Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Aristoteles

Index Aristoteles

Aristoteles. Koopia Lysippose pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.

115 suhted: Abiogenees, Abstraheerimine, Aleksander Suur, Analüüs, Anatoomia, Anaxagoras, Anne Lill, Antiikfilosoofia, Aru, Arutlus, Arvamus, Ateena, Atomism, Au, Bioloogia, Chalkída, Chalkidike poolsaar, De interpretatione, Dialektika, Dialoog, Eeldus, Eetika, Eklektitsism, Element (stiihia), Elusolend, Empirism, Epistemoloogia, Esteetika, Euboia, Ex nihilo nihil fit, Füüsika (Aristoteles), Gümnaasium (Vana-Kreeka), Hierarhia, Himu, Hing, Idealism, Immanents, Induktsioon, Järeldus, Julgus, Jumalus, Katarsis, Kategooriad, Kehtivus, Kinnistäht, Kogemus, Konkreetsus, Kontemplatsioon, Kontsentrilised objektid, Kosmoloogia, ..., Kuu, Kvaliteet, Lääne filosoofia, Liikumatu liigutaja, Loomad, Loomulik liik, Louvre, Lykeion, Maa, Makedoonia, Mateeria, Matemaatika, Materialism, Mälu, Mõistus, Meeled, Meeleelund, Metafüüsika, Metafüüsika (Aristoteles), Muutumine, Nauding, Nikomachose eetika, Paljunemine, Paratamatus, Päike, Põhjus, Põhjuslikkus, Peripateetikud, Philippos II, Planeet, Platon, Platoni akadeemia, Polühistor, Politoloogia, Predikaat, Ratsionalism, Süllogism, Sfäär, Sokrates, Subjekt (loogika), Substants, Taevakeha, Tõestus, Tõesus, Teadmine, Teadus, Teadusharu, Teaduslik meetod, Tegelikkus, Teine analüütika, Teleoloogia, Tiirlemine, Toomas Paul, Traditsiooniline loogika, Traktaat, Tunnetus (filosoofia), Vana-Kreeka, Väike-Aasia, Võimalikkus, Voorus, Xenokrates, 19. sajand, 322 eKr, 384 eKr, 7. märts. Laienda indeks (65 rohkem) »

Abiogenees

Abiogenees ehk isetärkamine on elu iseeneslik tekkimine eluta ainest.

Uus!!: Aristoteles ja Abiogenees · Näe rohkem »

Abstraheerimine

Abstraheerimine (ladina sõnast abstrahere 'ära tõmbama, eemaldama') ehk abstraktsioon on nähtuse mõne aspekti mõtteline esiletoomine ja mõnede teiste aspektide kõrvalejätmine.

Uus!!: Aristoteles ja Abstraheerimine · Näe rohkem »

Aleksander Suur

Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (kreeka Μέγας Αλέξανδρος, 356 Pella – 13. juuni 323 eKr Babülon) oli Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik.

Uus!!: Aristoteles ja Aleksander Suur · Näe rohkem »

Analüüs

Analüüs ehk eritlus on protsess, mille käigus terviklik või kompleksne teema või objekt lahutatakse lihtsamateks osadeks (elementideks), et lihtsustada teemast või objektist arusaamist, sealhulgas nendevaheliste suhete avastamist.

Uus!!: Aristoteles ja Analüüs · Näe rohkem »

Anatoomia

Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.

Uus!!: Aristoteles ja Anatoomia · Näe rohkem »

Anaxagoras

Anaxagoras kujutatuna Ateena Rahvusliku Ülikooli freskol Anaxagoras (umbes 500 eKr – 428 eKr) oli kreeka filosoof, materialist.

Uus!!: Aristoteles ja Anaxagoras · Näe rohkem »

Anne Lill

Anne Lill (2010) Anne Lill (sündinud 15. oktoobril 1946) on eesti klassikaline filoloog ja tõlkija, Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia osakonna professor 1992–2012, alates 16.

Uus!!: Aristoteles ja Anne Lill · Näe rohkem »

Antiikfilosoofia

Antiikfilosoofiaks nimetatakse õhtumaist filosoofiat selle algusest kuni uusplatonismi lõpuni.

Uus!!: Aristoteles ja Antiikfilosoofia · Näe rohkem »

Aru

Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.

Uus!!: Aristoteles ja Aru · Näe rohkem »

Arutlus

Arutlus (ka järeldus, argument; inglise keeles argument) koosneb eeldus(t)est ja järeldusest.

Uus!!: Aristoteles ja Arutlus · Näe rohkem »

Arvamus

Arvamus on fakti tõlgendamise tulemus, mida inimene või inimeste rühm peab tõeseks.

Uus!!: Aristoteles ja Arvamus · Näe rohkem »

Ateena

Ateena (uuskreeka keeles Αθήνα, Athína, vanakreeka keeles Ἀθῆναι, Athênai) on Kreeka pealinn, mis asub riigi keskosas Vahemere ääres.

Uus!!: Aristoteles ja Ateena · Näe rohkem »

Atomism

Atomism ehk atomistika on materialistlik filosoofiline õpetus, mis eeldab, et maailm koosneb aatomitest ja tühjusest.

Uus!!: Aristoteles ja Atomism · Näe rohkem »

Au

Au on isiku või kollektiivi väärikus ja maine.

Uus!!: Aristoteles ja Au · Näe rohkem »

Bioloogia

Bioloogia uurib eluga seonduvat, piltidel kolibakter, sõnajalgtaim, gasell, koljatmardikas Koduveis Nisu Ümarmürkel Adru ''Fucus serratus'' Bakter ''Gemmatimonas aurantiaca'' arhe Bioloogia (varem on eesti keeles kasutatud ka sõnu eluteadus ja bionoomia) on loodusteaduse haru, mis uurib elu.

Uus!!: Aristoteles ja Bioloogia · Näe rohkem »

Chalkída

Chalkída (kreeka keeles Χαλκίδα ehk Χαλκίς) on linn Kreekas Euboia saarel, Euripose ehk Chalkída väina ääres.

Uus!!: Aristoteles ja Chalkída · Näe rohkem »

Chalkidike poolsaar

Chalkidike poolsaare kaart Chalkidike poolsaar ehk Chalkidikí poolsaar (kreeka keeles: Χαλκιδική; varem eesti keeles Halkidike poolsaar) on poolsaar Kreeka kirdeosas Egeuse mere ääres.

Uus!!: Aristoteles ja Chalkidike poolsaar · Näe rohkem »

De interpretatione

"De interpretatione" (vanakreeka keeles Περὶ ἑρμηνείας (Peri hermeneias)) on Aristotelese teos, osa Organonist.

Uus!!: Aristoteles ja De interpretatione · Näe rohkem »

Dialektika

Dialektika (vanakreeka sõnast dialektikē, mis on tuletatud sõnast dialegesthai 'läbi või lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega.

Uus!!: Aristoteles ja Dialektika · Näe rohkem »

Dialoog

Dialoog ehk kahekõne (kreeka keeles dialogos 'vestlus') on kahe või enama isiku omavaheline vestlus.

Uus!!: Aristoteles ja Dialoog · Näe rohkem »

Eeldus

Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.

Uus!!: Aristoteles ja Eeldus · Näe rohkem »

Eetika

Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.

Uus!!: Aristoteles ja Eetika · Näe rohkem »

Eklektitsism

Eklektitsism (kr eklektikos 'väljavaliv') ehk eklektika on filosoofias, usulistes õpetustes, kunstis jm rakendatav erinevate vaadete, tõekspidamiste ja hinnangute ning stiilide ja laadide ühendamine.

Uus!!: Aristoteles ja Eklektitsism · Näe rohkem »

Element (stiihia)

Elementideks nimetatakse Euroopa ja ida traditsioonilistes maailmapiltides maailma ürgalgeid (kreeka arche).

Uus!!: Aristoteles ja Element (stiihia) · Näe rohkem »

Elusolend

Elusolendi all mõeldakse bioloogias mis tahes organismi, sealhulgas näiteks taimi ja seeni.

Uus!!: Aristoteles ja Elusolend · Näe rohkem »

Empirism

Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid.

Uus!!: Aristoteles ja Empirism · Näe rohkem »

Epistemoloogia

Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega.

Uus!!: Aristoteles ja Epistemoloogia · Näe rohkem »

Esteetika

Esteetika (vanakreeka keeles aisthētikos 'meelelise tajuga seotud') on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi.

Uus!!: Aristoteles ja Esteetika · Näe rohkem »

Euboia

Euboia (kreeka keeles Εύβοια (Évvoia)) on saar Egeuse meres, Kreeta järel pindalalt teine Kreeka saar, teisel kohal ka elanike arvult – 198 130 (2001).

Uus!!: Aristoteles ja Euboia · Näe rohkem »

Ex nihilo nihil fit

Ex nihilo nihil fit (eimillestki ei saa midagi) ehk ex nihilo nihil (eimillestki eimidagi) on põhimõte, mille järgi mitte miski ei saa sündida mittemillestki.

Uus!!: Aristoteles ja Ex nihilo nihil fit · Näe rohkem »

Füüsika (Aristoteles)

Aristotelese "Füüsika" esimene lehekülg Immanuel Bekkeri väljaandest (1837) "Füüsika" keskaegne käsikiri tõlkes ladina keelde; äärele on lisatud kreekakeelne algtekst "Füüsika" on üks Aristotelese peateoseid "Metafüüsika" ja "Nikomachose eetika" kõrval.

Uus!!: Aristoteles ja Füüsika (Aristoteles) · Näe rohkem »

Gümnaasium (Vana-Kreeka)

Gümnaasium oli Vana-Kreekas avalik spordi-, haridus- ja vabaajarajatis.

Uus!!: Aristoteles ja Gümnaasium (Vana-Kreeka) · Näe rohkem »

Hierarhia

Hierarhia (kreeka keeles hieros püha + archē valitsus, võim) on astmeline allumise süsteem erinevate asjade organiseerimiseks ja hindamiseks.

Uus!!: Aristoteles ja Hierarhia · Näe rohkem »

Himu

Himu on inimese isu, soov või igatsus isiku või asja järgi.

Uus!!: Aristoteles ja Himu · Näe rohkem »

Hing

Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.

Uus!!: Aristoteles ja Hing · Näe rohkem »

Idealism

Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuse seisukohast primaarseks.

Uus!!: Aristoteles ja Idealism · Näe rohkem »

Immanents

Immanents (tuletatud keskaja ladina keele sõnast immanens 'omane, sisemine', mis on vorm keskaja ladina keele sõnast immanere millegi piiresse või sisse jääma) on vastandmõiste transtsendentsile ning tähendab seda, mis on esemele või nähtusele seesmiselt omane, nähtuse sisemisest loomusest tulenev.

Uus!!: Aristoteles ja Immanents · Näe rohkem »

Induktsioon

Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.

Uus!!: Aristoteles ja Induktsioon · Näe rohkem »

Järeldus

Järeldus on propositsioon, milleni arutlus viib.

Uus!!: Aristoteles ja Järeldus · Näe rohkem »

Julgus

Julgus on vastupidine seisukoht argusele ja nad mõlemad on seotud hirmuga.

Uus!!: Aristoteles ja Julgus · Näe rohkem »

Jumalus

Jumalus on üldistav mõiste jumalate, jumalannade ja jumalikustatud nähtuste ning olendite (astronoomiliste või geograafiliste objektide, mütoloogiliste olendite, valitsejate, psüühiliste jõudude ja abstraktsete kujutluste) kohta.

Uus!!: Aristoteles ja Jumalus · Näe rohkem »

Katarsis

Katarsis (kreeka keeles κάθαρσις katharsis 'puhastumine') on emotsioonide puhastumine ja emotsionaalsete pingete maandamine kunsti abil või hinge puhastumine ja uuendumine elamuste mõjul.

Uus!!: Aristoteles ja Katarsis · Näe rohkem »

Kategooriad

"Kategooriad" on Aristotelese teos, "Organoni" osa, mis traditsiooniliselt paigutatakse selle algusesse.

Uus!!: Aristoteles ja Kategooriad · Näe rohkem »

Kehtivus

Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.

Uus!!: Aristoteles ja Kehtivus · Näe rohkem »

Kinnistäht

Kinnistäht (ladina keeles stella fixa) on taevakeha, mis näib Maalt vaadates teiste öötaeva tähtede suhtes liikumatuna.

Uus!!: Aristoteles ja Kinnistäht · Näe rohkem »

Kogemus

Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.

Uus!!: Aristoteles ja Kogemus · Näe rohkem »

Konkreetsus

Konkreetsus on omadus olla seotud meeltetajuga või üksikjuhuga.

Uus!!: Aristoteles ja Konkreetsus · Näe rohkem »

Kontemplatsioon

Kontemplatsioon (ladina keeles contemplatio 'vaatlus') on üldises tähenduses mõtisklus või mõtisklev vaatlus.

Uus!!: Aristoteles ja Kontemplatsioon · Näe rohkem »

Kontsentrilised objektid

Kontsentrilised ringid Üksteise sees olevatel kontsentrilistel objektidel on sama keskpunkt või telg.

Uus!!: Aristoteles ja Kontsentrilised objektid · Näe rohkem »

Kosmoloogia

Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.

Uus!!: Aristoteles ja Kosmoloogia · Näe rohkem »

Kuu

Kuu on Maa looduslik kaaslane.

Uus!!: Aristoteles ja Kuu · Näe rohkem »

Kvaliteet

Kvaliteet (ladina keeles qualitas) on omadus, laad; headus.

Uus!!: Aristoteles ja Kvaliteet · Näe rohkem »

Lääne filosoofia

Lääne filosoofiaks nimetatakse läänemaailmast, eelkõige Euroopast pärinevat filosoofiatraditsiooni, mis tavapärase käsitluse kohaselt sai alguse Antiik-Kreekas antiikfilosoofiana.

Uus!!: Aristoteles ja Lääne filosoofia · Näe rohkem »

Liikumatu liigutaja

Liikumatu liigutaja (vanakreeka keeles: ὃ οὐ κινούμενον κινεῖ,, "see mis liikumatuna liigutab") teise sõnaga esmaliigutaja, on jõud, olemus, mis liigutab kogu universumit ise liikumata, samas olles kogu ülejäänud liikumise põhjus.

Uus!!: Aristoteles ja Liikumatu liigutaja · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Aristoteles ja Loomad · Näe rohkem »

Loomulik liik

Loomulik liik ehk loomulik rühm ehk looduslik liik (inglise keeles natural kind) on asjade kategooria, mille piirid on määratud asjade enestega, mitte inimeste ettekujutuste või arusaamadega asjadest.

Uus!!: Aristoteles ja Loomulik liik · Näe rohkem »

Louvre

Vana-Kreeka võidujumalanna Nike kuju Louvre'is Louvre (Musée du Louvre) on muuseum Pariisis Seine'i kaldal.

Uus!!: Aristoteles ja Louvre · Näe rohkem »

Lykeion

Lykeios (vanakreeka keeles Λύκειον) oli Apollon Lykeiosele pühendatud hiiesalu Ateenas.

Uus!!: Aristoteles ja Lykeion · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Aristoteles ja Maa · Näe rohkem »

Makedoonia

Makedoonia Vabariik (makedoonia keeles Република Македонија, Republika Makedonija), võimalik et tulevase uue nimega Põhja-Makedoonia Vabariik, on merepiirita riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare lõunaosas.

Uus!!: Aristoteles ja Makedoonia · Näe rohkem »

Mateeria

Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.

Uus!!: Aristoteles ja Mateeria · Näe rohkem »

Matemaatika

Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.

Uus!!: Aristoteles ja Matemaatika · Näe rohkem »

Materialism

Materialism on filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet.

Uus!!: Aristoteles ja Materialism · Näe rohkem »

Mälu

Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.

Uus!!: Aristoteles ja Mälu · Näe rohkem »

Mõistus

Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.

Uus!!: Aristoteles ja Mõistus · Näe rohkem »

Meeled

Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.

Uus!!: Aristoteles ja Meeled · Näe rohkem »

Meeleelund

Meeleelundid ehk meeleorganid (organa sensum) on paljudel loomadel (sealhugas inimestel) välis- ja sisekeskkonnast pärinevaid ärritusi vastuvõtvad elundid.

Uus!!: Aristoteles ja Meeleelund · Näe rohkem »

Metafüüsika

Metafüüsika on filosoofia haru, mis püüab selgitada kogu olemise põhialuseid ning algupära ja reaalse kogemuse piire ületavaid probleeme.

Uus!!: Aristoteles ja Metafüüsika · Näe rohkem »

Metafüüsika (Aristoteles)

"Metafüüsika" on Aristotelese teos, mis on pandud tema märkmetest või loengute "käsikirjadest" kokku mitusada aastat pärast tema surma.

Uus!!: Aristoteles ja Metafüüsika (Aristoteles) · Näe rohkem »

Muutumine

Muutumine ehk muutus on entiteedi kahe seisundi erinevus.

Uus!!: Aristoteles ja Muutumine · Näe rohkem »

Nauding

Naudingut võib defineerida kui laia klassi vaimseid olekuid, mida inimesed ja teised loomad kogevad positiivselt, nauditavalt või kui olekud, mille poole püüelda.

Uus!!: Aristoteles ja Nauding · Näe rohkem »

Nikomachose eetika

1837. aasta väljaande 1. peatükk "Nikomachose eetika" (vanakreeka ἠθικὰ Νικομάχεια (ēthiká Nikomácheia)) on kolmest Aristotelese nime all pärandunud eetikat käsitlevast kirjutisest kõige tähtsam.

Uus!!: Aristoteles ja Nikomachose eetika · Näe rohkem »

Paljunemine

Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.

Uus!!: Aristoteles ja Paljunemine · Näe rohkem »

Paratamatus

Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.

Uus!!: Aristoteles ja Paratamatus · Näe rohkem »

Päike

Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht.

Uus!!: Aristoteles ja Päike · Näe rohkem »

Põhjus

Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.

Uus!!: Aristoteles ja Põhjus · Näe rohkem »

Põhjuslikkus

Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.

Uus!!: Aristoteles ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »

Peripateetikud

Peripateetikud (vanakreeka keeles περιπατητικοί 'ringijalutajad') on Aristotelese õpetust tõlgendanud ja arendanud Vana-Kreeka filosoofide koolkond.

Uus!!: Aristoteles ja Peripateetikud · Näe rohkem »

Philippos II

Philippos II (kreeka Φίλιππος Β΄, 382–336 eKr) oli Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani.

Uus!!: Aristoteles ja Philippos II · Näe rohkem »

Planeet

Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.

Uus!!: Aristoteles ja Planeet · Näe rohkem »

Platon

''Platonit kujutav herm (Berliin, Altes Museum)'' Platon (umbes 427 eKr Ateena – umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.

Uus!!: Aristoteles ja Platon · Näe rohkem »

Platoni akadeemia

Platoni Akadeemia oli Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr.

Uus!!: Aristoteles ja Platoni akadeemia · Näe rohkem »

Polühistor

Leonardo da Vinci autoportree. 1512. Sangviin, joonistus. Praegu asub Biblioteca Reales TorinosPolühistor (.

Uus!!: Aristoteles ja Polühistor · Näe rohkem »

Politoloogia

Politoloogia on teadus, mis uurib võimu ja valitsemise vorme, poliitilisi süsteeme ja ideoloogiaid.

Uus!!: Aristoteles ja Politoloogia · Näe rohkem »

Predikaat

Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.

Uus!!: Aristoteles ja Predikaat · Näe rohkem »

Ratsionalism

Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed.

Uus!!: Aristoteles ja Ratsionalism · Näe rohkem »

Süllogism

Süllogismi mõiste tuleb kreeka keelest syllogismos ja tähendab järeldus.

Uus!!: Aristoteles ja Süllogism · Näe rohkem »

Sfäär

Sfäär Sfääriks ehk kerapinnaks nimetatakse kõikide punktide hulka, mis asuvad mõnest fikseeritud punktist O kaugusel r. Punkti O nimetatakse sfääri keskpunktiks ja sfääri punktide ning selle keskpunkti vahelist kaugust r sfääri raadiuseks.

Uus!!: Aristoteles ja Sfäär · Näe rohkem »

Sokrates

Sokratese marmorkuju Louvre'i muuseumis Sokrates (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas.

Uus!!: Aristoteles ja Sokrates · Näe rohkem »

Subjekt (loogika)

Subjekt on traditsioonilises loogikas see, mille kohta midagi öeldakse, vastandina predikaadile (sellele, mida subjekti kohta öeldakse).

Uus!!: Aristoteles ja Subjekt (loogika) · Näe rohkem »

Substants

Substants on iseseisvalt olemasolev olev.

Uus!!: Aristoteles ja Substants · Näe rohkem »

Taevakeha

Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha, näiteks.

Uus!!: Aristoteles ja Taevakeha · Näe rohkem »

Tõestus

---- Tõestus on arutlus, mis näitab mingi propositsiooni tõesust.

Uus!!: Aristoteles ja Tõestus · Näe rohkem »

Tõesus

Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.

Uus!!: Aristoteles ja Tõesus · Näe rohkem »

Teadmine

Teadmised hõlmavad kõik need kirjeldused, hüpoteesid, mõisted, teooriad, printsiibid ja protseduurid, mis mõistliku kindluse astmega on tõesed või vastavalt kasulikud (kuid ei pruugi nendega piirduda).

Uus!!: Aristoteles ja Teadmine · Näe rohkem »

Teadus

Teadus on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele ja talletamisele, kasutades üldjuhul teaduslikku meetodit — reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

Uus!!: Aristoteles ja Teadus · Näe rohkem »

Teadusharu

Teadusharu on teatud teema uurimisega tegelev osa teadusest.

Uus!!: Aristoteles ja Teadusharu · Näe rohkem »

Teaduslik meetod

Teadusliku meetodi all mõistetakse tavaliselt nn hüpoteetilis-deduktiivset meetodit, mille tuumaks on vaatluste või mõõtmiste põhjal hüpoteeside püstitamine, nende põhjal ennustuste tegemine ja ennustuste paikapidavuse kontrollimine korratavate katsete teel.

Uus!!: Aristoteles ja Teaduslik meetod · Näe rohkem »

Tegelikkus

Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).

Uus!!: Aristoteles ja Tegelikkus · Näe rohkem »

Teine analüütika

"Teine analüütika" on Aristotelese teos, mis on kirjutatud umbes 350 eKr.

Uus!!: Aristoteles ja Teine analüütika · Näe rohkem »

Teleoloogia

Teleoloogia on filosoofiline õpetus eesmärgipärasusest.

Uus!!: Aristoteles ja Teleoloogia · Näe rohkem »

Tiirlemine

raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.

Uus!!: Aristoteles ja Tiirlemine · Näe rohkem »

Toomas Paul

Toomas Paul 1999. aastal Toomas Paul (sündinud 29. oktoobril 1939) on eesti vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane, dr.

Uus!!: Aristoteles ja Toomas Paul · Näe rohkem »

Traditsiooniline loogika

Traditsiooniline loogika (inglise traditional logic) ehk Aristotelese loogika (inglise Aristotelian logic) on koondnimetus loogikale, mis sai alguse Aristotelesest ja domineeris kuni 19.

Uus!!: Aristoteles ja Traditsiooniline loogika · Näe rohkem »

Traktaat

Traktaat (ladina keeles tractatus, "käsitlus", "arutlus") on teadusteksti arhailine vorm, mis tavaliselt kujutab enesest lühemat teatud teemat käsitlevat kirjalikku teksti.

Uus!!: Aristoteles ja Traktaat · Näe rohkem »

Tunnetus (filosoofia)

Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.

Uus!!: Aristoteles ja Tunnetus (filosoofia) · Näe rohkem »

Vana-Kreeka

Ateena akropol Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.

Uus!!: Aristoteles ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »

Väike-Aasia

Väike-Aasia poolsaar paikneb Türgi lääneosas Väike-Aasia on poolsaar Euraasia edelaosas.

Uus!!: Aristoteles ja Väike-Aasia · Näe rohkem »

Võimalikkus

Võimalikkus (kreeka keeles dynamis, ladina keeles possibilitas, potentia, saksa keeles Möglichkeit) on Loogiline võimalikkus ja reaalne võimalikkus ei ole mitte asja omadused, vaid üksnes mõtlemise ja selle objektide suhte (Beziehung) või senisele tunnetusele põhineva fakti oodatavuse (die Erwartung eines Tatbestandes auf Grund der bisherigen Erkenntnis) väljendus (Ausdruck).

Uus!!: Aristoteles ja Võimalikkus · Näe rohkem »

Voorus

Voorus (vanakreeka keeles ἀρετή (aretē), ladina keeles virtus, inglise keeles virtue, saksa keeles die Tugend) on tavakeele sõna ja ühtlasi filosoofiline mõiste ning on seotud eetikaga.

Uus!!: Aristoteles ja Voorus · Näe rohkem »

Xenokrates

Xenokrates Chalkedonist ehk Xenokrates Kalchedonist (396–314 eKr) oli vanakreeka filosoof, Platoni Akadeemia skolarh 339–314 eKr.

Uus!!: Aristoteles ja Xenokrates · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Aristoteles ja 19. sajand · Näe rohkem »

322 eKr

Aasta 322 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Uus!!: Aristoteles ja 322 eKr · Näe rohkem »

384 eKr

Aasta 384 enne Kristuse sündi ehk meie ajaarvamist.

Uus!!: Aristoteles ja 384 eKr · Näe rohkem »

7. märts

7.

Uus!!: Aristoteles ja 7. märts · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »