Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Loogika

Index Loogika

Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.

Sisukord

  1. 79 suhted: Aru, Asi, Ülo Matjus, Õigustus, Bertrand Russell, Budistlik loogika, Deduktiivne loogika, Dialektiline loogika, Enn Kasak, Epistemoloogia, Fakt, Filosoofia, Filosoofiline loogika, Formaalloogika, Gottlob Frege, Indrek Meos, Induktiivne loogika, Intuitsioon, Jäljendamine, Jüri Eintalu, Kahevalentne loogika, Kõnekeel, Keel, Kirjeldus, Klassikaline loogika, Kogum, Kord (riie), Ladina keel, Lause, Lauseloogika, Logos, Loogika mõisteid, Loogikute loend, Martin Heidegger, Matemaatika, Matemaatiline loogika, Mäng, Mõistus, Mõtlemine, Meelevald, Mitmevalentne loogika, Mitteklassikaline loogika, Modaalne loogika, Mudel, Olemus, Põhjend, Predikaatloogika, Propositsioon, Reaalsus, Reegel, ... Laienda indeks (29 rohkem) »

Aru

Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.

Vaata Loogika ja Aru

Asi

Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).

Vaata Loogika ja Asi

Ülo Matjus

Ülo Matjus esinemas Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus, 30. augustil 2011. Sigmund Freudi teadvuseteooria skeem Ülo Matjuse esituses Ülo Matjus (18. juuni 1942 Tartu – 25. jaanuar 2023) oli eesti filosoof ja literaat.

Vaata Loogika ja Ülo Matjus

Õigustus

Õigustus (inglise keeles justification) on see, mis annab aluse mingiks teoks, uskumuseks, emotsiooniks vms.

Vaata Loogika ja Õigustus

Bertrand Russell

Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.

Vaata Loogika ja Bertrand Russell

Budistlik loogika

Budistlik loogika on budistliku epistemoloogia (pramān´a; pramān´a-l põhinevat meetodit nimetatakse pramān´avāda-’ks) osa, õpetus korrektse mõtlemise (järeldamise) alustest.

Vaata Loogika ja Budistlik loogika

Deduktiivne loogika

Deduktiivne loogika uurib, mille poolest erinevad teistest arutlustest need arutlused, milles järeldus järeldub eeldus(t)est.

Vaata Loogika ja Deduktiivne loogika

Dialektiline loogika

Dialektilise loogika all mõistetakse Hegeli teostes arendatud loogikat, Karl Marxi "Kapitali" aluseks olevat loogikat või formaalset loogikat, milles vastuolud on lubatud.

Vaata Loogika ja Dialektiline loogika

Enn Kasak

Enn Kasak (2002) Enn Kasak esinemas Kaika suveülikoolis (2008) Enn Kasak (sündinud 24. septembril 1954 Navi külas Võrumaal) on eesti teadusfilosoof ja astrofüüsik.

Vaata Loogika ja Enn Kasak

Epistemoloogia

Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.

Vaata Loogika ja Epistemoloogia

Fakt

Fakt (ladina keele sõnast factum "tehtud") on tegelikkuses kindlakstehtav asjaolu, mille väljenduseks on tõene väide.

Vaata Loogika ja Fakt

Filosoofia

Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.

Vaata Loogika ja Filosoofia

Filosoofiline loogika

Filosoofiline loogika (inglise philosophical logic) on ratsionaalse mõtlemise filosoofiline uurimine.

Vaata Loogika ja Filosoofiline loogika

Formaalloogika

Formaalloogika ehk formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed.

Vaata Loogika ja Formaalloogika

Gottlob Frege

Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.

Vaata Loogika ja Gottlob Frege

Indrek Meos

Indrek Meos (sündinud 23. märtsil 1969 Viljandis) on eesti filosoof.

Vaata Loogika ja Indrek Meos

Induktiivne loogika

Induktiivne loogika on filosoofia haru, mis püüab eristada induktiivseid arutlusi selle põhjal, kui hea põhjend mingi arutlus on.

Vaata Loogika ja Induktiivne loogika

Intuitsioon

Sõna Intuitsioon kasutame tavaliselt siis, kui sisetunne, vaist ütleb meile midagi, me aimame midagi või saame millestki aru, kuid ei suuda seda põhjendada või siis ei näegi vajadust selle põhjendamiseks.

Vaata Loogika ja Intuitsioon

Jäljendamine

Vastsündinud makaak imiteerib keele näitamist Linnulaulu imiteerimise võistlus Phuketis Jäljendamine ehk matkimine ehk imiteerimine ehk imitatsioon on käitumine, mille korral isend teeb järgi teise isendi toimimist.

Vaata Loogika ja Jäljendamine

Jüri Eintalu

Jüri Eintalu (sündinud 8. aprillil 1962 Tallinnas) on eesti teadusfilosoof ja tõlkija.

Vaata Loogika ja Jüri Eintalu

Kahevalentne loogika

Kahevalentne loogika on matemaatilise loogika põhiline osa, kus on tegemist vaid kahe erineva tõeväärtusega: tõene ja väär.

Vaata Loogika ja Kahevalentne loogika

Kõnekeel

Kõnekeel ehk argikeel on igapäevases suhtlemises kasutatav keel.

Vaata Loogika ja Kõnekeel

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.

Vaata Loogika ja Keel

Kirjeldus

Kirjeldus ehk deskriptsioon on kõige üldisemas mõttes millegi kujutamine.

Vaata Loogika ja Kirjeldus

Klassikaline loogika

Klassikaline loogika (inglise classical logic), ka standardloogika (inglise standard logic), on matemaatilise loogika osa, mis koosneb klassikalisest lauseloogikast ja predikaatloogikast.

Vaata Loogika ja Klassikaline loogika

Kogum

Kogum, ka kompleks, on teatav hulk esemeid või nähtusi ühtse rühma või tervikuna.

Vaata Loogika ja Kogum

Kord (riie)

Kord (inglise keeles Bedford cord) on pealtnäha velvetiga sarnanev, pikisuunaliste püstvagudega väga vastupidav kangas, millest tehakse pealisrõivaid ja mida kasutatakse mööblikangana.

Vaata Loogika ja Kord (riie)

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Vaata Loogika ja Ladina keel

Lause

Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.

Vaata Loogika ja Lause

Lauseloogika

Lauseloogika ehk lausearvutus on loogika valdkond, mis uurib tõefunktsionaalseid tehteid propositsioonidega (loogikatehteid).

Vaata Loogika ja Lauseloogika

Logos

Logos on vanakreeka tavakeele sõna ja vanakreeka filosoofia termin, mille mitmetahuline tähendus on aja jooksul muutunud.

Vaata Loogika ja Logos

Loogika mõisteid

Siin on loetletud loogika mõisteid.

Vaata Loogika ja Loogika mõisteid

Loogikute loend

Loogikute loend loetleb loogikuid.

Vaata Loogika ja Loogikute loend

Martin Heidegger

Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch – 26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe.

Vaata Loogika ja Martin Heidegger

Matemaatika

Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.

Vaata Loogika ja Matemaatika

Matemaatiline loogika

Matemaatiline loogika ehk sümbolloogika on matemaatika haru, mis uurib matemaatilisi tõestusi ja matemaatika aluseid.

Vaata Loogika ja Matemaatiline loogika

Mäng

Mäng on süsteem, mille eripäraks on tingliku ja reaalse samaaegsus ning mängus osalejate teadlikkus sellest.

Vaata Loogika ja Mäng

Mõistus

Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.

Vaata Loogika ja Mõistus

Mõtlemine

Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.

Vaata Loogika ja Mõtlemine

Meelevald

Meelevald tähendab omavolilist või suvalise äranägemise järgi teostatud võimu, võimust, mõju, mõjusfääri ja ka voli kellegi või millegi üle.

Vaata Loogika ja Meelevald

Mitmevalentne loogika

Mitmevalentne loogika ehk polüvalentne loogika on matemaatilise loogika haru, mis käsitleb rohkem kui kahest tõeväärtusest (s.o tõene ja väär) koosnevaid tõeväärtuste süsteeme.

Vaata Loogika ja Mitmevalentne loogika

Mitteklassikaline loogika

Mitteklassikaline loogika (inglise non-classical logic), ka alternatiivloogika (inglise alternative logic), on matemaatilise loogika osa, mille moodustavad 19.

Vaata Loogika ja Mitteklassikaline loogika

Modaalne loogika

Modaalne loogika ehk modaalloogika on formaalse loogika haru, mis uurib modaalsuste (algselt aleetiliste modaalsuste: paratamatu, võimalik jne) vahelisi loogilisi suhteid.

Vaata Loogika ja Modaalne loogika

Mudel

Mudel on objekti struktuurselt sarnane esitus, analoog, mis asendab tunnetusprotsessis tavaliselt keerukamat objekti.

Vaata Loogika ja Mudel

Olemus

Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.

Vaata Loogika ja Olemus

Põhjend

Põhjend ehk alus (inglise keeles reason) on uskumus või propositsioon, millele mingi uskumus (mingi propositsiooni uskumine) või tegu tugineb.

Vaata Loogika ja Põhjend

Predikaatloogika

Predikaatloogika ehk predikaatarvutus on lauseloogika laienduste klass, kus lisaks lausesümbolitele ja konnektoritele on kasutusel vähemalt predikaadisümbolid, indiviidikonstandid, muutujad (indiviidimuutujad) ja kvantorid.

Vaata Loogika ja Predikaatloogika

Propositsioon

Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.

Vaata Loogika ja Propositsioon

Reaalsus

Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.

Vaata Loogika ja Reaalsus

Reegel

Reegel (saksa keeles Regel) on juhis, mis on tuletatud teatud seaduspärasustest, kogemustest ja teadmistest, kehtestatud kokkuleppega ning on konkreetse valdkonna esindajate jaoks siduv.

Vaata Loogika ja Reegel

Rein Prank

Rein Prank (sündinud 22. märtsil 1949 Amblas Järvamaal) on eesti matemaatik ja arvutiteadlane.

Vaata Loogika ja Rein Prank

Süsteem

Süsteem (kreeka keeles σύστημα) on osadest ja osade seostest koosnev korrastatud ja reeglipärane tervik.

Vaata Loogika ja Süsteem

Sõna

Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.

Vaata Loogika ja Sõna

Sisu

Lotta” Sisu on soomlastele kontseptsioon ja kultuuriline konstrukt, mida saaks kirjeldada kui kombinatsiooni stoilise otsustavuse, kindlameelse eesmärgipärasuse, südikuse, vapruse ja vastupidavuse vahel.

Vaata Loogika ja Sisu

Suhe (filosoofia)

Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.

Vaata Loogika ja Suhe (filosoofia)

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata Loogika ja Tallinn

Tanel Tammet

Tanel Tammet (sündinud 16. mail 1965) on eesti arvutiteadlane ja poliitik.

Vaata Loogika ja Tanel Tammet

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Vaata Loogika ja Tartu

Tavakeel

Tavakeel on keele kasutamise viis igapäevaelus.

Vaata Loogika ja Tavakeel

Tõde

Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.

Vaata Loogika ja Tõde

Tõesus

Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.

Vaata Loogika ja Tõesus

Tõnu Luik

Tõnu Luik Tõnu Luik (1. mai 1941 Tallinn – 22. veebruar 2019 Pärnu) oli eesti filosoof, kauane Tartu Ülikooli õppejõud, antiikfilosoofia ja Martin Heideggeri ning Georg Wilhelm Friedrich Hegeli põhjalik tundja.

Vaata Loogika ja Tõnu Luik

Teadus

Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

Vaata Loogika ja Teadus

Teadusharu

Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.

Vaata Loogika ja Teadusharu

Tehiskeel

Tehiskeel ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel.

Vaata Loogika ja Tehiskeel

Terve mõistus

Terve mõistus, ka tavamõistus, ka argimõistus, on varauusaegses filosoofias inimese võime koordineerida erinevate meelte andmeid.

Vaata Loogika ja Terve mõistus

Traditsiooniline loogika

Traditsiooniline loogika (inglise traditional logic) ehk Aristotelese loogika (inglise Aristotelian logic) on koondnimetus loogikale, mis sai alguse Aristotelesest ja domineeris kuni 19.

Vaata Loogika ja Traditsiooniline loogika

Tunnetus (filosoofia)

Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.

Vaata Loogika ja Tunnetus (filosoofia)

Uskumus

Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.

Vaata Loogika ja Uskumus

Valesus

Valesus on teo (sealhulgas valiku või otsuse, sealhulgas uskumuse valiku või uskuda otsustamise) kooskõlalisuse puudumine mingite reeglitega.

Vaata Loogika ja Valesus

Vanakreeka keel

Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.

Vaata Loogika ja Vanakreeka keel

Väärus

Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.

Vaata Loogika ja Väärus

Väide

Väide on propositsioon, mida väidetakse.

Vaata Loogika ja Väide

1970

1970.

Vaata Loogika ja 1970

1996

1996.

Vaata Loogika ja 1996

1997

1997.

Vaata Loogika ja 1997

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.

Vaata Loogika ja 20. sajand

2002

2002.

Vaata Loogika ja 2002

2003

2003.

Vaata Loogika ja 2003

Tuntud ka kui Loogik.

, Rein Prank, Süsteem, Sõna, Sisu, Suhe (filosoofia), Tallinn, Tanel Tammet, Tartu, Tavakeel, Tõde, Tõesus, Tõnu Luik, Teadus, Teadusharu, Tehiskeel, Terve mõistus, Traditsiooniline loogika, Tunnetus (filosoofia), Uskumus, Valesus, Vanakreeka keel, Väärus, Väide, 1970, 1996, 1997, 20. sajand, 2002, 2003.