Sisukord
79 suhted: Aru, Asi, Ülo Matjus, Õigustus, Bertrand Russell, Budistlik loogika, Deduktiivne loogika, Dialektiline loogika, Enn Kasak, Epistemoloogia, Fakt, Filosoofia, Filosoofiline loogika, Formaalloogika, Gottlob Frege, Indrek Meos, Induktiivne loogika, Intuitsioon, Jäljendamine, Jüri Eintalu, Kahevalentne loogika, Kõnekeel, Keel, Kirjeldus, Klassikaline loogika, Kogum, Kord (riie), Ladina keel, Lause, Lauseloogika, Logos, Loogika mõisteid, Loogikute loend, Martin Heidegger, Matemaatika, Matemaatiline loogika, Mäng, Mõistus, Mõtlemine, Meelevald, Mitmevalentne loogika, Mitteklassikaline loogika, Modaalne loogika, Mudel, Olemus, Põhjend, Predikaatloogika, Propositsioon, Reaalsus, Reegel, ... Laienda indeks (29 rohkem) »
Aru
Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.
Vaata Loogika ja Aru
Asi
Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).
Vaata Loogika ja Asi
Ülo Matjus
Ülo Matjus esinemas Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus, 30. augustil 2011. Sigmund Freudi teadvuseteooria skeem Ülo Matjuse esituses Ülo Matjus (18. juuni 1942 Tartu – 25. jaanuar 2023) oli eesti filosoof ja literaat.
Vaata Loogika ja Ülo Matjus
Õigustus
Õigustus (inglise keeles justification) on see, mis annab aluse mingiks teoks, uskumuseks, emotsiooniks vms.
Vaata Loogika ja Õigustus
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Vaata Loogika ja Bertrand Russell
Budistlik loogika
Budistlik loogika on budistliku epistemoloogia (pramān´a; pramān´a-l põhinevat meetodit nimetatakse pramān´avāda-’ks) osa, õpetus korrektse mõtlemise (järeldamise) alustest.
Vaata Loogika ja Budistlik loogika
Deduktiivne loogika
Deduktiivne loogika uurib, mille poolest erinevad teistest arutlustest need arutlused, milles järeldus järeldub eeldus(t)est.
Vaata Loogika ja Deduktiivne loogika
Dialektiline loogika
Dialektilise loogika all mõistetakse Hegeli teostes arendatud loogikat, Karl Marxi "Kapitali" aluseks olevat loogikat või formaalset loogikat, milles vastuolud on lubatud.
Vaata Loogika ja Dialektiline loogika
Enn Kasak
Enn Kasak (2002) Enn Kasak esinemas Kaika suveülikoolis (2008) Enn Kasak (sündinud 24. septembril 1954 Navi külas Võrumaal) on eesti teadusfilosoof ja astrofüüsik.
Vaata Loogika ja Enn Kasak
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Vaata Loogika ja Epistemoloogia
Fakt
Fakt (ladina keele sõnast factum "tehtud") on tegelikkuses kindlakstehtav asjaolu, mille väljenduseks on tõene väide.
Vaata Loogika ja Fakt
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Loogika ja Filosoofia
Filosoofiline loogika
Filosoofiline loogika (inglise philosophical logic) on ratsionaalse mõtlemise filosoofiline uurimine.
Vaata Loogika ja Filosoofiline loogika
Formaalloogika
Formaalloogika ehk formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed.
Vaata Loogika ja Formaalloogika
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Vaata Loogika ja Gottlob Frege
Indrek Meos
Indrek Meos (sündinud 23. märtsil 1969 Viljandis) on eesti filosoof.
Vaata Loogika ja Indrek Meos
Induktiivne loogika
Induktiivne loogika on filosoofia haru, mis püüab eristada induktiivseid arutlusi selle põhjal, kui hea põhjend mingi arutlus on.
Vaata Loogika ja Induktiivne loogika
Intuitsioon
Sõna Intuitsioon kasutame tavaliselt siis, kui sisetunne, vaist ütleb meile midagi, me aimame midagi või saame millestki aru, kuid ei suuda seda põhjendada või siis ei näegi vajadust selle põhjendamiseks.
Vaata Loogika ja Intuitsioon
Jäljendamine
Vastsündinud makaak imiteerib keele näitamist Linnulaulu imiteerimise võistlus Phuketis Jäljendamine ehk matkimine ehk imiteerimine ehk imitatsioon on käitumine, mille korral isend teeb järgi teise isendi toimimist.
Vaata Loogika ja Jäljendamine
Jüri Eintalu
Jüri Eintalu (sündinud 8. aprillil 1962 Tallinnas) on eesti teadusfilosoof ja tõlkija.
Vaata Loogika ja Jüri Eintalu
Kahevalentne loogika
Kahevalentne loogika on matemaatilise loogika põhiline osa, kus on tegemist vaid kahe erineva tõeväärtusega: tõene ja väär.
Vaata Loogika ja Kahevalentne loogika
Kõnekeel
Kõnekeel ehk argikeel on igapäevases suhtlemises kasutatav keel.
Vaata Loogika ja Kõnekeel
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Vaata Loogika ja Keel
Kirjeldus
Kirjeldus ehk deskriptsioon on kõige üldisemas mõttes millegi kujutamine.
Vaata Loogika ja Kirjeldus
Klassikaline loogika
Klassikaline loogika (inglise classical logic), ka standardloogika (inglise standard logic), on matemaatilise loogika osa, mis koosneb klassikalisest lauseloogikast ja predikaatloogikast.
Vaata Loogika ja Klassikaline loogika
Kogum
Kogum, ka kompleks, on teatav hulk esemeid või nähtusi ühtse rühma või tervikuna.
Vaata Loogika ja Kogum
Kord (riie)
Kord (inglise keeles Bedford cord) on pealtnäha velvetiga sarnanev, pikisuunaliste püstvagudega väga vastupidav kangas, millest tehakse pealisrõivaid ja mida kasutatakse mööblikangana.
Vaata Loogika ja Kord (riie)
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Loogika ja Ladina keel
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Vaata Loogika ja Lause
Lauseloogika
Lauseloogika ehk lausearvutus on loogika valdkond, mis uurib tõefunktsionaalseid tehteid propositsioonidega (loogikatehteid).
Vaata Loogika ja Lauseloogika
Logos
Logos on vanakreeka tavakeele sõna ja vanakreeka filosoofia termin, mille mitmetahuline tähendus on aja jooksul muutunud.
Vaata Loogika ja Logos
Loogika mõisteid
Siin on loetletud loogika mõisteid.
Vaata Loogika ja Loogika mõisteid
Loogikute loend
Loogikute loend loetleb loogikuid.
Vaata Loogika ja Loogikute loend
Martin Heidegger
Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch – 26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe.
Vaata Loogika ja Martin Heidegger
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Vaata Loogika ja Matemaatika
Matemaatiline loogika
Matemaatiline loogika ehk sümbolloogika on matemaatika haru, mis uurib matemaatilisi tõestusi ja matemaatika aluseid.
Vaata Loogika ja Matemaatiline loogika
Mäng
Mäng on süsteem, mille eripäraks on tingliku ja reaalse samaaegsus ning mängus osalejate teadlikkus sellest.
Vaata Loogika ja Mäng
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Vaata Loogika ja Mõistus
Mõtlemine
Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.
Vaata Loogika ja Mõtlemine
Meelevald
Meelevald tähendab omavolilist või suvalise äranägemise järgi teostatud võimu, võimust, mõju, mõjusfääri ja ka voli kellegi või millegi üle.
Vaata Loogika ja Meelevald
Mitmevalentne loogika
Mitmevalentne loogika ehk polüvalentne loogika on matemaatilise loogika haru, mis käsitleb rohkem kui kahest tõeväärtusest (s.o tõene ja väär) koosnevaid tõeväärtuste süsteeme.
Vaata Loogika ja Mitmevalentne loogika
Mitteklassikaline loogika
Mitteklassikaline loogika (inglise non-classical logic), ka alternatiivloogika (inglise alternative logic), on matemaatilise loogika osa, mille moodustavad 19.
Vaata Loogika ja Mitteklassikaline loogika
Modaalne loogika
Modaalne loogika ehk modaalloogika on formaalse loogika haru, mis uurib modaalsuste (algselt aleetiliste modaalsuste: paratamatu, võimalik jne) vahelisi loogilisi suhteid.
Vaata Loogika ja Modaalne loogika
Mudel
Mudel on objekti struktuurselt sarnane esitus, analoog, mis asendab tunnetusprotsessis tavaliselt keerukamat objekti.
Vaata Loogika ja Mudel
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Vaata Loogika ja Olemus
Põhjend
Põhjend ehk alus (inglise keeles reason) on uskumus või propositsioon, millele mingi uskumus (mingi propositsiooni uskumine) või tegu tugineb.
Vaata Loogika ja Põhjend
Predikaatloogika
Predikaatloogika ehk predikaatarvutus on lauseloogika laienduste klass, kus lisaks lausesümbolitele ja konnektoritele on kasutusel vähemalt predikaadisümbolid, indiviidikonstandid, muutujad (indiviidimuutujad) ja kvantorid.
Vaata Loogika ja Predikaatloogika
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Vaata Loogika ja Propositsioon
Reaalsus
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.
Vaata Loogika ja Reaalsus
Reegel
Reegel (saksa keeles Regel) on juhis, mis on tuletatud teatud seaduspärasustest, kogemustest ja teadmistest, kehtestatud kokkuleppega ning on konkreetse valdkonna esindajate jaoks siduv.
Vaata Loogika ja Reegel
Rein Prank
Rein Prank (sündinud 22. märtsil 1949 Amblas Järvamaal) on eesti matemaatik ja arvutiteadlane.
Vaata Loogika ja Rein Prank
Süsteem
Süsteem (kreeka keeles σύστημα) on osadest ja osade seostest koosnev korrastatud ja reeglipärane tervik.
Vaata Loogika ja Süsteem
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Vaata Loogika ja Sõna
Sisu
Lotta” Sisu on soomlastele kontseptsioon ja kultuuriline konstrukt, mida saaks kirjeldada kui kombinatsiooni stoilise otsustavuse, kindlameelse eesmärgipärasuse, südikuse, vapruse ja vastupidavuse vahel.
Vaata Loogika ja Sisu
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Vaata Loogika ja Suhe (filosoofia)
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Loogika ja Tallinn
Tanel Tammet
Tanel Tammet (sündinud 16. mail 1965) on eesti arvutiteadlane ja poliitik.
Vaata Loogika ja Tanel Tammet
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Loogika ja Tartu
Tavakeel
Tavakeel on keele kasutamise viis igapäevaelus.
Vaata Loogika ja Tavakeel
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Vaata Loogika ja Tõde
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Vaata Loogika ja Tõesus
Tõnu Luik
Tõnu Luik Tõnu Luik (1. mai 1941 Tallinn – 22. veebruar 2019 Pärnu) oli eesti filosoof, kauane Tartu Ülikooli õppejõud, antiikfilosoofia ja Martin Heideggeri ning Georg Wilhelm Friedrich Hegeli põhjalik tundja.
Vaata Loogika ja Tõnu Luik
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Vaata Loogika ja Teadus
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Vaata Loogika ja Teadusharu
Tehiskeel
Tehiskeel ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel.
Vaata Loogika ja Tehiskeel
Terve mõistus
Terve mõistus, ka tavamõistus, ka argimõistus, on varauusaegses filosoofias inimese võime koordineerida erinevate meelte andmeid.
Vaata Loogika ja Terve mõistus
Traditsiooniline loogika
Traditsiooniline loogika (inglise traditional logic) ehk Aristotelese loogika (inglise Aristotelian logic) on koondnimetus loogikale, mis sai alguse Aristotelesest ja domineeris kuni 19.
Vaata Loogika ja Traditsiooniline loogika
Tunnetus (filosoofia)
Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.
Vaata Loogika ja Tunnetus (filosoofia)
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Vaata Loogika ja Uskumus
Valesus
Valesus on teo (sealhulgas valiku või otsuse, sealhulgas uskumuse valiku või uskuda otsustamise) kooskõlalisuse puudumine mingite reeglitega.
Vaata Loogika ja Valesus
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Vaata Loogika ja Vanakreeka keel
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Vaata Loogika ja Väärus
Väide
Väide on propositsioon, mida väidetakse.
Vaata Loogika ja Väide
1970
1970.
Vaata Loogika ja 1970
1996
1996.
Vaata Loogika ja 1996
1997
1997.
Vaata Loogika ja 1997
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Loogika ja 20. sajand
2002
2002.
Vaata Loogika ja 2002
2003
2003.
Vaata Loogika ja 2003
Tuntud ka kui Loogik.