Kiiremini kui brauser!
44 suhted: Angerjas, Ants Viires, Arvi Ränk, Avamerenoot, Eesti etnograafia sõnaraamat, Eesti rahvakultuuri leksikon, Eesti valitsus, Floeem, Haardnoot, Harilik lina, Haug, Kahv, Kaldanoot, Kanep, Kasetoht, Kastmõrd, Käänivõrk, Kurnpüünis, Kuurits, Läänemere kilu, Lõhe, Lest, Liiv, Merisiig, Mutt (kalandus), Nootkond, Ookean, Pöör, Pöördnoot, Püüvõrk, Põhjanoot, Räim, Rüsa, Seiner, Seinnoot, Selgnöör, Tõstevõrk, Tint (perekond), Võrgulina, Venelased, Veonoot, 1. aastatuhat, 19. sajand, 20. sajand.
Angerjas
Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Angerjas · Näe rohkem »
Ants Viires
Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Ants Viires · Näe rohkem »
Arvi Ränk
Arvi Ränk (26. mai 1960 Kuressaare külanõukogu, Saaremaa – 20. detsember 1994 Tallinn) oli Eesti ajaloolane ja etnoloog.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Arvi Ränk · Näe rohkem »
Avamerenoot
pisi Avamerenoot, ka lampaara on merel kasutatav kurnpüünis.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Avamerenoot · Näe rohkem »
Eesti etnograafia sõnaraamat
"Eesti etnograafia sõnaraamat" (kaanepealkiri "Etnograafiasõnaraamat") on 1995.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Eesti etnograafia sõnaraamat · Näe rohkem »
Eesti rahvakultuuri leksikon
"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Eesti rahvakultuuri leksikon · Näe rohkem »
Eesti valitsus
Stenbocki maja Eesti valitsus (ametlikult Vabariigi Valitsus) on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan, mis tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Eesti valitsus · Näe rohkem »
Floeem
Niin ehk floeem on taimede juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi saadused (suhkrud).
Uus!!: Noot (kalandus) ja Floeem · Näe rohkem »
Haardnoot
Haardnoot on suur võrkseintega kurnpüünis.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Haardnoot · Näe rohkem »
Harilik lina
Harilik lina (Linum usitatissimum) on linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Harilik lina · Näe rohkem »
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Haug · Näe rohkem »
Kahv
Kahv Kahv (Saaremaal, läänemurdes, kirderanniku murdes haam, põhjaeesti murretes ja kirderanniku murdes natt) on kalapüügivahend, millega kala veest välja tõstetakse.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Kahv · Näe rohkem »
Kaldanoot
Kaldanoot on kurnpüünis, mida veetakse kaldale.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Kaldanoot · Näe rohkem »
Kanep
Kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Kanep · Näe rohkem »
Kasetoht
Lahtine kasetoht surnud kasel Kasetoht on kase koore pealmine korgistunud ja surnud osa, mis laseb tüvel jämedamaks kasvada.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Kasetoht · Näe rohkem »
Kastmõrd
Kastmõrd ehk kakuam ehk seisevnoot on püünis, mis koosneb juhtaiast, kuni kahest kariaiast, ühest või mitmest pujusest ja ühest või kahest pealt lahtisest kastist ehk pärast.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Kastmõrd · Näe rohkem »
Käänivõrk
Käänivõrk kui keerdpüünis oli pärata tõmbevõrk madalas vees kalade püüdmiseks.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Käänivõrk · Näe rohkem »
Kurnpüünis
Kurnpüünis on püügivahend, mille kasutamise põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega või püügivahendi vertikaalse liigutamisega.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Kurnpüünis · Näe rohkem »
Kuurits
Kuurits oli püünis sisevete kõrkjastikus kalade püüdmiseks.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Kuurits · Näe rohkem »
Läänemere kilu
Euroopa kilu, mis on väga sarnane Läänemere kiluga Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala, euroopa kilu (Sprattus sprattus) alamliik.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Läänemere kilu · Näe rohkem »
Lõhe
Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Lõhe · Näe rohkem »
Lest
Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Lest · Näe rohkem »
Liiv
basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).
Uus!!: Noot (kalandus) ja Liiv · Näe rohkem »
Merisiig
Merisiig ehk siig (Coregonus lavaretus lavaretus L.) on kalaliik lõhelaste (Salmonidae) sugukonna siia perekonnast.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Merisiig · Näe rohkem »
Mutt (kalandus)
Mutt (ka mutnik) oli noot väiksemate kalade püüdmiseks.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Mutt (kalandus) · Näe rohkem »
Nootkond
Nootkond ka noodaselts, noodavägi (murdeti ka kamp, meriseur, noodaseur, vadakond jms), oli ühises kalapüügis osalev liikmeskond, kes andsid võrdse võrguosa nooda valmistamiseks ning kes jagasid püütud saagi hiljem võrdselt.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Nootkond · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Ookean · Näe rohkem »
Pöör
Pöör on ketta, ratta või vändaga võll, mida kasutatakse koormise tõstmiseks või teisaldamiseks.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Pöör · Näe rohkem »
Pöördnoot
Pöördnoot, ka pöörinoot (murdeti jalgnoot, taaginoot, vorut) on kurnpüünis, millel on vaid üks tiib või teine tiib on väga lühike.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Pöördnoot · Näe rohkem »
Püüvõrk
Püüvõrk on kurnpüünis, mis ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav, üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrk.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Püüvõrk · Näe rohkem »
Põhjanoot
Põhjanoot (ka mutnik või lestanoot) on kurnpüünis, mis koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja noodapärast ning selle veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Põhjanoot · Näe rohkem »
Räim
Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Räim · Näe rohkem »
Rüsa
Rüsa on kindla tugiraamita kalapüünis, millel on suulook, vitsrõngastele tõmmatud võrk ja sees 1-3 pujust.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Rüsa · Näe rohkem »
Seiner
Seiner on maailmameres teostataval püügil seinnoota kasutav kalalaev.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Seiner · Näe rohkem »
Seinnoot
Seinnoot on kurnpüüniste hulka kuuluv kalapüünis, mida kasutatakse maailmamerel teostataval püügil.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Seinnoot · Näe rohkem »
Selgnöör
Selgnöör (ka emanöör, merel selis) oli jäme kahekordne kanepist või linast nöör, mida kasutati kalapüügil ridaõngede osana.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Selgnöör · Näe rohkem »
Tõstevõrk
Tõstevõrk on horisontaalselt vette asetatav tõstetav kurnpüünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Tõstevõrk · Näe rohkem »
Tint (perekond)
Tint (Osmerus) on kalade perekond tintlaste sugukonnast tindiliste seltsist.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Tint (perekond) · Näe rohkem »
Võrgulina
Võrgulina on sõlmkoeline hõre kangas, mida kooti lõngast, niidist või nöörist.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Võrgulina · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Venelased · Näe rohkem »
Veonoot
Veonoot on kaldale, laevale või jääle väljaveetava kurnpüünise üldnimetus.
Uus!!: Noot (kalandus) ja Veonoot · Näe rohkem »
1. aastatuhat
1.
Uus!!: Noot (kalandus) ja 1. aastatuhat · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Noot (kalandus) ja 19. sajand · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Noot (kalandus) ja 20. sajand · Näe rohkem »
