Sisukord
116 suhted: Ajaloofilosoofia, Albert Einstein, Alususkumus, Aristoteles, Arutlus, Austraalia, Bioloogia filosoofia, Carl Hempel, Daniel Dennett, David Hume, Deduktsioon, Eeldus, Eksperiment, Elektron, Emergentsus, Empirism, Entiteet, Epistemoloogia, Falsifikatsioon, Falsifitseeritavus, Füüsika, Füsioloogia, Fenomenalism, Filosoofia, Filosoofiline analüüs, Fundatsionalism, Galileo Galilei, Hans Reichenbach, Hüpotees, Immanuel Kant, Induktsioon, Induktsiooniprobleem, Informatsioon, Informatsiooniteooria, Instrumentalism, Isaac Newton, Järeldus, John Dewey, John Locke, John Stuart Mill, Karl Popper, Keemia, Kogemus, Koherentism, Kontseptuaalne metafoor, Kriitiline ratsionalism, Kurt Gödel, Lembit Valt, Loodusseadus, Loodusteadus, ... Laienda indeks (66 rohkem) »
- Analüütiline filosoofia
Ajaloofilosoofia
Ajaloofilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb ajaloo kui protsessi või teaduse uurimise ja mõtestamisega.
Vaata Teadusfilosoofia ja Ajaloofilosoofia
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Vaata Teadusfilosoofia ja Albert Einstein
Alususkumus
Alususkumusi ehk baasuskumusi on kahte liiki, kas empiirilised või aprioorsed.
Vaata Teadusfilosoofia ja Alususkumus
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Teadusfilosoofia ja Aristoteles
Arutlus
Arutlus (ka järeldus, argument; inglise keeles argument) koosneb eeldus(t)est ja järeldusest.
Vaata Teadusfilosoofia ja Arutlus
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Vaata Teadusfilosoofia ja Austraalia
Bioloogia filosoofia
Bioloogia filosoofia ehk bioloogiafilosoofia on teadusfilosoofia osa, mis tegeleb bioloogiaga seotud epistemoloogiliste, ontoloogiliste ja eetiliste küsimustega.
Vaata Teadusfilosoofia ja Bioloogia filosoofia
Carl Hempel
Carl Gustav Hempel (8. jaanuar 1905 Oranienburg – 9. november 1997 Princeton) oli saksa päritolu teadusfilosoof, kes töötas suure osa oma elust Ameerika Ühendriikides.
Vaata Teadusfilosoofia ja Carl Hempel
Daniel Dennett
Daniel Dennett, 2006. Daniel Clement Dennett (sündinud 28. märtsil 1942 Bostonis) on USA filosoof, üks juhtivaid vaimufilosoofe.
Vaata Teadusfilosoofia ja Daniel Dennett
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Vaata Teadusfilosoofia ja David Hume
Deduktsioon
Deduktsioon on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused.
Vaata Teadusfilosoofia ja Deduktsioon
Eeldus
Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.
Vaata Teadusfilosoofia ja Eeldus
Eksperiment
Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.
Vaata Teadusfilosoofia ja Eksperiment
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Teadusfilosoofia ja Elektron
Emergentsus
mustrite kujunemine lumehelvestes on näiteks emergentsusele füüsikalises süsteemis Termiidikoloonia poolt rajatud keerulise ehitusega pesad on näitks emergentsusele looduses Emergentsus (ka: emerdžentsus) on mingi asja (entiteedi; sealhulgas omaduse või seaduse) omadus, mis seisneb selles, et ta ilmneb tänu mingite muude (tavaliselt fundamentaalsemate) asjade olemasolule, kuid ei taandu nendele asjadele.
Vaata Teadusfilosoofia ja Emergentsus
Empirism
Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kogemuseelset teadmist (või kaasasündinud ideesid).
Vaata Teadusfilosoofia ja Empirism
Entiteet
Entiteet (uusladina sõnast entitas), ka olem, on mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt (fiktiivne entiteet), konkreetselt või abstraktselt (abstraktne objekt), asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena.
Vaata Teadusfilosoofia ja Entiteet
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Vaata Teadusfilosoofia ja Epistemoloogia
Falsifikatsioon
Teoreetilise väite või teooria falsifikatsiooniks ehk falsifitseerimiseks nimetatakse selle järeldustega vastuolus oleva fakti tuvastamist.
Vaata Teadusfilosoofia ja Falsifikatsioon
Falsifitseeritavus
Falsifitseeritavus ehk kummutatavus on teoreetilise väite põhimõtteline ümberlükatavus vaatluste või katsete põhjal.
Vaata Teadusfilosoofia ja Falsifitseeritavus
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Teadusfilosoofia ja Füüsika
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Vaata Teadusfilosoofia ja Füsioloogia
Fenomenalism
Fenomenalism on filosoofiline positsioon, mille järgi propositsioonid füüsilise maailma kohta saab analüüsida propositsioonideks selle kohta, kuidas ühed aistingute järgnevused tooksid kaasa teisi.
Vaata Teadusfilosoofia ja Fenomenalism
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Teadusfilosoofia ja Filosoofia
Filosoofiline analüüs
Filosoofiline analüüs (inglise philosophical analysis) on mõistete, uskumuste, seisukohtade ja teooriate uurimine nende komponentide (varjatud) eelduste ja neist tulenevate järelduste selgitamise teel.
Vaata Teadusfilosoofia ja Filosoofiline analüüs
Fundatsionalism
Fundatsionalism ehk fundatsionism ehk vundamentism on filosoofiline hoiak ja epistemoloogia teooria, mille kohaselt on olemas alususkumused, mille seisund õigustatud uskumuse või teadmisena ei sõltu teistest uskumustest ja mille niisugusele seisundile toetub teiste uskumuste niisugune staatus.
Vaata Teadusfilosoofia ja Fundatsionalism
Galileo Galilei
Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.
Vaata Teadusfilosoofia ja Galileo Galilei
Hans Reichenbach
Hans Reichenbach (26. september 1891 HamburgMauro Murzi., Interneti filosoofiaentsüklopeedia. – 9. aprill 1953 Los Angeles) oli saksa füüsik, filosoof ja loogik.
Vaata Teadusfilosoofia ja Hans Reichenbach
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Vaata Teadusfilosoofia ja Hüpotees
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Vaata Teadusfilosoofia ja Immanuel Kant
Induktsioon
Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Vaata Teadusfilosoofia ja Induktsioon
Induktsiooniprobleem
Induktsiooniprobleem ehk induktsiooni õigustuse probleem on filosoofiline probleem induktsiooni õigustuse kohta.
Vaata Teadusfilosoofia ja Induktsiooniprobleem
Informatsioon
Informatsiooni all on algselt mõistetud ja mõistetakse üldkeeles ka praegu inimesele mõeldud andmeid ja teateid.
Vaata Teadusfilosoofia ja Informatsioon
Informatsiooniteooria
Informatsiooniteooria on matemaatika haru, mis tegeleb informatsiooni kvantifitseerimisega.
Vaata Teadusfilosoofia ja Informatsiooniteooria
Instrumentalism
Instrumentalism (inglise instrumentalism) on filosoofias seisukoht, et teooriad (sh teaduslikud) on vaid vahendid ehk instrumendid, mida kasutatakse maailmaga kohanemiseks ja sellest arusaamiseks.
Vaata Teadusfilosoofia ja Instrumentalism
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Vaata Teadusfilosoofia ja Isaac Newton
Järeldus
Järeldus on propositsioon, milleni arutlus viib.
Vaata Teadusfilosoofia ja Järeldus
John Dewey
John Dewey John Dewey (20. oktoober 1859 – 1. juuni 1952) oli ameerika filosoof, psühholoog ja haridusreformi edendaja.
Vaata Teadusfilosoofia ja John Dewey
John Locke
John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.
Vaata Teadusfilosoofia ja John Locke
John Stuart Mill
John Stuart Mill (20. mai 1806 London – 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest.
Vaata Teadusfilosoofia ja John Stuart Mill
Karl Popper
Sir Karl Raimund Popper (28. juuli 1902 Viin – 17. september 1994 London, East Croydon) oli Austria juudi päritolu Briti filosoof.
Vaata Teadusfilosoofia ja Karl Popper
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Vaata Teadusfilosoofia ja Keemia
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Vaata Teadusfilosoofia ja Kogemus
Koherentism
Koherentismiks nimetatakse epistemoloogias seisukohta, mille kohaselt saavad uskumused oma õigustuse tänu nende seostele teiste uskumustega.
Vaata Teadusfilosoofia ja Koherentism
Kontseptuaalne metafoor
Kontseptuaalne metafoor on George Lakoffi ja Mark Johnsoni mõiste, mille järgi metafoor ei ole ainult spetsiifiline kõnekujund, vaid selline nähtus, mida keelekasutaja rakendab juba mõtte-, mitte pelgalt keeletasandil.
Vaata Teadusfilosoofia ja Kontseptuaalne metafoor
Kriitiline ratsionalism
Kriitiline ratsionalism on Karl Raimund Popperi filosoofiline õpetus ja selle sotsiaalfilosoofiline arendus.
Vaata Teadusfilosoofia ja Kriitiline ratsionalism
Kurt Gödel
Kurt Gödel Kurt Friedrich Gödel (28. aprill 1906 Brno – 14. jaanuar 1978 Princeton) oli Austria-Ameerika loogik, matemaatik ja filosoof.
Vaata Teadusfilosoofia ja Kurt Gödel
Lembit Valt
Lembit Valt 1999 Lembit Valt (2. august 1934 Uue-Saaluse – 21. oktoober 2008 Tallinn) oli eesti teadusfilosoof, globalist ja teadusloolane.
Vaata Teadusfilosoofia ja Lembit Valt
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Vaata Teadusfilosoofia ja Loodusseadus
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Vaata Teadusfilosoofia ja Loodusteadus
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Vaata Teadusfilosoofia ja Loogika
Loogiline positivism
Loogiline positivism ehk uuspositivism (neopositivism; ingliskeelses mõistestikus samastatakse loogilise empirismiga) oli metafüüsika ja spekulatiivse filosoofia vastane hoiak, milles filosoofia taheti kujundada loogiliseks teaduskeeleks.
Vaata Teadusfilosoofia ja Loogiline positivism
Luik
Luik (Cygnus) on haneliste seltsi partlaste sugukonda kuuluv veelindude perekond.
Vaata Teadusfilosoofia ja Luik
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Vaata Teadusfilosoofia ja Magnetväli
Marsikulgur
Mark Roberi nägemus 2012. aastal Marsile maandunud kulgurist ''Curiosity'' Marsikulgur on maandumise järel Marsi pinnal sõitev kaugjuhitav mootorsõiduk.
Vaata Teadusfilosoofia ja Marsikulgur
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Vaata Teadusfilosoofia ja Marss
Matemaatikafilosoofia
Matemaatikafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb matemaatika filosoofiliste (ontoloogiliste ja epistemoloogiliste) probleemidega.
Vaata Teadusfilosoofia ja Matemaatikafilosoofia
Müüt
Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab pärimusliku kultuuri teadmiste ja kogemuste põhjal kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust.
Vaata Teadusfilosoofia ja Müüt
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Vaata Teadusfilosoofia ja Mõiste
Mõju
Mõju on millestki või kellestki lähtuv teatud muutust esile kutsuv toime.
Vaata Teadusfilosoofia ja Mõju
Meeled
Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.
Vaata Teadusfilosoofia ja Meeled
Michel Foucault
Michel Foucault (15. oktoober 1926 Poitiers – 25. juuni 1984 Pariis) oli prantsuse filosoof, kelle teadustöid peetakse mõjukaks kõigis humanitaar- ja sotsiaalteadustes.
Vaata Teadusfilosoofia ja Michel Foucault
Mustluik
Mustluik (Cygnus atratus) on partlaste sugukonda luige perekonda kuuluv suur veelind.
Vaata Teadusfilosoofia ja Mustluik
Newtoni kolmas seadus
Newtoni kolmas seadus ütleb, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised.
Vaata Teadusfilosoofia ja Newtoni kolmas seadus
Ockhami habemenuga
Ockhami (ka Occami) habemenuga ehk parsimoonia või ökonoomsuse printsiip (ladina keeles lex parsimoniae) on saanud nime inglise frantsiskaani mungalt ja skolastiliselt filosoofilt William Ockhamilt, kes leidis, et eelistada tuleb nähtuse kõige lihtsamat seletust.
Vaata Teadusfilosoofia ja Ockhami habemenuga
Optika
Optika ehk valgusõpetus on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju.
Vaata Teadusfilosoofia ja Optika
Ornitoloog
TÜ Eesti Mereinstituudi korraldataval merelinnustiku laevaloendusel Kihnu merepiirkonnas Ornitoloog ehk linnuuurija ehk linnu-uurija on lindude vaatlemise ja teadusliku uurimisega ehk ornitoloogiaga tegelev inimene.
Vaata Teadusfilosoofia ja Ornitoloog
Paul Feyerabend
Paul Karl Feyerabend (13. jaanuar 1924 Viin – 11. veebruar 1994 Zürich) oli Austrias sündinud teadusfilosoof, kes hiljem elas Inglismaal, USA-s ja Uus-Meremaal.
Vaata Teadusfilosoofia ja Paul Feyerabend
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Teadusfilosoofia ja Perekond (bioloogia)
Pragmatism
Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena.
Vaata Teadusfilosoofia ja Pragmatism
Psühholoogia
Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.
Vaata Teadusfilosoofia ja Psühholoogia
Pseudoteadus
Pseudoteaduse ehk ebateaduse ehk libateaduse all peetakse silmas tegevusvaldkondi ning väiteid ja argumente, mida esitatakse teaduslikena, kuid mis tegelikult teaduse alla ei kuulu (teaduslikkuse kriteeriumid võivad seejuures olla erinevad).
Vaata Teadusfilosoofia ja Pseudoteadus
Ratsionaalsus
Ratsionaalsus on uskumuse mõistuspärasus (teoreetiline ratsionaalsus) või teo mõistuspärasus (praktiline ratsionaalsus).
Vaata Teadusfilosoofia ja Ratsionaalsus
Realism (teadus)
Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on tõesed (või tõenäoliselt tõesed või ligilähedaselt tõesed või tõenäoliselt ligilähedaselt tõesed).
Vaata Teadusfilosoofia ja Realism (teadus)
Reduktsionism
Reduktsionismiks nimetatakse teadusfilosoofias vaadet, mille kohaselt ühe teadusharu mõisted, meetodid, seletused vms on tuletatavad teise teadusharu omadest.
Vaata Teadusfilosoofia ja Reduktsionism
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Vaata Teadusfilosoofia ja Relatiivsusteooria
Relativism
Relativism on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast vms taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast.
Vaata Teadusfilosoofia ja Relativism
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Vaata Teadusfilosoofia ja René Descartes
Rudolf Carnap
Rudolf Carnap (18. mai 1891 Ronsdorf, Preisimaa, Saksamaa keisririik – 14. september 1970, Santa Monica, California, USA) oli saksa filosoof, Viini ringi üks põhiliikmeid ning loogilise positivismi rajajaid.
Vaata Teadusfilosoofia ja Rudolf Carnap
Süllogism
Süllogismi mõiste tuleb kreeka keelest syllogismos ja selle tähendus on järeldus.
Vaata Teadusfilosoofia ja Süllogism
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Vaata Teadusfilosoofia ja Seletus
Sotsiaalne konstruktivism
Sotsiaalne konstruktivism ehk sotsiaalkonstruktivism (inglise social constructivism) on humanitaarteadustes seisukoht, mille kohaselt loovad ja kujundavad sotsiaalse tegelikkuse ühiskonnaliikmed oma igapäevases läbikäimises, ehkki enamasti ei ole nad ise sellest rollist teadlikud.
Vaata Teadusfilosoofia ja Sotsiaalne konstruktivism
Sotsioloogia
Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid.
Vaata Teadusfilosoofia ja Sotsioloogia
Stsientism
Stsientism (ladina sõnast scientia 'teadus') ehk teadusfundamentalism (ka saientism) on veendumus, et loodusteaduse meetodiga saab uurida kõike – ka inimest ja ühiskonda – ning lahendada ka filosoofia ja humanitaarteaduste probleeme.
Vaata Teadusfilosoofia ja Stsientism
Taevamehaanika
Taevamehaanika on astronoomia haru, mis uurib kosmiliste objektide liikumist.
Vaata Teadusfilosoofia ja Taevamehaanika
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Vaata Teadusfilosoofia ja Taju
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Vaata Teadusfilosoofia ja Tõde
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Vaata Teadusfilosoofia ja Tõesus
Teadlane
John Ellis oma töökabinetis Teadlane suure eripinnaga süsiniku sünteesimise kümnendal tunnil Teadlane on teadustööd tegev, teaduse alal tegutsev inimene, uurija, õpetlane.
Vaata Teadusfilosoofia ja Teadlane
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Vaata Teadusfilosoofia ja Teadmine
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Vaata Teadusfilosoofia ja Teadus
Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus
Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus (varem Eesti Teaduste Akadeemia Teaduse ja Tehnika, Filosoofia ning Ajaloo Nõukogu Rahvusliku Ühenduse Eesti Osakond) on Eesti mittetulundusühing, mis tegeleb Eesti teadusajaloo ja teadusfilosoofia uurimisega ning ühendab nendest valdkondadest huvitatud teadlasi.
Vaata Teadusfilosoofia ja Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus
Teadusfilosoofia mõisteid
Siin on loetletud teadusfilosoofia mõisteid.
Vaata Teadusfilosoofia ja Teadusfilosoofia mõisteid
Teadusfilosoofide loend
Siin on loetletud teadusfilosoofe.
Vaata Teadusfilosoofia ja Teadusfilosoofide loend
Teaduslik meetod
Teaduslik meetod väljendab tõeste teadmiste saamise üldiseid toimingud.
Vaata Teadusfilosoofia ja Teaduslik meetod
Teaduslugu ja nüüdisaeg
"Teaduslugu ja nüüdisaeg" on alates 1979.
Vaata Teadusfilosoofia ja Teaduslugu ja nüüdisaeg
Teadusrevolutsioonide struktuur
"Teadusrevolutsioonide struktuur" ("The Structure of Scientific Revolutions") on Thomas Kuhni teadusfilosoofiline teos.
Vaata Teadusfilosoofia ja Teadusrevolutsioonide struktuur
Tehnika
Tehnika (kreeka keeles τεχνικός, τέχνη tehnikós, téhne 'kunst, meisterlikkus, oskus') on tänapäeval üldmõiste masinate, seadmete, mehhanismide jms või tehniliste vahendite ja meetodite kogumi tähistamiseks.
Vaata Teadusfilosoofia ja Tehnika
Tehnikafilosoofia
Tehnikafilosoofia on inimese ja tehnika, tehnika ja kultuuri ning tehnika ja moraali seoste filosoofiline uurimine.
Vaata Teadusfilosoofia ja Tehnikafilosoofia
Teleskoop
Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.
Vaata Teadusfilosoofia ja Teleskoop
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Vaata Teadusfilosoofia ja Teooria
Thomas Kuhn
Thomas Samuel Kuhn (18. juuli 1922 – 17. juuni 1996) oli ameerika teadusloolane ja teadusfilosoof.
Vaata Teadusfilosoofia ja Thomas Kuhn
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Vaata Teadusfilosoofia ja Uskumus
Vaatlus
Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.
Vaata Teadusfilosoofia ja Vaatlus
Vaba tahe
Vabaks tahteks ehk tahtevabaduseks nimetatakse filosoofias võimalikkust teha vabalt otsuseid (valikuid) oma eelseisvate toimingute ja tegude üle.
Vaata Teadusfilosoofia ja Vaba tahe
Vanarooma mütoloogia
Peajumal Jupiter Vanarooma mütoloogia ehk rooma mütoloogia on muinasroomlaste uskumused, rituaalid ja kombed, mis on seotud üleloomulikuga.
Vaata Teadusfilosoofia ja Vanarooma mütoloogia
Vastuolulisus
Vastuolulisus on propositsioonide kogumi omadus, mis seisneb selles, et on loogiliselt võimatu, et kõik sellesse kuuluvad propositsioonid oleksid tõesed.
Vaata Teadusfilosoofia ja Vastuolulisus
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Vaata Teadusfilosoofia ja Väärus
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Vaata Teadusfilosoofia ja Veenus
Viini ring
Moritz Schlick, Viini ringi asutaja Viini ring (saksa keeles Wiener Kreis; Viinis kasutatud nimetus: Schlick-Kreis 'Schlicki ring') oli filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.
Vaata Teadusfilosoofia ja Viini ring
Willard Van Orman Quine
Willard Van Orman Quine (25. juuni 1908 Akron, Ohio – 25. detsember 2000 Boston) oli ameerika filosoof ja loogik.
Vaata Teadusfilosoofia ja Willard Van Orman Quine
William Ockham
William Ockhami kujutav klaasvitraaž Surrey kirikus William Ockham (ka Occam, Hockham, umbes 1288 – 1347 või 1348) oli inglise frantsiskaani munk ja skolastiline filosoof, kelle arvatavaks sünnikohaks on Ockham, väike küla Surrey krahvkonnas.
Vaata Teadusfilosoofia ja William Ockham
17. sajand
17.
Vaata Teadusfilosoofia ja 17. sajand
1960. aastad
1960.
Vaata Teadusfilosoofia ja 1960. aastad
1962
1962.
Vaata Teadusfilosoofia ja 1962
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Teadusfilosoofia ja 20. sajand
Vaata ka
Analüütiline filosoofia
- Aktualism
- Analüütiline filosoofia
- Eksplikatsioon (loogika)
- Falsifitseeritavus
- Fenomenalism
- Filosoofiline analüüs
- Funktsionalism (vaimufilosoofia)
- Induktsionism
- Kasutamine ja mainimine
- Kavatsus
- Keelefilosoofia
- Lauseloogika
- Loogiline positivism
- Meelteandmed
- Perekondlik sarnasus
- Reduktsionism
- Sünteetiline propositsioon
- Tõe vastavusteooria
- Tavakeelefilosoofia
- Teadusfilosoofia
- Vooruseetika
Tuntud ka kui Teadusfilosoof.