Kiiremini kui brauser!
19 suhted: Ahven, Ants Viires, Arvi Ränk, Eesti etnograafia sõnaraamat, Eesti rahvakultuuri leksikon, Kiisk, Lest, Mõrd, Noot (kalandus), Pärnu jõgi, Peipsi järv, Pujus, Saaremaa, Tuudiköied, Võrgulina, Võrtsjärv, Venelased, 19. sajand, 20. sajand.
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Mutt (kalandus) ja Ahven · Näe rohkem »
Ants Viires
Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.
Uus!!: Mutt (kalandus) ja Ants Viires · Näe rohkem »
Arvi Ränk
Arvi Ränk (26. mai 1960 Kuressaare külanõukogu, Saaremaa – 20. detsember 1994 Tallinn) oli Eesti ajaloolane ja etnoloog.
Uus!!: Mutt (kalandus) ja Arvi Ränk · Näe rohkem »
Eesti etnograafia sõnaraamat
"Eesti etnograafia sõnaraamat" (kaanepealkiri "Etnograafiasõnaraamat") on 1995.
Uus!!: Mutt (kalandus) ja Eesti etnograafia sõnaraamat · Näe rohkem »
Eesti rahvakultuuri leksikon
"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.
Uus!!: Mutt (kalandus) ja Eesti rahvakultuuri leksikon · Näe rohkem »
Kiisk
Kiisa levila Kiisk (Acerina cernua või Gymnocephalus cernuus) on ahvenlaste sugukonda kiisa perekonda kuuluv väike röövkala.
Uus!!: Mutt (kalandus) ja Kiisk · Näe rohkem »
Lest
Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Mutt (kalandus) ja Lest · Näe rohkem »
Mõrd
Mõrd on kase-, paju- või sarapuuvitstest punutud kalapüünis.
Uus!!: Mutt (kalandus) ja Mõrd · Näe rohkem »
Noot (kalandus)
Noot oli kalapüügivõrk, mis koosnes pikkadest veoköitest, tiibadest ja kotikujulisest pärast.
Uus!!: Mutt (kalandus) ja Noot (kalandus) · Näe rohkem »
Pärnu jõgi
Pärnu jõgi on jõgi Kesk- ja Lääne-Eestis, Võhandu jõe järel pikkuselt teine jõgi (145 km) Eestis.
Uus!!: Mutt (kalandus) ja Pärnu jõgi · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Mutt (kalandus) ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Pujus
Pujus (ka neel) on rüsa või mõrra suulooga külge kinnitatud võrgulina lehtrikujuline kitsenev osa, mille lõpus oli väike läbipääsuava, mis võimaldas kalal sisse ujuda, kuid takistas sealt välja pääsemist.
Uus!!: Mutt (kalandus) ja Pujus · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Mutt (kalandus) ja Saaremaa · Näe rohkem »
Tuudiköied
Tuudiköied (ka kuusad) olid köied, mida kasutati muttnootadega kalade püüdmiseks.
Uus!!: Mutt (kalandus) ja Tuudiköied · Näe rohkem »
Võrgulina
Võrgulina on sõlmkoeline hõre kangas, mida kooti lõngast, niidist või nöörist.
Uus!!: Mutt (kalandus) ja Võrgulina · Näe rohkem »
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Uus!!: Mutt (kalandus) ja Võrtsjärv · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Mutt (kalandus) ja Venelased · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Mutt (kalandus) ja 19. sajand · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Mutt (kalandus) ja 20. sajand · Näe rohkem »
