Kiiremini kui brauser!
52 suhted: Aleksandria, Aleksandria raamatukogu, Anatoomikum, Apollonios Pergest, Apollonios Rhodoselt, Archimedes, Aristophanes Byzantionist, Aristoteles, Aurelianus, Bütsants, Botaanikaaed, Caracalla, Demetrios Phaleronist, Eratosthenes, Eukleides, Füüsika, Filoloogia, Geograafia, Heron, Julius Caesar, Loomaaed, Lykeion, Matemaatika, Meditsiin, Museion (täpsustus), Muusad, Muuseum, Observatoorium, Pharose tuletorn, Platoni Akadeemia, Ptolemaios, Ptolemaios I, Ptolemaios II, Ptolemaioste dünastia, Raamatukogu, Rooma riik, Strabon, Straton Lampsakosest, Theophrastos, Vana-Egiptus, 145 eKr, 1838, 1972, 1987, 1997, 2002, 2008, 216, 272, 3. sajand eKr, ..., 31 eKr, 4. sajand. Laienda indeks (2 rohkem) »
Aleksandria
Aleksandria on Egiptuse linn Vahemere rannikul.
Uus!!: Museion ja Aleksandria · Näe rohkem »
Aleksandria raamatukogu
Aleksandria raamatukogu oli tähtsaim antiikmaailma raamatukogu.
Uus!!: Museion ja Aleksandria raamatukogu · Näe rohkem »
Anatoomikum
Anatoomikum on ülikoolide arstiteaduskondade õppehoone anatoomia praktikumide läbiviimiseks ja anatoomia kollektsioonide hoidmiseks.
Uus!!: Museion ja Anatoomikum · Näe rohkem »
Apollonios Pergest
Apollonios Pergest (umbes 265 eKr Väike-Aasias Pamfüülias Perges – umbes 190 eKr) oli Vana-Kreeka matemaatik ja astronoom.
Uus!!: Museion ja Apollonios Pergest · Näe rohkem »
Apollonios Rhodoselt
Apollonios Rhodoselt ehk Rhodose Apollonios (kreeka Ἀπολλώνιος Ῥόδιος Apollṓnios Rhódios, ladina Apollonius Rhodius), vanakreeka poeet ja raamatukoguhoidja Aleksandria raamatukogus, kes elas 3. sajandi algusest eKr kuni pärast 246 eKr.
Uus!!: Museion ja Apollonios Rhodoselt · Näe rohkem »
Archimedes
Archimedes Domenico Fetti 1620. aastast pärineval maalil Archimedes (Ἀρχιμήδης; umbes 287 – umbes 212 eKr) oli Vana-Kreeka polühistor, matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja.
Uus!!: Museion ja Archimedes · Näe rohkem »
Aristophanes Byzantionist
Aristophanes Byzantionist (kreeka keeles Ἀριστοφάνης ὁ Βυζάντιος; u 257 – 185/180 eKr) oli hellenismiaja kreeka õpetlane, kriitik ja grammatik.
Uus!!: Museion ja Aristophanes Byzantionist · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Museion ja Aristoteles · Näe rohkem »
Aurelianus
Lucius Domitius Aurelianus (Imperator Caesar Lucius Domitius Aurelianus Augustus); 9. september 214 – september 275) oli Vana-Rooma keiser septembrist 270 kuni surmani (valitses 5 aastat ja suri 61-aastaselt). Lucius Domitius Aurelianus Lisanimed: Germanicus maximus (271), Goticus maximus (272), Dacicus maximus (272), Parthicus (Persicus?) maximus (272), Arabicus maximus (272), Palmyrenicus maximus (272), Armeniacus (?), Adiabenicus (?), Carpicus maximus (273), Restitutor orbis (274). Tapeti oma sekretäri poolt. Aurelianus sündis Möösias, oli rahvuselt illüür ja arvatavasti kolooni poeg. Ta oli elukutseline sõjaväelane ja sai Claudius II ajal ratsaväe ülemaks. Pärast Claudiuse surma kuulutas ta end Sirmiumis keisriks. Võitudega jüütide, sarmaatide, vandaalide ja gootide üle taastas ta Rooma piiri Doonaul, kuid pidi teisel pool jõge oleva Daakia 271 gootidele loovutama. 271 peatas ta Pavia lähedal alamannide sissetungi Itaaliasse. Ta laskis ümbritseda Rooma Aurelianuse müüriga, millest 18,8 km on säilinud. 272 võitis ta Palmyra kuningriigi valitsejanna Zenobia ja tõi ta vangina Rooma. 274 võitis ta Gallia usurpaatori Tetricus I ja liidendas seega kõik sajandi keskel tekkinud separaatriigid, taastades Rooma keisririigi ühtsuse. Siit tuleneb tema aunimetus restitutor orbis ('maailma taastaja'). Ta uskus, et riiki on võimalik ühendada ühtse usuga. Seega kehtestas ta riigis päikese usu. Lisaks käskis ta end nimetada jumalaks.
Uus!!: Museion ja Aurelianus · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Museion ja Bütsants · Näe rohkem »
Botaanikaaed
Botaanikaaed ehk taimeaed on taimede kasvatamise, uurimise ja tutvustamisega tegelev asutus.
Uus!!: Museion ja Botaanikaaed · Näe rohkem »
Caracalla
Caracalla (Imperator Caesar Divi Septimii Severi Pii Divi Marcus Antonini Marcus Aurelius Severus Antoninus; sünninimi Lucius Septimius Bassianus; 4. aprill 186 – 8. aprill 217 oli Vana-Rooma keiser 4. veebruar 211 kuni surmani. Tema valitsusaeg sai tuntud 212. aastal andis väljaantud "Constitutio Antoniniana" (tuntud ka kui "Caracalla edikt") poolest, millega said Rooma kodakondsuse kõik keisririigis elanud vabad mehed. Tapeti Marcinuse poolt. Omas lisanimesid: Britannicus maximus (210), Parthicus maximus (211), Arabicus maximus (211), Adiabenicus maximus (211) Magnus (213), Germanicus maximus (213).
Uus!!: Museion ja Caracalla · Näe rohkem »
Demetrios Phaleronist
Demetrios Phaleronist (kreeka keeles Δημήτριος ὁ Φαληρεύς; 350–280 eKr) oli Phaleronist pärit Ateena kõnemees.
Uus!!: Museion ja Demetrios Phaleronist · Näe rohkem »
Eratosthenes
Eratosthenes Aleksandrias õpetamas Eratosthenes Küreenest (umbes 276 eKr – umbes 194 eKr) oli vanakreeka matemaatik, poeet, atleet, geograaf ja astronoom.
Uus!!: Museion ja Eratosthenes · Näe rohkem »
Eukleides
Eukleides Eukleides (Εὐκλείδης; ka Eukleides Aleksandriast) oli kreeka matemaatik, keda tuntakse ka "geomeetria isana".
Uus!!: Museion ja Eukleides · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Museion ja Füüsika · Näe rohkem »
Filoloogia
Filoloogia on humanitaarteadus, mis uurib keelt ja kirjandust.
Uus!!: Museion ja Filoloogia · Näe rohkem »
Geograafia
Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
Uus!!: Museion ja Geograafia · Näe rohkem »
Heron
Aleksandria Heron (Ἥρων ὁ Ἀλεξανδρεύς) oli 1. sajandil elanud kreeka insener, mehaanik ja matemaatik.
Uus!!: Museion ja Heron · Näe rohkem »
Julius Caesar
Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.
Uus!!: Museion ja Julius Caesar · Näe rohkem »
Loomaaed
California osariigis (juuli 2007) Tallinna Loomaaed, polaarium Loomaaed (termin "zoopark" pole soovitatav (vaadatud 24.02.2019)) on asutus, kus loomi hoitakse piiratud alal, et neid külastajatele näidata, ja kus neid võidakse kasvatada ka paljundamiseks.
Uus!!: Museion ja Loomaaed · Näe rohkem »
Lykeion
Lykeios (vanakreeka keeles Λύκειον) oli Apollon Lykeiosele pühendatud hiiesalu Ateenas.
Uus!!: Museion ja Lykeion · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Museion ja Matemaatika · Näe rohkem »
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Uus!!: Museion ja Meditsiin · Näe rohkem »
Museion (täpsustus)
Museion oli Vana-Kreekas muusade pühamu (tempel, koobas või mäetipp).
Uus!!: Museion ja Museion (täpsustus) · Näe rohkem »
Muusad
Frans Florise maal Apollonist muusade õpetajana Baldassare Peruzzi: Apollon ja muusad tantsuhoos Muusad olid Kreeka mütoloogias kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsjad.
Uus!!: Museion ja Muusad · Näe rohkem »
Muuseum
Eesti Meremuuseum, Tallinna vesilennukite angaar Mihkli Talumuuseum Saaremaal Muuseum (ingl museum; sks das Museum) on ühiskonna teenistuses olev mittetulunduslik ja alaline asutus, kes uurib, kogub, säilitab, tõlgendab ning eksponeerib materiaalset ja vaimset pärandit.
Uus!!: Museion ja Muuseum · Näe rohkem »
Observatoorium
Tartu tähetorn Pip Ivani mäetipus 2016. aastal Observatoorium on laiemas mõttes teadusasutus, kus tegeldakse mõne astronoomia haruga.
Uus!!: Museion ja Observatoorium · Näe rohkem »
Pharose tuletorn
Aleksandria tuletorn ehk Pharose tuletorn (vanakreeka keeles ὁ Φάρος τῆς Ἀλεξανδρείας) oli maailma vanim teadaolev tuletorn, üks antiikaja seitsmest maailmaimest.
Uus!!: Museion ja Pharose tuletorn · Näe rohkem »
Platoni Akadeemia
Platoni Akadeemia oli Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr.
Uus!!: Museion ja Platoni Akadeemia · Näe rohkem »
Ptolemaios
Klaudios Ptolemaios (kreeka Κλαύδιος Πτολεμαῖος; ladina Claudius Ptolemaeus; umbes 100, võib-olla Ptolemais Hermeiu – pärast 160. aastast, arvatavasti Aleksandria) oli hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik, geograaf, muusikateoreetik ja filosoof, kes tegutses Aleksandrias Rooma riigi provintsis Egiptuses.
Uus!!: Museion ja Ptolemaios · Näe rohkem »
Ptolemaios I
Ptolemaios Soter Ptolemaios I Soter (Ptolemaios Lunastaja või Päästja, kreeka Πτολεμαίος Α' Σωτήρ; umbes 367 eKr–283 eKr) oli Aleksander Suure väepealik ja Ptolemaioste dünastia asutaja.
Uus!!: Museion ja Ptolemaios I · Näe rohkem »
Ptolemaios II
Ptolemaios II Philadelphos (309–246 eKr) oli Ptolemaioste dünastiast pärinev hellenistliku Egiptuse kuningas alates 285 eKr kuni oma surmani.
Uus!!: Museion ja Ptolemaios II · Näe rohkem »
Ptolemaioste dünastia
Ptolemaioste dünastia (ehk Lagiidid Ptolemaios I isa Lagose järgi) oli Egiptust 323 (kuningatena alates 305) – 30 eKr valitsenud hellenistlik valitsejasuguvõsa, mille rajas Aleksander Suure väepealik Ptolemaios Soter.
Uus!!: Museion ja Ptolemaioste dünastia · Näe rohkem »
Raamatukogu
Kose raamatukogu Pärnu Keskraamatukogu Raamatukogu (ka biblioteek) on traditsioonilises tähenduses raamatute kogu ja selle kogu hoidmise koht.
Uus!!: Museion ja Raamatukogu · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Museion ja Rooma riik · Näe rohkem »
Strabon
16. sajandi ettekujutus Strabonist (André Thevet' teosest "Les vrais pourtraits et vies des hommes", Paris 1584) Euroopa kaart Straboni järgi Strabon (vanakreeka keeles Στράβων) (umbes 64/63 eKr – umbes 23/24 pKr) oli Vana-Kreeka ajaloolane ja geograaf.
Uus!!: Museion ja Strabon · Näe rohkem »
Straton Lampsakosest
Straton Lampsakosest (vanakreeka keeles Στράτων; u 335 eKr Lampsakos – u 269 eKr) oli vanakreeka filosoof, peripateetikute koolkonna liige, Lykeioni juhataja pärast Theophrastose surma.
Uus!!: Museion ja Straton Lampsakosest · Näe rohkem »
Theophrastos
Theophrastos Theophrastos (vanakreeka keeles Θεόφραστος, ladina keeles Theophrastus) (u 372 eKr Eresos – 288 eKr) oli vanakreeka filosoof, Aristotelese õpilane.
Uus!!: Museion ja Theophrastos · Näe rohkem »
Vana-Egiptus
Giza püramiidid Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal.
Uus!!: Museion ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »
145 eKr
Aasta 145 eKr oli 145.
Uus!!: Museion ja 145 eKr · Näe rohkem »
1838
1838.
Uus!!: Museion ja 1838 · Näe rohkem »
1972
1972.
Uus!!: Museion ja 1972 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Museion ja 1987 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Museion ja 1997 · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Museion ja 2002 · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Museion ja 2008 · Näe rohkem »
216
216.
Uus!!: Museion ja 216 · Näe rohkem »
272
272.
Uus!!: Museion ja 272 · Näe rohkem »
3. sajand eKr
3.
Uus!!: Museion ja 3. sajand eKr · Näe rohkem »
31 eKr
Aasta 31 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.
Uus!!: Museion ja 31 eKr · Näe rohkem »
4. sajand
4.
Uus!!: Museion ja 4. sajand · Näe rohkem »
