Ava Google MapsisSisukord
60 suhted: Aadria meri, Alam-Austria, Austria hertsogkond, Švaabimaa, Švaabimaa hertsogkond, Čechy, Béla IV, Böömimaa valitsejate loend, Bolesław I Chrobry, Brno, Dolní Věstonice Venus, Friedrich I Barbarossa, Friedrich II (Saksa-Rooma keiser), Kärnteni hertsogkond, Kesk-Euroopa, Kraini mark, Lään, Lechi lahing (955), Morava (täpsustus), Morava jõgi, Olomouc, Otakar II, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Pannoonia, Přemysliidid, Poola, Poola kuningas, Rudolf I (Saksa kuningas), Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Samo, Slovakkia, Sloveenia, Steiermargi hertsogkond, Sudeedid, Suur-Määri riik, Tšehhi, Tšehhi krooni maad, Ungari kuningas, Ungari kuningriik, Ungari vürstiriik, Ungarlased, Viin, Znojmo, 1182, 1246, 1251, 1252, 1253, ... Laienda indeks (10 rohkem) »
- Tšehhi ajaloolised piirkonnad
- Tšehhi geograafia
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Vaata Morava ja Aadria meri
Alam-Austria
Alam-Austria on Austria idapoolseim liidumaa.
Vaata Morava ja Alam-Austria
Austria hertsogkond
Austria hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi keiserlik osastisriik, mis loodi 1156.
Vaata Morava ja Austria hertsogkond
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Vaata Morava ja Švaabimaa
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Vaata Morava ja Švaabimaa hertsogkond
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Vaata Morava ja Čechy
Béla IV
Béla IV (1206 – 3. mai 1270) oli Ungari kuningas aastatel 1235–1270.
Vaata Morava ja Béla IV
Böömimaa valitsejate loend
Böömimaa valitsejate loend.
Vaata Morava ja Böömimaa valitsejate loend
Bolesław I Chrobry
Bolesław I Chrobry (Vapper) (966/967 – 17. juuni 1025) oli Poola vürst 992–1025 ja Poola kuningriigi kuningas 1000–1025 (krooniti 1025).
Vaata Morava ja Bolesław I Chrobry
Brno
Brno (hääldus; saksa Brünn) on linn Tšehhis, Lõuna-Morava maakonna keskus.
Vaata Morava ja Brno
Dolní Věstonice Venus
Dolní Věstonice Venus Dolní Věstonice Venus (tšehhi keeles Věstonická venuše) on alasti naisfiguuri kujutav keraamiline Venuse-kujuke, mis on dateeritud vahemikku 29 000 kuni 25 000 eKr (Gravette'i kultuur).
Vaata Morava ja Dolní Věstonice Venus
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Vaata Morava ja Friedrich I Barbarossa
Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich II 13. sajandi lõpust pärineval pildil Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 – 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 1212–1250, alates 1220.
Vaata Morava ja Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)
Kärnteni hertsogkond
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Vaata Morava ja Kärnteni hertsogkond
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Morava ja Kesk-Euroopa
Kraini mark
Kraini mark (''Mark Krain'') 10. sajandi Saksa-Rooma riigi kaguosas (all paremal). Selle algne pealinn oli Krainburgi/Kranj, hiljem sai selle suurimaks ja tähtsaimaks linnaks Laibach/Ljubljana Kraini mark (sloveeni Kranjska krajina, saksa Mark Krain) oli Saksa-Rooma riigi kagupoolne osastisriik kõrgkeskajal, Kraini hertsogkonna eelkäija.
Vaata Morava ja Kraini mark
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Vaata Morava ja Lään
Lechi lahing (955)
Lechi lahing (ka Lechfeldi lahing) leidis aset 955.
Vaata Morava ja Lechi lahing (955)
Morava (täpsustus)
Morava (ajaloolises kontekstis ka Määrimaa) on ajalooline piirkond Tšehhis.
Vaata Morava ja Morava (täpsustus)
Morava jõgi
Morava (tšehhi ja slovaki keeles Morava, saksa keeles March) on jõgi Kesk-Euroopas.
Vaata Morava ja Morava jõgi
Olomouc
Olomouc (saksa Olmütz) on linn Tšehhis, Olomouci maakonna keskus.
Vaata Morava ja Olomouc
Otakar II
Otakar II Přemysl Otokari kuningriik aastal 1273 Kuningas Otakari omand 1251–1276, kantuna tänapäeva Euroopa piiridele Otakar II Přemysl (tšehhi Přemysl Otakar II.; umbes 1230 – 26. august 1278) oli Böömimaa kuningas aastatel 1253–1278.
Vaata Morava ja Otakar II
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Vaata Morava ja Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Vaata Morava ja Pannoonia
Přemysliidid
Přemysliidide vapp Přemysliidid (tšehhi keeles Přemyslovci, saksa keeles Premysliden, poola keeles Przemyślidzi) ehk Přemysliidide dünastia oli Tšehhi esimene valitsejasugu, mille liikmed valitsesid Böömimaad ja sellega seotud alasid umbes aastatel 800–1306.
Vaata Morava ja Přemysliidid
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Morava ja Poola
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata Morava ja Poola kuningas
Rudolf I (Saksa kuningas)
Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273.
Vaata Morava ja Rudolf I (Saksa kuningas)
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Vaata Morava ja Saksa kuningas
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Morava ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Morava ja Saksa-Rooma riik
Samo
Samo asutas esimese teadaoleva slaavi hõimude poliitilise liidu, tuntud kui Samo riik (kuningriik või hõimuliit), mis ulatus Sileesiast tänapäeva Sloveeniani, valitsedes seda aastast 623 kuni oma surmani aastal 658.
Vaata Morava ja Samo
Slovakkia
Slovakkia on merepiirita riik Euroopas.
Vaata Morava ja Slovakkia
Sloveenia
Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.
Vaata Morava ja Sloveenia
Steiermargi hertsogkond
Steiermargi hertsogkond (saksa Herzogtum Steiermark, sloveeni Vojvodina Štajerska, ungari Stájer Hercegség) oli hertsogkond, mis paiknes tänapäeva Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias.
Vaata Morava ja Steiermargi hertsogkond
Sudeedid
Lääne-Sudeetides Sudeedid (tšehhi ja poola keeles Sudety; saksa keeles Sudeten) on mäestik Euroopas, peamiselt Tšehhi ja Poola piiril.
Vaata Morava ja Sudeedid
Suur-Määri riik
Suur-Määri riik (tšehhi Velká Morava, slovaki Veľká Morava) oli esimene lääneslaavi riik, mis tekkis "kõige võimsamal hõimualal Kesk-Euroopas".
Vaata Morava ja Suur-Määri riik
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Morava ja Tšehhi
Tšehhi krooni maad
Tšehhi krooni maad, Saksa-Rooma riik (1618) pärnavanikuga Tšehhi krooni maad (Länder der Böhmischen Krone), mida kutsuti ka Püha Václavi krooniks (země Koruny svatováclavské) või lihtsalt Tšehhi krooniks (Koruna česká), viitab alale, mida ühendasid Tšehhi kuningate valitsemise all feodaalsuhted.
Vaata Morava ja Tšehhi krooni maad
Ungari kuningas
Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).
Vaata Morava ja Ungari kuningas
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Vaata Morava ja Ungari kuningriik
Ungari vürstiriik
Ungari vürstkond või Ungari hertsogkond (ungari Magyar Nagyfejedelemség: "Ungari Suurvürstkond") oli varaseim dokumenteeritud Ungari riik Pannoonia tasandikul, mis loodi 895.
Vaata Morava ja Ungari vürstiriik
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Vaata Morava ja Ungarlased
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Vaata Morava ja Viin
Znojmo
Znojmo (saksa keeles Znaim) on linn Tšehhis Lõuna-Morava maakonnas, Znojmo ringkonna halduskeskus.
Vaata Morava ja Znojmo
1182
1182.
Vaata Morava ja 1182
1246
1246.
Vaata Morava ja 1246
1251
1251.
Vaata Morava ja 1251
1252
1252.
Vaata Morava ja 1252
1253
1253.
Vaata Morava ja 1253
1254
1254.
Vaata Morava ja 1254
1260
1260.
Vaata Morava ja 1260
1269
1269.
Vaata Morava ja 1269
1273
1273.
Vaata Morava ja 1273
1276
1276.
Vaata Morava ja 1276
1278
1278.
Vaata Morava ja 1278
1437
1437.
Vaata Morava ja 1437
7. sajand
7.
Vaata Morava ja 7. sajand
9. sajand
9.
Vaata Morava ja 9. sajand
955
955.
Vaata Morava ja 955
Vaata ka
Tšehhi ajaloolised piirkonnad
- Morava
- Tšehhi Sileesia
- Čechy
Tšehhi geograafia
- Morava
- Tšehhi Sileesia
- Čechy
Tuntud ka kui Moraavia, Määrimaa.