Sisukord
22 suhted: Abstraktne objekt, Abstraktsus, Aristoteles, Asi, Asjaolu, Entitas, Indrek Meos, Konkreetsus, Koolibri (kirjastus), Objekt (filosoofia), Olemine, Olev, Omadus, Protsess, Reaalsus, Sündmus, Seisund, Skolastika, Suhe (filosoofia), Teadusfilosoofia, Väljamõeldud entiteet, 2002.
Abstraktne objekt
Abstraktseteks objektideks ehk abstraktseteks entiteetideks ehk loogilisteks objektideks (Zalta 2016: 174) nimetatakse filosoofias arve, propositsioone jms entiteete.
Vaata Entiteet ja Abstraktne objekt
Abstraktsus
Abstraktsus on omadus olla abstraheeritud, olla abstraktsioon.
Vaata Entiteet ja Abstraktsus
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Entiteet ja Aristoteles
Asi
Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).
Vaata Entiteet ja Asi
Asjaolu
Asjaolu (saksa keeles Sachverhalt, soome keeles asiaintila) ehk asjade seis ehk asjaseis (inglise keeles state of affairs), ka olukord ehk situatsioon, on entiteet, mis vastab propositsioonile p ja on olemas (ehk "kehtib") siis ja ainult siis, kui p on tõene.
Vaata Entiteet ja Asjaolu
Entitas
Entitas ('olev-us') on skolastikas oleva olemus, mis teeb ta selleks, mis ta on, ning ilma milleta teda ei saaks olla.
Vaata Entiteet ja Entitas
Indrek Meos
Indrek Meos (sündinud 23. märtsil 1969 Viljandis) on eesti filosoof.
Vaata Entiteet ja Indrek Meos
Konkreetsus
Konkreetsus on omadus olla seotud meeltetajuga või üksikjuhuga.
Vaata Entiteet ja Konkreetsus
Koolibri (kirjastus)
Lehola tänava nurgal Koolibri on Eesti kirjastus, mis annab välja eelkõige õppekirjandust, kuid ka sõnaraamatuid, aime-, laste- ja ilukirjandust.
Vaata Entiteet ja Koolibri (kirjastus)
Objekt (filosoofia)
Objekt (vanakreeka keeles antikeimenon, ladina keeles obiectum) on tänapäeva filosoofias tavaliselt see ese, asi, entiteet, mis vastandub subjektile.
Vaata Entiteet ja Objekt (filosoofia)
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Vaata Entiteet ja Olemine
Olev
Olev (kreeka keeles to on, keskaja ladina keeles ens, saksa keeles Seiendes) on Martin Heideggeril kõik see millest me kõneleme ning mis ja kuidas me ise oleme.
Vaata Entiteet ja Olev
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Vaata Entiteet ja Omadus
Protsess
---- Protsess on nähtuste ja asjade teatava tulemuseni viiv muutumine.
Vaata Entiteet ja Protsess
Reaalsus
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.
Vaata Entiteet ja Reaalsus
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Vaata Entiteet ja Sündmus
Seisund
Seisund ehk olek (saksa keeles Zustand) on entiteedi ajutiste omaduste komplekt.
Vaata Entiteet ja Seisund
Skolastika
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Vaata Entiteet ja Skolastika
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Vaata Entiteet ja Suhe (filosoofia)
Teadusfilosoofia
Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.
Vaata Entiteet ja Teadusfilosoofia
Väljamõeldud entiteet
Väljamõeldud entiteet ehk fiktsionaalne entiteet ehk fiktsionaalne objekt on entiteet, mis esineb ainult väljamõeldises ehk fiktsioonis.
Vaata Entiteet ja Väljamõeldud entiteet
2002
2002.
Vaata Entiteet ja 2002