Sisukord
68 suhted: Absolutsioon, Altar, Ambrosius, Anglikaani kirik, Apostel, Apostellik usutunnistus, Armulaua sakrament, Benedictus XVI, Bulla, Clemens I, Clemens VIII, Damasus I, Diakon, Eesti keel, Evangeelium, Gelasius I, Gloria in excelsis Deo, Gregorius I, Halleluuja (muusika), Introitus, Jeesus, Johannes XXIII, Joosep (Maarja abikaasa), Jumalateenistus, Jutlus, Katoliku kirik, Koinee, Konfirmatsioon, Kyrie, Ladina keel, Laupäev, Leo XIII, Luterlus, Luuka evangeelium, Meieisapalve, Missa (muusika), Nikaia usutunnistus, Ordinatsioon, Palmipuudepüha, Pateen, Püha õhtusöömaaeg, Pühapäev, Piibel, Piiskop, Pius V, Pius X, Pius XII, Protsessioon, Rooma, Suur neljapäev, ... Laienda indeks (18 rohkem) »
Absolutsioon
Absolutsioon on pattude andeksandmine: roomakatoliiklastel pattude sakramentaalne andeksandmine, protestantidel andestuskuulutus.
Vaata Missa ja Absolutsioon
Altar
Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht, kuhu pannakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele.
Vaata Missa ja Altar
Ambrosius
Püha Ambrosius Francisco de Zurbaráni maalil Püha Ambrosius (umbes 338 – 4. aprill 397) oli Milano piiskop, keda peetakse neljanda sajandi kõige mõjukamaks vaimulikuks.
Vaata Missa ja Ambrosius
Anglikaani kirik
Anglikaani kirik on õpetuse laadilt protestantlik, hierarhiliselt struktuurilt ja jumalateenistuse korralt katoliiklik Suurbritannia riigikirik.
Vaata Missa ja Anglikaani kirik
Apostel
Apostel (vanakreeka keelest ἀπόστολος apostolos on aramea sõna שליח šaliah tõlge, mis lähtub verbist "(volitusega) läkitama") ja tähendab "isikut, kes on saadetud" – saadikut või esindajat.
Vaata Missa ja Apostel
Apostellik usutunnistus
Apostellik usutunnistus on kristliku usutunnistuse varaseim versioon, pärineb arvatavasti 2.
Vaata Missa ja Apostellik usutunnistus
Armulaua sakrament
Püha õhtusöömaaeg" (1495–1498) Kose kiriku koduse armulaua komplekt 19. sajandist Armulaua sakrament ehk armulaud on kristlikes kirikutes (sealhulgas katoliku kirikus, õigeusu kirikus ja luterlikus kirikus) sakrament, mis põhineb Jeesuse sõnadel pühal õhtusöömaajal.
Vaata Missa ja Armulaua sakrament
Benedictus XVI
Benedictus XVI (sünninimi Joseph Alois Ratzinger; 16. aprill 1927 – 31. detsember 2022) oli Rooma paavst aastatel 2005–2013.
Vaata Missa ja Benedictus XVI
Bulla
Püha Rooma keiser Karl IV kullast Bulla aastat 1356 Bulla (ladina 'kapsel') on üriku külge kinnitatud metallist pitser.
Vaata Missa ja Bulla
Clemens I
Clemens I (ka Clemens Roomast või Rooma Clemens) oli neljas paavst, kes valitses 1. sajandi lõpus üheksa aasta jooksul.
Vaata Missa ja Clemens I
Clemens VIII
Clemens VIII (kodanikunimega Ippolito Aldobrandini, 24. veebruar 1536 – 3. märts 1605) oli paavst aastatel 1592–1605.
Vaata Missa ja Clemens VIII
Damasus I
Damasus I oli paavst 366–384.
Vaata Missa ja Damasus I
Diakon
Diakon on luterliku, õigeusu, nelipühi, katoliku kiriku ja vanade idakirikute abivaimulik.
Vaata Missa ja Diakon
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Missa ja Eesti keel
Evangeelium
Rylandsi raamatukogu papüüruse P52 esikülg, Johannese evangeelium, 2. saj pKr Evangeelium (kreeka keeles εὐαγγέλιον euangelion.
Vaata Missa ja Evangeelium
Gelasius I
Gelasius I oli paavst 492–496.
Vaata Missa ja Gelasius I
Gloria in excelsis Deo
''Gloria'' viiendal toonil lauluraamatus "Graduale Romanum" ''Gloria'' Itaalia 16. sajandi lauluraamatus ''Gloria'' algussõnad jõulusõime inglikujul Poolas 2014 "Allein Gott in der Höh'" Lutheri lauluraamatust, Breslau 1577, Nikolaus Deciuse 1522 kirjutatud ''Gloria'' adaptatsioon "Gloria in excelsis Deo" (ladina keeles 'Au olgu Jumalale kõrges'), ka "Gloria in excelsis" ja "Gloria" on kristlik hümn.
Vaata Missa ja Gloria in excelsis Deo
Gregorius I
Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 – 12. märts 604) oli paavst 590–604.
Vaata Missa ja Gregorius I
Halleluuja (muusika)
Halleluuja koos järgneva ''versus''ega, St Galleni muusikakäsikirjast Codex Sangallensis 359 Halleluuja ja sellele järgnev ''jubilus''. Graduale triplex ''Alleluia'' teises toonis, ''Vidimus Stellam'' kolmekuningapäevaks Halleluuja (heebria keeles הללו יה hallelu Jah 'kiitkem Jumalat', ladina keeles alleluia) on laul, mis saatis kristlikus liturgias algselt missa teist pühakirjalugemist.
Vaata Missa ja Halleluuja (muusika)
Introitus
Introituse antifon ''Omnes gentes, plaudite manibus''. ''Gloria patri'' lauldakse pärast meloodilist sissejuhatust ühel noodil, ''euouae'' on lühendatud ''et in sæcula sæculorum, amen'' Esimese advendi pühapäeva introitus ''Ad te levavi'', 13.
Vaata Missa ja Introitus
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7.
Vaata Missa ja Jeesus
Johannes XXIII
Johannes XXIII, ladinapäraselt Ioannes XXIII (Angelo Giuseppe Roncalli, 25. november 1881 – 3. juuni 1963) oli paavst 1958–1963.
Vaata Missa ja Johannes XXIII
Joosep (Maarja abikaasa)
Guido Reni, "Püha Joosep Jeesuslapsukesega" (1635) Joosep Naatsaretist (heebrea keeles: יוֹסֵף; kreeka keeles: Ἰωσήφ) oli vastavalt kanoonilistele evangeeliumitele abielus Jeesuse ema Maarjaga.
Vaata Missa ja Joosep (Maarja abikaasa)
Jumalateenistus
Jumalateenistus (liturgia) on religioosne kombetalitus (rituaal), mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga.
Vaata Missa ja Jumalateenistus
Jutlus
Buddha jutlustamas Jeesuse mäejutlus (Dante Gabriel Rossetti, ''ca'' 1861) Jutlus on vaimuliku sisuga kõne, mida tavaliselt peab vaimulik, näiteks kristlik kirikuõpetaja või preester.
Vaata Missa ja Jutlus
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Missa ja Katoliku kirik
Koinee
Koinee oli antiikajal kreeka ühiskeel.
Vaata Missa ja Koinee
Konfirmatsioon
Konfirmatsioon on katoliku kirikus ja luteri kirikus ristimise kinnitamine.
Vaata Missa ja Konfirmatsioon
Kyrie
''Kyrie'' XI, gregooriuse koraal missaraamatust "Liber usualis" Neumakirjas ''Kyrie'', Codex Sangallensis 381 11. sajandist Josquini Missa de Beata Virgine ''Kyrie'' Kyrie, translitereeritud vorm kreeka sõnast Κύριε (vokatiiv sõnast Κύριος, Kyrios 'isand'), missa alguses pärast introitust lauldav missa muutumatu osa (ordinarium missae) esimene laul, mis on, nagu näitab ta kreekakeelne tekst, üks missa vanimaid osi.
Vaata Missa ja Kyrie
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Missa ja Ladina keel
Laupäev
Laupäev on nädala päev, millele eelneb reede ja järgneb pühapäev.
Vaata Missa ja Laupäev
Leo XIII
Leo XIII (Vincenzo Gioacchino Raffaele Luigi Pecci, 2. märts 1810 – 20. juuli 1903) oli aastatel 1878–1903 paavst.
Vaata Missa ja Leo XIII
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Vaata Missa ja Luterlus
Luuka evangeelium
Luuka evangeelium (lühend Lk) on Piibli Uue Testamendi kaanoni 3.
Vaata Missa ja Luuka evangeelium
Meieisapalve
Meieisapalve, Meie Isa Palve ehk meieisa on üks tuntumaid palveid kristluses.
Vaata Missa ja Meieisapalve
Missa (muusika)
Missa ehk missatsükkel on muusikažanr, mille aluseks on katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumi tekstid Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei.
Vaata Missa ja Missa (muusika)
Nikaia usutunnistus
Nikaia usutunnistus on Nikaia I kirikukogul 325.
Vaata Missa ja Nikaia usutunnistus
Ordinatsioon
õigeusu kirikus Ordinatsioon ehk ordineerimine on vaimulike ametissepühitsemine.
Vaata Missa ja Ordinatsioon
Palmipuudepüha
Palmipuudepüha on kristlikus traditsioonis liikuv püha, mis langeb pühapäevale nädal enne esimest ülestõusmispüha.
Vaata Missa ja Palmipuudepüha
Pateen
Pateen (vanakreeka keeles πατάνη patáne, ladina keeles patena, patina 'kauss') on liturgiline nõu, armulaualeivik ehk taldrik, millel on armulaua ajal hostia või oblaadid.
Vaata Missa ja Pateen
Püha õhtusöömaaeg
Püha õhtusöömaaeg on evangeeliumites kirjeldatud sündmus, kus Jeesus einestab viimast korda koos oma jüngritega.
Vaata Missa ja Püha õhtusöömaaeg
Pühapäev
Pühapäev on nädala päev, millele eelneb laupäev ja järgneb esmaspäev.
Vaata Missa ja Pühapäev
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Vaata Missa ja Piibel
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Vaata Missa ja Piiskop
Pius V
Pius V (Antonio Ghislieri, mungana Michele Ghislieri; 17. jaanuar 1504 – 1. mai 1572) oli paavst 1566–1572.
Vaata Missa ja Pius V
Pius X
Pius X (Giuseppe Melchiorre Sarto, 2. juuni 1835 – 20. august 1914) oli paavst aastatel 1903–1914.
Vaata Missa ja Pius X
Pius XII
Pius XII istumas sedia gestatorial (1939) konkordaadi sõlmimisel Serbiaga Pius XII (Eugenio Maria Giuseppe Giovanni Pacelli, 2. märts 1876 – 9. oktoober 1958) oli aastatel 1939–1958 paavst.
Vaata Missa ja Pius XII
Protsessioon
Protsessioon Protsessioon on pidulik rongkäik, milles osalevad vaimulikud, koguduserahvas, leerilapsed või matuselised, sõltuvalt talituse eesmärgist.
Vaata Missa ja Protsessioon
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Missa ja Rooma
Suur neljapäev
Suur neljapäev on vaikse nädala neljapäev.
Vaata Missa ja Suur neljapäev
Trento kirikukogu
Trento kirikukogu Trento kirikukogu (ladina keeles Concilium Tridentinum) oli Rooma-Katoliku Kiriku kirikukogu, mille kutsus kokku paavst Paulus III.
Vaata Missa ja Trento kirikukogu
Urbanus VIII
Urbanus VIII (Maffeo Barberini, aprill 1568 – 29. juuli 1644) oli paavst 1623–1644.
Vaata Missa ja Urbanus VIII
Usutunnistus
Usutunnistus (ladina keeles confessio (fidei) '(usu)tunnistus') ehk kreedo (ladina sõnast credo 'usun') on kokkuvõtlik uskumuste loetelu, mida iga usklik peab antud religioonis uskuma.
Vaata Missa ja Usutunnistus
Uus testament
Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.
Vaata Missa ja Uus testament
Vaikne nädal
Vaikne nädal ehk suur nädal ehk kannatusnädal on nädal palmipuudepühast ülestõusmispühani.
Vaata Missa ja Vaikne nädal
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Vaata Missa ja Vaimulik
Vana testament
Vana testament (ka Vana Testament, lühend VT) on kristliku piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist.
Vaata Missa ja Vana testament
Vatikani II kirikukogu
Vatikani II kirikukogu ehk Vatikani II oikumeeniline kirikukogu oli katoliku kiriku oikumeeniline kogu, mis toimus Vatikanis aastatel 1962–1965 paavstide Johannes XXIII ja Paulus VI eesistumisel.
Vaata Missa ja Vatikani II kirikukogu
Victor I
Victor I (ladina keeles 'võitja') valitses 189–199.
Vaata Missa ja Victor I
14. juuli
14.
Vaata Missa ja 14. juuli
1570
1570.
Vaata Missa ja 1570
1962
1962.
Vaata Missa ja 1962
1965
1965.
Vaata Missa ja 1965
1970
1970.
Vaata Missa ja 1970
2. sajand
2.
Vaata Missa ja 2. sajand
2007
2007.
Vaata Missa ja 2007
2008
2008.
Vaata Missa ja 2008
385
385.
Vaata Missa ja 385