Sisukord
58 suhted: Aadel, Aristoteles, Aristoxenos, Arv, Astronoomia, Babüloonia, Eetika, Egiptus, Esteetika mõisteid, Euroopa, Feodalism, Filosoof, Filosoofia, Filosoofia veebientsüklopeedia, Harmoonia, Helirida, Hiina, Ilu, India, Johannes Semper, Kasvatus (ajakiri), Käsitööline, Keskkonnaesteetika, Kunst, Kunstiteos, Ladina keel, Looming (ajakiri), Maalikunst, Mimees, Minevik, Munk, Muusikaesteetika, Orjus, Pütagoreism, Platon, Politeia, Praktika, Printsiip, Progress, Pythagoras, Rahvas, Rüütel, Richard Kraut, Skulptuur, Teadus, Valgustusajastu, Vana-Kreeka, Vanakreeka keel, Vitruvius, 1923, ... Laienda indeks (8 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Vaata Esteetika ja Aadel
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Esteetika ja Aristoteles
Aristoxenos
Aristoxenos Tarasest Aristoxenos Tarasest (umbekaudu 370 eKr Taras – umbkaudu 300 eKr Ateena), Sokratese õpilase Spintharose poeg, kreeka filosoof ja muusikateoreetik.
Vaata Esteetika ja Aristoxenos
Arv
Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.
Vaata Esteetika ja Arv
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Vaata Esteetika ja Astronoomia
Babüloonia
Babüloonia oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna-Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis.
Vaata Esteetika ja Babüloonia
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Vaata Esteetika ja Eetika
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Vaata Esteetika ja Egiptus
Esteetika mõisteid
Siin on loetletud esteetika mõisteid.
Vaata Esteetika ja Esteetika mõisteid
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Esteetika ja Euroopa
Feodalism
Feodalism ehk feodaalkord ehk feodaalsüsteem ehk läänikord (ka läänindus) on olnud Euroopale omane, feoodidele (läänidele) tuginenud aadlist sõjameeste elukorraldus.
Vaata Esteetika ja Feodalism
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Vaata Esteetika ja Filosoof
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Esteetika ja Filosoofia
Filosoofia veebientsüklopeedia
Filosoofia veebientsüklopeedia (The Internet Encyclopedia of Philosophy) on 1995.
Vaata Esteetika ja Filosoofia veebientsüklopeedia
Harmoonia
Harmoonia on kokkusobivus, kokkukõla, nii ideede kui millegi muu loodu vahel.
Vaata Esteetika ja Harmoonia
Helirida
Helirida (inglise keeles scale, saksa keeles Tonleiter) on muusikas helide helikõrguslik järjestus helisüsteemi piires.
Vaata Esteetika ja Helirida
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Vaata Esteetika ja Hiina
Ilu
Asuriit Paabulind Tadž Mahal Ilu on tajutava objekti (isiku, olendi, eseme, vaatepildi, helikombinatsiooni vm) omadus või omaduste kombinatsioon, mis tekitab meeldiva aistingu.
Vaata Esteetika ja Ilu
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Vaata Esteetika ja India
Johannes Semper
Johannes Semper, 1930 Johannes Semper (10. märts (vkj)/ 22. märts 1892 Pahuvere küla, Tuhalaane vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 21. veebruar 1970 Tallinn) oli eesti luuletaja, prosaist, kriitik, tõlkija, esseist ja poliitik.
Vaata Esteetika ja Johannes Semper
Kasvatus (ajakiri)
Kasvatus oli Eestis aastail 1919–1940 ilmunud kasvatusteaduse ajakiri, Eesti Õpetajate Liidu häälekandja.
Vaata Esteetika ja Kasvatus (ajakiri)
Käsitööline
potikedraga Käsitööline on elukutseline käsitöö tegija, kes müüb oma toodangut või on ühinenud teiste käsitöötegijatega artelli või kooperatiivi.
Vaata Esteetika ja Käsitööline
Keskkonnaesteetika
Keskkonnaesteetika (inglise environmental aesthetics) on esteetika haru, mis tegeleb keskkonnateadvuse ja -kogemuse esteetiliste aspektidega.
Vaata Esteetika ja Keskkonnaesteetika
Kunst
kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.
Vaata Esteetika ja Kunst
Kunstiteos
Kunstiteos ehk taies (ladina keeles opus artis; prantsuse keeles œuvre d’art; inglise keeles work of art) on loomingulise tegevuse tulemusel valminud teos, millega taotletakse esteetilist veetlust.
Vaata Esteetika ja Kunstiteos
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Esteetika ja Ladina keel
Looming (ajakiri)
Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri.
Vaata Esteetika ja Looming (ajakiri)
Maalikunst
EKM maalikogu Maalikunst on kujutava kunsti liik.
Vaata Esteetika ja Maalikunst
Mimees
Mimees, varem ka mimesis, (vanakreeka sõnast mimēsis, 'jäljendus') on filosoofias ja kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, kunstiteose ja hinge, looduse ja hinge vms vahel.
Vaata Esteetika ja Mimees
Minevik
Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud.
Vaata Esteetika ja Minevik
Munk
Sofonisba Anguissola. Munga portree (1556) Munk (kreeka keelest μοναχός monachos 'üksik, üksildane') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või koos teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki.
Vaata Esteetika ja Munk
Muusikaesteetika
Muusikaesteetika on muusika olemust, omadusi ja seaduspärasusi uuriv esteetika ja muusikateaduse aladistsipliin.
Vaata Esteetika ja Muusikaesteetika
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Vaata Esteetika ja Orjus
Pütagoreism
Pütagoreism oli vanakreeka filosoofi ning matemaatiku Pythagorase (6. sajand eKr) õpetusest lähtunud antiikfilosoofia suund.
Vaata Esteetika ja Pütagoreism
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Vaata Esteetika ja Platon
Politeia
"Politeia" ehk "Riik" on Platoni dialoog, mille peateema on arutelu selle üle, mis on õiglus ja milline on parim poliitiline kord.
Vaata Esteetika ja Politeia
Praktika
Praktika on üldmõiste, mis vastandub teooriale.
Vaata Esteetika ja Praktika
Printsiip
Printsiip (ladina keeles principium 'algus; lähtekoht; põhialus') on loogikas, teaduses ja filosoofias teoreetilise süsteemi kavandi või praktilise käsitlussuuna lähtekoht, esindades teatud valdkonna sisulisi ja metoodilisi põhimõtteid.
Vaata Esteetika ja Printsiip
Progress
Progress on millegi edu, areng, muutuva süsteemi kindlasuunaline kvalitatiivne teisenemine (arenemine).
Vaata Esteetika ja Progress
Pythagoras
Pythagorase büst Roomas. Kreeka originaali koopia. ''Musei Capitolini'' Pythagorase tass õpetab mõõdukust: kui tass liiga täis valatakse, jookseb see tühjaks Pythagoras (Πυθαγόρας; umbes 570 eKr – 496 eKr)"Antiigileksikon", 2.
Vaata Esteetika ja Pythagoras
Rahvas
Rahvas on teatud maa-ala, piirkonda või riiki asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest.
Vaata Esteetika ja Rahvas
Rüütel
Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.
Vaata Esteetika ja Rüütel
Richard Kraut
Richard Kraut (sündinud 27. oktoobril 1944 Brooklynis) on USA filosoof.
Vaata Esteetika ja Richard Kraut
Skulptuur
Antiikskulptuuride järgi tehtud kipskoopiad Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis Guanyini puuskulptuur Hongkongi kunstimuuseumis Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm.
Vaata Esteetika ja Skulptuur
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Vaata Esteetika ja Teadus
Valgustusajastu
Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.
Vaata Esteetika ja Valgustusajastu
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Vaata Esteetika ja Vana-Kreeka
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Vaata Esteetika ja Vanakreeka keel
Vitruvius
Vitruvius esitlemas Augustusele oma teost "De Architectura" Marcus Vitruvius Pollio, lühidalt Vitruvius, oli Vana-Rooma arhitekt ja arhitektuuriteoreetik, kes elas 1. sajandil eKr.
Vaata Esteetika ja Vitruvius
1923
1923.
Vaata Esteetika ja 1923
1924
1924.
Vaata Esteetika ja 1924
1926
1926.
Vaata Esteetika ja 1926
1951
1951.
Vaata Esteetika ja 1951
1991
1991.
Vaata Esteetika ja 1991
2002
2002.
Vaata Esteetika ja 2002
2009
2009.
Vaata Esteetika ja 2009
2010
2010.
Vaata Esteetika ja 2010
2012
2012.
Vaata Esteetika ja 2012
Tuntud ka kui Aesthetica, Esteetik, Esteetiline.