Sisukord
95 suhted: Aberratsioon (astronoomia), Aberratsioon (geneetika), Aberratsioon (optika), Adaptatsioon, Aine (füüsika), Ajaühik, Asesõna, Assimilatsioon, Astronoomia, Bioloogia, Budism, Dissimilatsioon, Elektromagnetiline kiirgus, Energia, Entiteet, Erinevus, Evolutsioon, Füüsika, Füsioloogia, Fotoefekt, Geoloogia, Hääl, Häälik, Hälve, Heliteos, Heterogeenne katalüüs, Intervall (muusika), Intonatsioon (keeleteadus), Jäikus, Kaashäälik, Kasvatusteadus, Katalüüs, Katalüsaator, Kõne (keeleteadus), Keemia, Keemiline aine, Keemiline reaktsioon, Keha, Kirik (institutsioon), Kohanemine, Kohastumine, Kosmos, Kristall, Kristus, Kromosoom, Kujutis, Kvaliteet, Kvantiteet, Lause, Liik (bioloogia), ... Laienda indeks (45 rohkem) »
Aberratsioon (astronoomia)
Aberratsioon on vaatleja liikumisest (põhiliselt Maa liikumisest) ja valguse kiiruse lõplikkusest tulenev taevakeha (tavaliselt tähe) näiva asukoha muutus taevasfääril.
Vaata Muutumine ja Aberratsioon (astronoomia)
Aberratsioon (geneetika)
Aberratsioon ehk kromosoommutatsioon on iseeneslik või indutseeritud kromosoomi struktuuri või arvu muutus (mutatsioon).
Vaata Muutumine ja Aberratsioon (geneetika)
Aberratsioon (optika)
Aberratsioon (ladina keele sõnast aberratio kõrvalekaldumine) on optikasüsteemides (läätsed, prismad) tekkiva optilise kujutise moonutus.
Vaata Muutumine ja Aberratsioon (optika)
Adaptatsioon
Adaptatsioon (ka adaptsioon) on kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus.
Vaata Muutumine ja Adaptatsioon
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Vaata Muutumine ja Aine (füüsika)
Ajaühik
Ajaühik on mõõtühik, millega mõõdetakse aega.
Vaata Muutumine ja Ajaühik
Asesõna
Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad.
Vaata Muutumine ja Asesõna
Assimilatsioon
Assimilatsioon on kaasahääldus- ehk koartikulatsiooninähtus, mille puhul lähestikku hääldatavad häälikud täielikult või osaliselt sarnastuvad.
Vaata Muutumine ja Assimilatsioon
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Vaata Muutumine ja Astronoomia
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Vaata Muutumine ja Bioloogia
Budism
Nepalis 2022. aastal Budism on laialdane ja mitmekülgne nähtus, mis avaldub paljude Ida- ja Kagu-Aasia rahvaste ja kultuuride religioonides ja folklooris, pärimustes ja kombestikus, keeles ja kirjanduses, kunstis, muusikas, arhitektuuris ja mujal, mis sai alguse 6.–5. sajandil eKr elanud Siddhārtha Gautama õpetustest.
Vaata Muutumine ja Budism
Dissimilatsioon
Dissimilatsioon (lad. dissimilātio 'mittesarnaseks tegemine') on sõnas kahe lähestikku asetseva samasuguse või sarnase hääliku erisuguseks muutumine (näiteks koridor ~ kalidor).
Vaata Muutumine ja Dissimilatsioon
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Vaata Muutumine ja Elektromagnetiline kiirgus
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Muutumine ja Energia
Entiteet
Entiteet (uusladina sõnast entitas), ka olem, on mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt (fiktiivne entiteet), konkreetselt või abstraktselt (abstraktne objekt), asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena.
Vaata Muutumine ja Entiteet
Erinevus
Erinevus ehk differents (ladina keeles differentia, inglise keeles difference, saksa keeles Differenz, prantsuse keeles différent või différant) on eristav tunnus või omadus, entiteedi unikaalsus, selle eriline ainukordsus või suhe.
Vaata Muutumine ja Erinevus
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Vaata Muutumine ja Evolutsioon
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Muutumine ja Füüsika
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Vaata Muutumine ja Füsioloogia
Fotoefekt
Fotoelektriline efekt ehk fotoefekt avaldub valguse (või ka muu elektromagnetkiirguse) ja aine vastastikmõjus, mille tulemusena footonite (valguskvantide) energia kandub aine elektronidele.
Vaata Muutumine ja Fotoefekt
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Vaata Muutumine ja Geoloogia
Hääl
Hääl on elusolendi keha enda poolt tekitatud heli.
Vaata Muutumine ja Hääl
Häälik
Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav suulise kõne üksus.
Vaata Muutumine ja Häälik
Hälve
Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest, normaalsest vms väärtusest.
Vaata Muutumine ja Hälve
Heliteos
Heliteos ehk muusikateos ehk helitöö (Hermann, Kasemets 1918) ehk helind (Visnapuu 1923) ehk kompositsioon on muusikaline teos, mis kujutab endast kindlakujulist muusikaliste väljendusvahenditega määratud helide kogumit.
Vaata Muutumine ja Heliteos
Heterogeenne katalüüs
Eteeni hüdrogeenimine etaaniks tahkel pinnal Heterogeenne katalüüs (inglise keeles heterogeneous catalysis) on katalüüsi tüüp, kus katalüsaatori faas erineb reagentide omast.
Vaata Muutumine ja Heterogeenne katalüüs
Intervall (muusika)
Intervall (ladina keeles intervallum 'vahemik, kaugus') on muusikas kahe heli või helilaadi astme helikõrguslik suhe.
Vaata Muutumine ja Intervall (muusika)
Intonatsioon (keeleteadus)
Intonatsioon ehk kõnemeloodia on "kõneleja põhitooni varieerumine mingi lausungi piires, mida kuulaja tajub helikõrguste muutumisena".
Vaata Muutumine ja Intonatsioon (keeleteadus)
Jäikus
Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele.
Vaata Muutumine ja Jäikus
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Vaata Muutumine ja Kaashäälik
Kasvatusteadus
Kasvatusteadus ehk pedagoogika on kasvatust ja õpetust uuriv teadus.
Vaata Muutumine ja Kasvatusteadus
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Vaata Muutumine ja Katalüüs
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Muutumine ja Katalüsaator
Kõne (keeleteadus)
Kõne on keeleteaduses keele kasutamine inimestevahelises suhtluses.
Vaata Muutumine ja Kõne (keeleteadus)
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Vaata Muutumine ja Keemia
Keemiline aine
Keemiline aine on aine, mille molekulidel on ühesugune koostis ja struktuur või mis koosneb ühe keemilise elemendi vabadest aatomitest.
Vaata Muutumine ja Keemiline aine
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Muutumine ja Keemiline reaktsioon
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Vaata Muutumine ja Keha
Kirik (institutsioon)
Kirik on kristlikke kogudusi ühendav organisatsioon või koguduseliit.
Vaata Muutumine ja Kirik (institutsioon)
Kohanemine
Kohanemine (ehk ontogeneetiline adapteerumine) on isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames.
Vaata Muutumine ja Kohanemine
Kohastumine
Kohastumine (ehk evolutsiooniline adapteerumine) on organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega.
Vaata Muutumine ja Kohastumine
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Vaata Muutumine ja Kosmos
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Vaata Muutumine ja Kristall
Kristus
Kristus Kristus (kreeka keeles Χριστός 'võitu, võitud isik') on judaismis oodatava Messia kreekapärane mõiste, mida kasutasid messia tähistamiseks 1. sajandil kõik kreeka keelt kõnelevad juudid.
Vaata Muutumine ja Kristus
Kromosoom
Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).
Vaata Muutumine ja Kromosoom
Kujutis
Kujutis on kunstis või kartograafias objekti graafiline esitus.
Vaata Muutumine ja Kujutis
Kvaliteet
Kvaliteet on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Muutumine ja Kvaliteet
Kvantiteet
Kvantiteet ehk kogus (ladina keeles quantitas) on asjade loendatav kogus või mõõdetav suurus.
Vaata Muutumine ja Kvantiteet
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Vaata Muutumine ja Lause
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Muutumine ja Liik (bioloogia)
Loom
Looma all mõeldakse filosoofias ja üldkeeles bioloogia seisukohast loomade hulka arvatavat elusolendit, kes ei ole inimene.
Vaata Muutumine ja Loom
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Vaata Muutumine ja Meditsiin
Meeleelund
Viis klassikalist meelt ning vastavad meeleelundid Meeleelundid ehk meeleorganid (organa sensum) on paljudel loomadel (sealhulgas inimestel) välis- ja sisekeskkonnast pärinevaid ärritusi vastuvõtvad elundid.
Vaata Muutumine ja Meeleelund
Metamorfoos
Metamorfoos on millegi muundumine, kujumuutus, moone.
Vaata Muutumine ja Metamorfoos
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Vaata Muutumine ja Mutatsioon
Muusika
Muusika (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) ehk helikunst (saksa keeles Tonkunst) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid.
Vaata Muutumine ja Muusika
Närvisüsteem
access-date.
Vaata Muutumine ja Närvisüsteem
Nekrut
Nekrut (vene keelest некрут Eerik Selli. Postijaamad riigi ja reisija teenistuses. Tallinn: Valgus, 1976.
Vaata Muutumine ja Nekrut
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Vaata Muutumine ja Nimisõna
Nominalisatsioon
Nominalisatsioon on üks sekundaartarindi liike ja tähendab nimisõna moodustamist alussõna tähendust muutmata, nii et tekib nimisõnafraas.
Vaata Muutumine ja Nominalisatsioon
Nurkkiirendus
Nurkkiirendus on nurkkiiruse muutumise kiirus.
Vaata Muutumine ja Nurkkiirendus
Nurkkiirus
Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöörleva jäiga keha pöördenurga muutumist ajaühikus.
Vaata Muutumine ja Nurkkiirus
Optika
Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.
Vaata Muutumine ja Optika
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Muutumine ja Organism
Parafraas
Parafraas (inglise keeles paraphrase) on sama mõtte esitamine teiste sõnadega kirjalikult või suuliseltEhala, Martin 2000.
Vaata Muutumine ja Parafraas
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Muutumine ja Päike
Pöörlemine
Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Vaata Muutumine ja Pöörlemine
Püha õhtusöömaaeg
Püha õhtusöömaaeg on evangeeliumites kirjeldatud sündmus, kus Jeesus einestab viimast korda koos oma jüngritega.
Vaata Muutumine ja Püha õhtusöömaaeg
Poliitika
Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.
Vaata Muutumine ja Poliitika
Psühholoogia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.
Vaata Muutumine ja Psühholoogia
Puberteet
Puberteediks nimetatakse füsioloogias inimese sugulise küpsemise perioodi, mille käigus arenevad välja sugunäärmed, valmivad esimesed sugurakud ning kujunevad välja kõik sootunnused.
Vaata Muutumine ja Puberteet
Reinkarnatsioon
Reinkarnatsioon on filosoofiline või religioosne kontseptsioon teatud mittefüüsilisest algest, mis elusolendi bioloogilise surma järel hakkab elama uut elu teistsuguses füüsilises vormis või kehas.
Vaata Muutumine ja Reinkarnatsioon
Revolutsioon
Revolutsioon on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele.
Vaata Muutumine ja Revolutsioon
Riigipööre
Riigipööre (prantsuse keeles coup d'état) on äkiline võimuhaaramine, tavaliselt (endiste) sõjaväelaste poolt; massilist vägivalda tavaliselt välditakse, sest väikese rühma eesmärk on likvideerida vana poliitiline juhtkond.
Vaata Muutumine ja Riigipööre
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Vaata Muutumine ja Ruumala
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Vaata Muutumine ja Sõna
Seisund
Seisund ehk olek (saksa keeles Zustand) on entiteedi ajutiste omaduste komplekt.
Vaata Muutumine ja Seisund
Sigmatism
Sigmatism on düslaalia üks vorme, täpsemalt s-tähe vaeghääldus.
Vaata Muutumine ja Sigmatism
Silma adaptatsioon
pisi Silma adaptatsioon on inimese silma võime kohaneda esemete vaatlemiseks erinevatel valgustugevustel.
Vaata Muutumine ja Silma adaptatsioon
Soojuspaisumine
Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine soojendamisel.
Vaata Muutumine ja Soojuspaisumine
Suund
Suunad on määratud siltidega Suund on informatsioon, mis määrab ühe punkti suhtelist asukohta teise punkti suhtes kaugust määramata.
Vaata Muutumine ja Suund
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Vaata Muutumine ja Taevakeha
Taevasfäär
Taevasfäär ehk taevaskera on astronoomias ja navigatsioonis vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata.
Vaata Muutumine ja Taevasfäär
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Muutumine ja Taimed
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Vaata Muutumine ja Täht (astronoomia)
Tämber
Tämber ehk kõlavärv (prantsuse keeles timbre; psühhoakustikas kasutatakse pigem saksakeelse sõna Klangfarbe (inglise keeles tone-colour) vastet 'kõlavärv' ehk 'kõlavärving') on muusikas üldmõiste muusikaliste parameetrite kogumile, mille eri väärtuste korral kuulaja tajub sama helikõrguse, helitugevuse ja helivältusega helisid erinevalt.
Vaata Muutumine ja Tämber
Teisend (bioloogia)
Teisend ehk varieteet (varietas), lühend var., on bioloogilises taksonoomias liigisisese taksoni kategooria.
Vaata Muutumine ja Teisend (bioloogia)
Teisendus
Teisenduseks nimetatakse matemaatikas kujutust mingist hulgast iseendasse.
Vaata Muutumine ja Teisendus
Tekst
Tekst (ladina keeles textum) on kitsamas tähenduses kirjakeele vorm.
Vaata Muutumine ja Tekst
Toon
Toon on mitmetähenduslik sõna.
Vaata Muutumine ja Toon
Transformatsioon
Transformatsioon ehk transformeerimine on millegi muundamine, ümberkujundamine, teisendamine.
Vaata Muutumine ja Transformatsioon
Transpositsioon (muusika)
Transpositsioon on muusikas helikõrguse muutumine teatud intervalli võrra.
Vaata Muutumine ja Transpositsioon (muusika)
Transsubstantsiatsioon
Raffaeli maalil "Dispuut Püha Sakramendi üle" (1509-1510) on kujutatud teoloogilist arutelu transsubstantsiatsiooni teemal Transsubstantsiatsioon (ladina keeles transsubstantiatio) on katoliku kiriku õpetuse kohaselt substantsi muutumine, kus armulauasakramendi pühitsemise käigus muutuvad armulaualeib ja -vein Kristuse ihuks ja vereks.
Vaata Muutumine ja Transsubstantsiatsioon
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Muutumine ja Valgus
Variatsioon
Variatsioonideks n elemendist k-kaupa (k ≤ n) nimetatakse n-elemendilise hulga kõigi k-elemendiliste osahulkade erinevaid järjestusi.
Vaata Muutumine ja Variatsioon
Tuntud ka kui Muutus.