Sisukord
41 suhted: Aatomijõumikroskoopia, Adsorptsioon, Biosensor, Dielektrik, Elektrijuht, Elektrijuhtivus, Elektrivool, Elektrivoolu tugevus, Elektrokeemiline katmine, Elektron, Elektrood, Energia, Erijuhtivus, Füüsikaline suurus, Fluorestsents, Footon, Funktsioon (matemaatika), Histogramm, Ioon, Kvanttäpp, Laeng, Lühis, Magnetväli, Materjal, Meetod, Molekulaarelektroonika, Moore'i seadus, Nanomeeter, Nobeli füüsikaauhind, Parameeter, Pindala, Pinge (elekter), Plancki konstant, Pooljuht, Signaali-müra suhe, Skaneeriv teravikmikroskoopia, Skaneeriv tunnelmikroskoopia, Substraat (keemia), Temperatuur, Transistor, Vesinikeksponent.
Aatomijõumikroskoopia
Aatomijõumikroskoobi pildid plii kihtidest, mis on saadud erinevatel vaakumsadestusmeetoditel. Tartu Ülikool Aatomijõumikroskoopia (inglise atomic force microscopy ehk AFM) on väga tõhus meetod objektide pinna uurimiseks nii aatom- kui ka submikroonsel tasemel.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Aatomijõumikroskoopia
Adsorptsioon
Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Adsorptsioon
Biosensor
Biosensor on analüütiline seade analüüdi määramiseks, mis muudab keemilise reaktsiooni signaali elektriliseks või mõneks muuks mõõdetavaks signaaliks.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Biosensor
Dielektrik
Dielektrik ehk isoleeraine on väga suure eritakistusega (>108 Ω∙m) aine.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Dielektrik
Elektrijuht
Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Elektrijuht
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Elektrijuhtivus
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Elektrivool
Elektrivoolu tugevus
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinda läbinud elektrilaenguga: kus \Delta Q on aja \Delta t jooksul juhti läbinud laeng.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Elektrivoolu tugevus
Elektrokeemiline katmine
Elektrokeemilise katmise masin PCB-de katmiseks vasega Elektrokeemiline katmine ehk elektrosadestamine on protsess, milles kasutatakse lahustunud metalli katioonide redutseerimiseks elektrivoolu ja mille tagajärjel moodustub elektroodile koherentne metalli kiht.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Elektrokeemiline katmine
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Elektron
Elektrood
Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Elektrood
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Energia
Erijuhtivus
Erijuhtivus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kvantitatiivselt aine või materjali võimet elektrivoolu juhtida.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Erijuhtivus
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Füüsikaline suurus
Fluorestsents
Fluorestseeruv orgaaniline ühend nimega eskuliin Valik fluorestseeruvaid aineid UV-valguses Fluorestseeruv rodamiin Fluorestsents (sõna tuleneb mineraalist fluoriit; seda mineraali uurides avastati fluorestsents) on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV-kiirgusega või nähtava valgusega.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Fluorestsents
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Footon
Funktsioon (matemaatika)
Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Funktsioon (matemaatika)
Histogramm
Histogramm Histogramm ehk astmikdiagramm on statistiliste andmete graafiline kujutis (tulpdiagramm), mis annab ülevaate nende jaotumisest sageduse järgi.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Histogramm
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Ioon
Kvanttäpp
Kvantpunktid, mille kiirgusspektrite maksimumid nihkuvad 10 nm sammude võrra Kvanttäpp (kvantpunkt) on fluorestseeruv, tavaliselt pooljuhtmaterjalist nanoosake, mille tüüpiline suurus on 10–100 aatomit (2–10 nm).
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Kvanttäpp
Laeng
Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakest ja on selle kõigis vastastikmõjudes jääv suurus.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Laeng
Lühis
Lühis (ka lühiühendus) on elektriseadme eri pingega osade vahel tekkiv väga väikese takistusega ühendus, mis tekib enamasti juhuslikult elektriisolatsiooni läbilöögi tagajärjel, aga ka lülitamis- või ühendamisvea tõttu.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Lühis
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Magnetväli
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Materjal
Meetod
Meetod (kreeka keeles μέθοδος méthodos, 'uurimistee'. metá, 'pärast, järele' + hodós, 'tee, käik, liikumine'.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Meetod
Molekulaarelektroonika
Molekulaarelektroonika ehk ühe molekuli elektroonika on nanotehnoloogia teadusharu, mis kasutab elektroonikakomponentidena üksikuid molekule või nanoskaalas üksikute molekulide kogumit.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Molekulaarelektroonika
Moore'i seadus
Protsessoris olevate transistoride arv ja aeg. Tuleb tähele panna, et tegu on logaritmilise skaalaga; punktiirjoon vastab eksponentsiaalsele kasvule, kus transistoride arv kahekordistub iga kahe aastaga Moore'i seadus põhineb arvutiriistvara ajalool ning ütleb, et mikrokiibil olevate transistoride arv kahekordistub iga kahe aasta järel.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Moore'i seadus
Nanomeeter
Nanomeeter (tähis nm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljardiku meetriga: 1 ongström (Å) on 0,1 nanomeetrit.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Nanomeeter
Nobeli füüsikaauhind
Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Nobeli füüsikaauhind
Parameeter
Parameeter ('mõõtev', kreeka keeles παράμετρος: παρά pará, eesti keeles 'vastu', 'kõrval', 'juures', 'suhtes' + μετρος metron, eesti keeles 'mõõt' millegi mõõtmise, võrdlemise või hindamise tähenduses) on ühelaadseid objekte, nähtusi, seisundeid või protsesse iseloomustav suurus.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Parameeter
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Pindala
Pinge (elekter)
Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Pinge (elekter)
Plancki konstant
Plancki konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Plancki konstant
Pooljuht
Pooljuht on aine, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui dielektrikul.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Pooljuht
Signaali-müra suhe
siinussignaal (pinge ajaline muutumine)Signaali-müra suhe ehk signaali ja müra suhe (lühend SNR ingl k sõnadest Signal to Noise Ratio, ka S/N) väljendub kasuliku signaali võimsuse ja sellele lisandunud müra võimsuse suhtena: Siinussignaal koos liitunud mürasignaaliga Enamasti väljendatakse seda võimsuste suhet detsibellides: Elektriahela osas, kus takistus kasulikule signaalile ja mürasignaalile on ühesuurune, saab võimsuste suhte asendada pingete suhtega (vastavalt seosele P.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Signaali-müra suhe
Skaneeriv teravikmikroskoopia
stereomikroskoobi abil, et vaadata kas mõlemad teravikud on otsiku otstes alles, sest need võivad üsna kergesti murduda Skaneeriv teravikmikroskoopia (inglise keeles scanning probe microscopy, edaspidi SPM) on mikroskoopia liik, kus proovi kolmedimensiooniline pinnakujutis saadakse teravatipulise mehaanilise sondi abil.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Skaneeriv teravikmikroskoopia
Skaneeriv tunnelmikroskoopia
Skaneeriv tunnelmikroskoopia, lühend STM (inglise keele sõnadest scanning tunneling microscopy) on meetod keemias, mis võimaldab saada pinna topograafiast kolmemõõtmelist informatsiooni ja kujutada pinda atomaarsel tasemel.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Skaneeriv tunnelmikroskoopia
Substraat (keemia)
Substraat (ld. substratum – alus) on mõiste keemias, mis ei ole rangelt defineeritud.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Substraat (keemia)
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Temperatuur
Transistor
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme väljaviiguga pooljuhtseadis ehk triood elektriahelate lülitamiseks ja elektrisignaalide võimendamiseks.
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Transistor
Vesinikeksponent
Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l).
Vaata Molekulaarjuhtivus ja Vesinikeksponent