIRI) ja väiketähti ei kasuta üldse.
Vaata Minuskel ja Suurtähtkiri
Täht (kiri)
Täht, ka kirjatäht, aabe, pookstav, on keeles häälikkirja hääliku või silpkirja silbi ülesmärkimiseks kasutatav märk.
Vaata Minuskel ja Täht (kiri)
Tüpograafia
Tüpograafia on trükise visuaalne teostus.
Vaata Minuskel ja Tüpograafia
Trükikiri
Trükikiri on teksti trükitehniliseks paljundamiseks vajalike tähtede, numbrite ja muude märkide komplekt.
Vaata Minuskel ja Trükikiri
Untsiaal
Untsiaal (ladina keeles scriptura uncialis) on ümarate tähekujudega suurtähtkiri, mida kasutati tekstikirjana kõige kõrgemalt hinnatud ja esinduslikumates raamatutes 5.–8.
Vaata Minuskel ja Untsiaal